) § 96 ja 97 p 1, mille kohaselt on poolte alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt.
lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1).
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Tulenevalt
võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka kohustatud isiku varalist seisundit. Tulenevalt tulumaksuseadus § 19 lg 3 p 11 tulumaksuga ei maksustata elatist ega elatisabi seaduse alusel saadud elatisabi. Kuivõrd käesoleval ajal kehtiv perekonnaseadus ei sätesta vastupidiselt kuni 01.07.2010 kehtinud
§-le 61 lg 1, et elatis mõistetakse välja nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud, tuleb alates 01.07.2010 elatis alaealistele lastele mõista välja alaealiste laste kasuks, kes on küll TsÜS § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõimega isik, kuid keda esindab kohtus TsMS § 217 lg 3 kohaselt tema seaduslik esindaja ehk tema ema, sest alaealisel endal puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime TsMS § 202 lg 2 kohaselt (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-85-10). Hagiavalduses väidetu kohaselt ei ole kostja täitnud oma laste ülalpidamiskohustust. Kohus on tuvastanud, et kostja on tasunud laste ülalpidamiseks KK’ile alates septembrist 2010 kokku 3 000 krooni ja alates jaanuarist 2011 200 eurot (tl 14), seega on alusetud KK’i väited, et kostja ei ole laste ülalpidamist toetanud. Samas on kostja laste ülalpidamist toetanud ebapiisavalt, kuna igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 90 alusel on palga alammäär 278,02 eurot kuus, millest pool on 139,01 eurot, millise summa paluvad hagejad enda ülalpidamiseks ka välja mõista. Kostja märgib, et ei ole võimeline tasuma lastele rohkem elatist, kuna alates 17.12.2009 on välja kuulutatud kostja kui füüsilise isiku pankrot ning kostja puuduvad materiaalsed vahendid. Kostjal on küll töökoht, kuid hetkel tööd ei tagata (tl 14). Elatise miinimumsummast väiksema summa maksmine on
lg 2 järgi õigustatud vaid siis, kui lapsevanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. ÜRO lapse õiguste konventsiooni art 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse kasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale kui lastele. Kohus märgib, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest, samuti puuduvad alused elatise 3 vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Kostja on noor töövõimeline mees. Kohus on tuvastanud, et kostjal on töökoht, kus hetkel tööd ei tagata. Seega on kostjal töökogemus ja kostjal e tohiks tekkida raskusi leidmaks endale töö, millega kostja saaks tagada oma laste piisav ülalpidamise. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole andnud endast kõike, et tagada hagejate ülalpidamine. Arvestatud kõike eeltoodut ning asjaolu, et kostja on tasunud hagejatele elatist ebapiisavalt alates augustist 2010, siis kuulub kostjalt välja mõistmisele igakuine elatis RÕ’e kasuks 139,01 eurot kuus alates 01.08.2010 kuni lapse õpingute lõppemiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni, so XXX ja TÕ’e kasuks 139,01 eurot kuus alates 01.08.2010 kuni lapse õpingute lõppemiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni, so XXX. Vabariigi Valitusese poolt kehtestatud kuupalga suurenedes tuleb TÕ’el tasuda elatist mitte vähem, kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Ülalpidamiseks väljamõistetud elatise tuleb üle kandma KK’i pangakontole nr XXXXXXXXXXXX Nordea Pangas iga jooksva kuu 10. kuupäevaks. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 3 alusel ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Tulenevalt asjaolust, et elatise hagi esitamine kohtusse on riigilõivu vaba, ning, et kostja ei ole varjanud enda sissetulekuid ja varasid ja on teinud koostööd, peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Tsiviilasja hinna määramine. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg, TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kõige eeltoodu alusel on käeoleva tsiviilasja hagihind 2 500,18 eurot. Taimi Kollom Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.