Obsah (11)

§ 187§ 407§ 322§ 459§ 162§ 173§ 1741§ 144§ 175§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2011. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-37309 Tsiviilasi I.

§ 187lg 6).

Menetluse käik 09.08.2011 esitas hageja I. T. kohtule hagi P. T. vastu elatise väljamõstmise nõudes. 10.08.2011 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega jättis esitatud hagi käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 18.08.2011 esitas hageja täiendava hagiavalduse. 30.09.2011 esitas hageja teistkordselt täiendava hagiavalduse. 05.10.2011 esitas hageja kohtule lepingulise esindaja volikirja. 06.10.

1. a kohtumäärusega võttis kohus asja menetlusse ning kohustas kostjat P. T. teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostja * * allkirja vastu üle antud 07.10.
2. a. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2 Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Hageja on 30.09.2011. a kohtusse saabunud täiendatud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 25-27/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest.

§ 322

lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku seisukoha nõudega on kostja * * allkirja vastu üle antud 07.10.

1. a. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja Lääne Maakohtu 12.01.
2. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-554/1999 väljamõistetud elatise suurendamist igakuiselt 107,05 euro võrra ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 139,01 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja on kohtule esitanud 12.01.
3. a Lääne Maakohtu kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2554/1999 /tlk 6/; I. T. sünnitunnistuse /tlk 7/; Swedbanki konto väljavõte lapse rahade laekumise kohta perioodil 01.07.2010-04.08.2011 /tlk 8/ ja OÜ Andres Rüütli Advokaadibüroo arve nr 102/97/2011.a. /tlk 23/; arve esimese osamakse tasumist tõendava laekumise teatise nr * /tlk 24/ ning arve teise osamakse tasumist tõendava laekumise teatise nr * /tlk 29/. Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 lg 1 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisega). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 459

kohaselt on poolel õigus uues hagis pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi 3 esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesolevas tsiviilasjas nõuab hageja Lääne Maakohtu 12.01.

1. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-554/1999 väljamõistetud elatise suurendamist igakuiselt 107,05 euro võrra ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 139,01 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel suurendada kostjalt P. T. hageja I. T. kasuks väljamõistetud elatist igakuiselt 107,05 eurot võrra ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 139,01 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates
2. augustist
3. a kuni I. T. täisealiseks saamiseni, s.o *. Igakuine väljamõistetud elatis kanda * L. S. pangaarvele nr *. Menetluskulud

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on 18.08.2011 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millega palub kostjalt välja mõista lepingulisele esindajale makstud tasu 42 eurot, mille tõendamiseks on kohtule esitatud OÜ Andres Rüütli Advokaadibüroo arve nr *. /tlk 23/; laekumise teatis nr * summas 21 eurot ning laekumise teatis nr * summas 21 eurot /tlk 29/.

§ 174

lg 6 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt 4 käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Arvelt, mille OÜ Andres Rüütli Advokaadibüroo on hagejale esitanud, nähtub, et teenuse osutaja on käibemaksukohustuslane. Seega on tõendatud, et teenuse hind sisaldab käibemaksu. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on lepingulise esindaja kulud summas 42 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulud kanda hageja seadusliku esindaja L. S. pangaarvelearvele nr *.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5