Obsah (13)

§ 108§ 109§ 88§ 5§ 12§ 75§ 95§ 104§ 131§ 72§ 15§ 16§ 107

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-10-35093 Tsiviilasja

§ 108alusel töölt puudutud aja eest keskmine töötasu ja menetluskulud.

Alternatiivnõudena palub hageja kostjalt välja mõista hüvitis

§ 109lg 1 alusel summas 1 917,36 eurot, kui hagejat tööle ei ennistata.

1. Hagi kohaselt töötas hageja HL kostja AS VE juures 09.07.2007 tähtajatult sõlmitud töölepingu kohaselt kasutatud autode müüjana. Hagejalt varastati 15.04.2010 tema isiklik rahakott, milles asus ka kostjale kuuluv Statoili kütuse krediitkaart. Hageja teavitas kostjat 16.04.2010 juhtunust.
2. 21.04.2010 ütles kostja hagejaga töölepingu erakorraliselt üles

§ 88

lg 1 p 7 alusel, kuna väidetavalt pani hageja toime teo, millega olevat hageja põhjustanud süüliselt ja olulisel määral kahju kostja varale või põhjustanud kahju tekkimise ohu. Kostja on põhistanud erakorralist ülesütlemist sellega, et rahakoti vahel oli ka kütuse krediitkaardi PIN-kood ja sellega, et hageja viivitamatult ei sulgenud kütuse krediitkaarti. Hageja võttis ülesütlemise avalduse vastu 21.04.2010, kuid kostja ei esitanud ühtegi tõendit tekkinud kahju tõenduseks või kostjale kahju tekkimise ohu kohta. Samuti ei algatatud distsiplinaarmenetlust, kostja märkis ainult, et juhtunut uurib politsei. 5. Hageja ei nõustu töösuhte lõpetamisega erakorralise ülesütlemisega, kuna selleks puuduvad hageja vastutuse alused ja vajalikud muudatused töölepingus. 6.

§ 5

lg 1 p 10 järgi peab olema kirjalikus töölepingus kirjas viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad. Seega ei võimalda poolte vahel varem sõlmitud tööleping, ilma vastavaid muudatusi sisseviimata lõpetada töölepingut erakorralise ülesütlemise teel, sest muuhulgas puuduvad

§ 12kohaselt vormistatud muudatused.

Samas ei pane

automaatselt töötajale varalist vastutust tööandja vara suhtes, selleks eeldatakse

§ 75sätestatud varalise vastutuse kokkulepet.

Poolte vahel 09.07.2007 sõlmitud täieliku individuaalse materiaalse vastustuse leping ei sätesta kütuse krediitkaardi hoidmise eritingimusi ning vastutust, kui see kolmandate isikute poolt varastatakse.

§ 75

lg 2 p 2, 4 ja 5 mõistes on täieliku individuaalse materiaalse vastustuse lepingu puhul tegemist seaduse mõistes kehtetu varalise vastutuse kokkuleppega, kuna selles puudub selge varalise vastutuse ruumiline, ajaline ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud jaotus. Seega ei saa hageja vastutus tuleneda kehtetust varalise vastutuse kokkuleppest. Muuhulgas ei ole kostja maksnud hagejale varalise vastutuse kokkuleppe ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.

§ 95lg.

2 kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja on üldsõnaliselt küll viidanud kahju tekkimisele, kuid ühtegi tõendit selle olemasolu ja kandmise kohta pole hagejale esitatud. VÕS mõistes ei ole kostjal kahju tekkinud. 7.

§ 104lg.

1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastava töölepingu ülesütlemine tühine. Seega pidanuks kostja esmalt korrastama hageja töölepingu, viima sisse töölepingu lõpetamise kokkuleppe (erakorraliselt üles öeldes) ja piiritlema ära varalise vastutuse seaduses kehtestatud korras. Ilma kehtiva varalise vastutuse kokkuleppeta ja 2 kahju olemasolu põhistamata on antud juhul tegemist kostja poolse töölepingu tühise ülesütlemisega. Hageja juhib tähelepanu, et kostja pole varastatud kütuse krediitkaarti hagejale allkirja vastu üle andnud, seega ei saanud hageja varastatud kütuse krediitkaarti ka sulgeda. Kostja vastuväited.

1. Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2. Hageja töötas kostja juures alates 09.07.2007 kasutatud autode müüjana. Hagejaga oli töösuhte kestel ka varem arusaamatusi, nagu tööle hilinemine, kuid nende puhul piirdus kostja suuliste hoiatustega.
3. 20.04.2010 teatas AS ES ärikliendi müügiesindaja kostja juhtkonnale, et ajavahemikul 16.04.2010 - 19.04.2010 tangiti ühe kostja kasutuses oleva krediitkaardiga 6 480 liitrit bensiini. Arvestades väga suurt kogust ja tankimist väga erinevates tanklates oli selle kütusekoguse tankimine sihipärase kasutamise eesmärgil välistatud ja andmed viitasid selgelt kütuse vargusele. Kostja tegi kindlaks, et kasutati hageja kasutusse antud kaarti. Asjaolude uurimisel selgus, et hageja oli olnud tööl viimati 15.04.2010 ning 16.04.2010 (reedel) oli tulnud tööle vaid korraks, teatanud et hilines tööle tervislikel põhjustel ja praktiliselt kohe lahkunud. 19.04.2010 (esmaspäeval) puudus hageja töölt tervislikel põhjustel. Järgmisel päeval tuli hageja tööle, kuid kaardi vargusest ei teatanud. Alles kostja järelpärimise peale teatas hageja, et hagejalt on varastatud rahakott juba 15.04.
4. Selgituseks kütuse ülemäärase tankimise kohta, teatas hageja järgmisel päeval antud seletuskirjas, et hageja varastatud rahakotis oli ka kütusekaardi PIN kood. Samas seletuskirjas selgitas hageja ka, et sulges varguse avastamise järel kõik oma isiklikud pangakaardid, kuid unustas sulgeda kostja kütusekaardi. Hagiavalduses sisalduv väide, et töötaja informeeris tööandjat juhtunust 16.04.2010, on seega vale.
5. Vastavalt tankimiste väljavõttele oli tekitati kostjale kahju 113 336,19 krooni, milline on käesolevaks ajaks ESAS-ile tasutud. Tegemist on olulise kahjuga, mille tekkimises oli süüdi hageja, kuna hageja viivitas kaardi sulgemisega ja/või tööandjale juhtunust teatamisega. Tõele ei vasta hageja väide, et hagejal polnud võimalik kaarti sulgeda. Krediitkaarte saab sulgeda telefoni teel. Piisanud oleks ka kostja kohesest informeerimisest. Hageja süü seisnes muuhulgas ka kaardi ja selle PIN koodi hoidmises koos ühes rahakotis. Sellise tegevusega kaasnev oht ei eelda kaardi kasutusreeglitega tutvumist ja see on arusaadav igale mõistlikule inimesele. Arvestades juhtunut ja hageja suhtumist juhtunusse, ei jäänud kostjal muud üle kui tööleping üles öelda. Tööleping öeldi tööandja poolt 21.04.2010 erakorraliselt üles

§ 88

lg 1 p 7 alusel töötajast tuleneval põhjusel – hageja pani toime teo, millega põhjustas süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või kahju tekkimise ohu. Ülesütlemisavalduses on töölepingu lõpetamist ka põhjendatud ja selle sisu on hagejale allkirja vastu teatavaks tehtud. Tõendite lisamist ülesütlemisavaldusele kehtiv seadus ette ei näe. 11. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kuna hageja töölepingus puuduvad töölepinguseaduse uuemas redaktsioonis nõutavad töölepingu normnõuded ja neid ei ole töölepingusse sisse viidud, siis ei saa töölepingut erakorraliselt üles öelda. Selline seaduse tõlgendus on meelevaldne. Lõpetatud tööleping on sõlmitud enne käesoleval ajal kehtiva töölepingu seaduse jõustumist. Käesoleval ajal kehtiva

§ 131

lg 3 kohaselt kohaldatakse juhul, kui töölepingu tingimus on pärast töölepingu seaduse jõustumist vastuolus seaduse sättega, millest ei ole võimalik lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, lepingutingimuse asemel seaduses sätestatut. Seega ei muutunud kõik varasema seaduse kehtivusajal sõlmitud töölepingud uue seaduse jõustumisel kehtetuks ega kaasnenud uue seaduse jõustumisega kohustust nende muutmiseks. Vastavalt kehtiva

§ 5peab tööandja töötajat teatud tingimustest kirjalikult teavitama.

See võib aga toimuda eraldi dokumendina ja ei too kaasa kohustust varem sõlmitud lepingu teksti kõik muutused sisse viia. Seadusest tulenev töölepingu ülesütlemise õiguse kasutamine ei olnud antud juhul takistatud. 3 12. Samuti on väär hageja väide, et

ei pane automaatselt töötajale varalist vastutust tööandja vara suhtes ja seab varalise vastutuse tingimuseks

§ 75kohase kokkuleppe sõlmimise.

Vastavalt

§ 72

on tööandjal töötaja süülise teo korral õigus rakendada VÕS sätestatud õiguskaitsevahendeid. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3 on kahju hüvitamise nõue üks neist õiguskaitsevahenditest.

