§-le 367 ning VÕS §-des 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1 sätestatule, taotleb hageja kostjalt 5937,48 krooni väljamõistmist 2
) § 440 lõigete 1 ja 3 alusel kohtuistungit pidamata rahuldada, kuivõrd kostja on eelmenetluses hagi õigeks võtnud. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt
lg 4 võib kohus tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et AS S. põhjendatud. nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1.
alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.5-9) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. 3
alusel ka viivise väljamõistmine alates 22.septembrist 2009 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagi esitamise ajal oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,0% , millele lisandub 7% aastas, milline intressimäär kehtib ka käesoleval ajal. Seega seaduses sätestatud viivise määr alates 22.09.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni on 8% aastas, s.o. 0,022 % päevas. Kostja on olnud viivituses püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva põhinõude – 5225,48 krooni tagastamisega ajavahemikul 22.09.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni 15.02.2011.a. 511 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele veel 587,44 krooni (5225,48 x 0,022% x 511 = 587,44). Alates 01.01.2011 on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Ülaltoodud võla arvestust aluseks võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 417,02 eurot. Menetluskulude jaotus
lg 1 sätestab, et kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud – hagi ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – kokku 1450 krooni. Seega on kohtul võimalik
lg 1 alusel määrata käesolevas otsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv.
p 7 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliste kulude hulka juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata
lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on S. AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus R. S. (tsiviilasi nr. 2-08-57058) jäetud
lg 2 p 3 alusel rahuldamata 28.08.2009 (tl.9) ning hagi on kohtusse esitatud 23.09.2009, seega esineb alus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvamiseks menetluskulude hulka. Hagi esitamisel on tasutud 21.09.2009.a. riigilõivu 1400 krooni (maksekorralduse koopia tl.13) ja maksekäsu kiirmenetluses 250 krooni (maksekorralduse koopia tl.13). Täiendavalt on tasutud riigilõiv 100 krooni teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl.21). Kuna riigilõiv hagi hinnalt on 1200 krooni ja teade väljaandes Ametlikud Teadaanded jäi avaldamata, kuulub enammakstud summa hagejale vastavalt
lg 1 p 1 ja lg 4 kohtu määrusega tagastamisele pärast vastava avalduse esitamist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 1450 krooni ehk 92,67 eurot. 4
lg 2 kohaselt tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
§-s 468 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.