) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on võlgnevuse 945.49 eurot tasunud peale hagiavalduse esitamist. Kostja vaidleb viiviste nõudele 2 293.41 krooni ehk 146.57 eurot ajavahemiku alates märtsist 2009.a. kuni märtsini 2010.a. vastu, sest hageja ei ole kostjale esitanud arveid, milliste tähtajaks tasumata jätmise korral oleks hagejal õigus nõuda viivist. Hageja on kinnitanud, et poolte vahel oli suuline kokkulepe märtsis 2009.a., et korteriühistu kommunaalteenuste arveid hakkab korteriühistu esitama kostja üürnikule, kuid hageja arvates ei olnud pooled kokku leppinud mis ajast peaks hageja arveid hakkama esitama üürnikule. Hageja väidetel jätkas ta 2009.a. märtsist arvete esitamist kostjale e-postiaadressil (t.l. 88-100), kostja üürnikule hakkas hageja arveid edastama alates märtsikuust 2010.a. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja epostilt väidetavalt saadetud arved kostja epostile, oleksid kätte saadud kostja poolt. Kostja on veenvalt põhistanud, et ei temale ega tema üürnikule OÜ-le Avantclub korteriühistu arveid perioodi eest 2009.a. äarts kuni 2010.a. märts esitatud ei ole (t.l. 69-70). Kohus leiab, et hageja väide, et pooltevaheline suuline kokkulepe märtsis 2009.a. arvete esitamiseks kostja üürnikule ei sisaldanud tähtaega, mis ajast oleks pidanud arved olema esitatud ja seetõttu hageja hakkas arveid esitama kostja üürnikule alles aasta hiljem 2010.a. märtsikuust, ei ole veenev. Kuna pooled ei vaidle, et poolte vahel selline suuline kokkulepe oli arvete esitamiseks kostja üürnikule, siis kohus leiab, et kostja võis tõepoolest eeldada, et kokkuleppe alusel arved esitatakse kostja üürnikule. Kuna ei ole tõendatud, et kostjale oleks esitatud arved korteriühistu majandamiskulude tasumiseks ajavahemiku eest märts 2009.a. kuni märts 2010.a., siis ei ole tõendatud hageja viiviste arvestus summas 146.58 eurot perioodi eest 2009.a. märts kuni 2010.a. märts, sest kui kostja ei ole saanud kätte temale saadetud arveid s.t. kostjale ei olnud teada, mis ajaks peab ta tasuma majandamiskulud, siis ei ole tõendatud, et kostja jättis oma kohustused 3
lg 4 alusel võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kuna kostja on põhjendatult vastu vaielnud viivise nõudele, siis ei ole hagejal olnud õigust arvestada kostjale viivist ajavahemiku eest märtsist 2009.a. kuni märtsini 2010.a. ning erinevate kohustuste katteks lugeda esmalt täidetuks viivise kohustuse ja alles siiis põhikohustuse. Lähtudes eeltoodust, ei ole hageja tõendanud, et kostja võlgneb hagejale hagis nõutud kommunaalmaksed alates märtsikuust 2009.a. kuni märtsikuuni 2010.a. summas 381.48 eurot ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei hinda tõendina kostja esitatud pangaväljavõtet, et ta on tasunud korteriühistule kommunaalteenuste eest kuni märtsini 2009.a., sest selle üle pooltele vaidlust ei ole ja kohtule ei ole esitatud nõuet kostjalt varasema võlgnevuse kohta (t.l. 66). Samuti ei hinda kohus OÜ Avantclub kontoväljavõtet ja arvet nr 4 , mis peaks tõendama, et alates märtsikuust 2010.a. esitatakse arveid OÜ-le Avantclub, sest selle üle pooled ei vaidle (t.l. 67-68). Kohus ei hinda hageja esitatatud tõendit teenustasu arveldustest ajavahemikul märtsist 2010.a. kuni detsembrini 2010.a. , sest poolte vahel ei ole vaidlust, et peale märtsi 2010.a. on kosta korteriomandi majandamiskulud tasutud (t.l. 101-102). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata seetõttu, et kostja on hageja nõude rahuldanud peale hagi esitamist kohtusse ning viiviste väljamõistmiseks ei ole hagejal õigust, sest kostja ei ole saanud kätte hageja esitatud arveid, siis kohus leiab, et hageja suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane kui menetluskulud jääksid täielikult hageja enda kanda, sest hageja õiguste maksmapanekuks pidi hageja siiski pöörduma kohtusse. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on õiglane jätta kummagi poole kantud menetluskulud poole enda kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.