1. Hageja väitel VÕS mõistes kostjal kahju ei ole tekkinud. See väide ei vasta tõele. Otsese varalise kahju mõiste on defineeritud VÕS § 128 lg 3 ja see hõlmab muuhulgas vara vähenemist. Antud juhul oli kostja arvelt võetud kütust, mille väärtuse võrra tööandja vara vähenes. Kütuse eest tasumisest keelduda tööandja ei saanud. Kostja pöördus küll juhtunust teada saamisel viivitamatult politseisse ja juhtunu uurimiseks algatati kriminaalasi , kuid seni ei ole kaardi kasutaja isikut kindlaks tehtud ega kostjale kahju hüvitatud. Kui see isegi toimuks, oli siiski tegemist reaalse kahju tekkimise ohuga, mis on piisavaks aluseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Antud juhul ei olegi kostja esialgu nõudnud hagejalt kahju hüvitamist, kuna politsei ei ole veel uurimist lõpetanud ja kahju lõplik suurus ei ole veel selgunud.
2. Kuna hageja taotles tööle ennistamist, siis kostja peab vajalikuks rõhutada, et kostja vaidleb vastu hageja tööle ennistamisele olenemata ülejäänud nõuete rahuldamisest või mitterahuldamisest. Maakohtu otsuse põhjendused
3. Hageja jäi kohtuistungil esitatud nõude juurde, kostja vaidles hagile vastu kirjalikus vastuses toodud motiividel.
4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud nii dokumentaalseid tõendeid, hageja vande all antud seletust kui ka tunnistaja ütlusi, leiab, hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
5. Hagejale öeldi tööleping 21.04.2010 avaldusega üles

§ 88

lg.1 p.7 alusel, kuna hagejalt varastati tema sõnade kohaselt 15.04.2010 rahakott, milles oli muuhulgas kostjale (tööandjale) kuuluv Statoili krediitkaart koos kaardi kasutamiseks vajaliku PIN koodiga; hageja rikus kaardi kasutamise reegleid, hoides PIN koodi koos kaardiga; ei sulgenud viivitamatult varastatud kaarti ega informeerinud kaardi vargusest ka tööandjat; varastatud kaardiga võeti välja suur kogus kütust, millega tekkis tööandjale oluline kahju (tlk. 11). 18. Ülesütlemisavalduses toodud faktid on tõendatud, sealhulgas hageja kirjalike seletustega tööandjale 20.04.2010 ja 21.04.2010 (tlk. 45-46), samuti hageja vande all antud seletusega (tlk. 127) ja tunnistaja UK ütlustega (tlk. 130). Hageja võttis omaks, et ta 16.04.2010 ja hiljem ei teavitanud tööandjat talle usaldatud tööandja krediitkaardi vargusest, vaid teavitas kostjat sellest alles 20.04.2010, kui kostja nõudis hagejalt tagasi talle tööalaseks kasutamiseks antud Statoili krediitkaarti koos kaardi kasutamiseks vajaliku PIN koodiga. 19.

§ 15lg.

2 p. 5 kohaselt on töötaja kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad teiste isikute, sealhulgas tööandja, vara.

§ 16

lg.1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Hageja rikkus jämedalt oma hoolsuskohustust, hoides talle usaldatud tööandja krediitkaardi juures andmeid selle PIN koodiga, millega sai võimalikuks kaardi varguse tõttu tööandja arvel kütuse väljavõtmine perioodil 16.

1. kuni 19.04.2010 kokku 6480 liitrit ja tööandjale sellega 4 113 336 krooni ulatuses kahju tekkimine (tlk.43-44). Samuti ei võtnud hageja rahakoti varguse avastamisel midagi ette Statoili teavitamiseks (krediitkaardi sulgemiseks) ega teavitanud kaardi vargusest kostjat (tööandjat)..
2. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja oli õigustatud hagejaga sõlmitud töölepingu

§ 88lg.1 p.7 alusel üles ütlema ning ülesütlemisavaldus on kehtiv.

Kuna töölepingu ülesütlemine ei ole tühine, jääb rahuldamata ka hageja nõue töölepingu lõpetamiseks kohtu poolt (

§ 107lg.

2) koos hüvituse saamisega (

§ 109lg.

1). 21. Hageja väited, mille kohaselt ei ole temaga sõlmitud töölepingusse sisse viidud uue töölepinguseaduse järgseid tingimusi ja temaga sõlmitud individuaalse varalise vastustuse leping ei vasta kehtiva

§-le 75, on asjakohatud, sest need ei oma puutumust töölepingu ülesütlemise kehtivuse või tühisusega.

§ 131

lg.1 ja 3 kohaselt enne 01.07.2009 sõlmitud töölepingutele kohaldatakse alates 01.07.2009 töölepingu seaduses sätestatud. Kui töölepingu tingimus on pärast töölepingu seaduse jõustumist vastuolus seaduse sättega, millest ei ole võimalik lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kohaldatakse lepingutingimuse asemel seaduses sätestatut.

1. Käesoleval juhul on vaidlus mitte hageja varalise vastustuse ja selle suuruse, vaid hageja poolt oma töölepingujärgsete kohustuste rikkumise ja töölepingu ülesütlemise kehtivuse üle.
2. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata ning seose hagi rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest TsMS § 112 lg. 2 kohaselt tsiviilasja hagihind on 1 917,36 eurot. Taimi Kollom Kohtunik 5