← Eesti

2-10-67230/11

Obsah (4)§ 173§ 162§ 174§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks - 5. oktoober 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni tegemise aeg ja koht kohtumaja Tsiviilasja

) § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et põhjendatud on kohtuotsuse täitmise viisina kindlaks määrata, et eluruumi tagastamisest keeldumise korral tõstetakse kostja eluruumist välja. Kostja on märkinud, et tal puuduvad rahalised vahendid eluruumi vabatahtlikuks vabastamiseks. Samuti on kostja leidnud, et väljatõstmine ei saa toimuda tänavale, vaid asenduspinnale. Kohus märgab, et eluruumist väljatõstmist reguleerib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180. TMS § 180 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Vastavalt TMS § 180 lg 3, kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. TMS § 180 lg 4 kohaselt, kohtutäitur eraldab vallasasjad, mis ei ole sundtäitmise esemeks, ning annab need võlgnikule üle või tema käsutusse, võlgniku äraolekul tema esindajale või võlgniku täiskasvanud perekonnaliikmele. Kui kohal ei viibi ühtegi nimetatutest, paigutab kohtutäitur asjad arestitud asjade hoiuruumi võlgniku kulul või korraldab nende hoidmise muus kohas. Kohtutäitur ei korralda niisuguse vara hoidmist, mille müümine ei ole väikese väärtuse tõttu otstarbekas, välja arvatud mittearestitavad asjad. Nimetatud vara tõstetakse välja. Kohus märgib, et eluruumi vabatahtlikuks vabastamiseks rahaliste vahendite leidmine ei ole hageja kohustus. Kui kostja ei tagasta eluruumi vabatahtlikult, tõstetakse ta eluruumist välja. Samuti selgitab kohus, et seadus ei võimalda kohtul kohustada hagejat andma kostjale eluruumist väljatõstmisel asenduspind. VÕS § 335 sätestab, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena kokkulepitud üüri tasumist. 3 Kostja ei vaidlustanud, et ta võlgneb hagejale kahjuhüvitisena 09.09.2010.a seisuga 8352 krooni. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostja ei vaielnud vastu sellele, et ta võlgneb kõrvalkulude eest 09.09.2010.a seisuga 13 572,18 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista võlgnevus 1401,21 eurot (21 924,18 krooni). Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja pidi avalduse esitamisel tasuma riigilõivu 479,33 eurot. 04.04.2011.a määrusega andis kohus kostjale menetlusabi ja vabastas kostja täielikult riigilõivu tasumisest avalduse esitamisel.

§ 190

lg 5 sätestab, et kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega tuleks kostjalt menetluskulud summas 479,33 eurot riigituludesse välja mõista.

§ 190

lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et kuna menetlusabi taotlusest nähtuvalt on kostja majanduslikult vähekindlustatud isik, siis on põhjendatud kostja vabastada riigilõivu summas 479,33 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Indrek Soots kohtunik 4 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.