Obsah (8)

§ 16§ 11§ 12§ 10§ 6§ 141§ 9§ 64

3-09-1942 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-1942 Haldusasi

§ 16lg 1 p 2 aluse jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemise aluseks.

Samuti on kasutusloas märgitud ebaõigesti jahipiirkonna suurus. Kaebuse 06.07.2010 täpsustuses märgib kaebaja, et olukorras, kus V jahipiirkond moodustati alles 31.05.2006 määrusega nr 39, ei saanud sellele kaks aastat varem, 2004. aastal kasutusluba nr PÄ-28 väljastada. Kaebaja hinnangul on kasutusluba nr PÄ-28 välja antud keskkonnaministri 27.12.1999 määruse nr 105 alusel V rendijahipiirkonnale. Seega on kasutusloa väljaandmine V jahipiirkonnale eksitav ning on väär kaevatavas korralduses väljendatud seisukoht, et P-le on väljastatud kasutusluba V jahipiirkonnale. Kuid igal juhul kaotas kasutusluba kehtivuse uute jahipiirkondade moodustamisega keskkonnministri 17.06.2009 määrusega nr 27 ning seetõttu ei saa P enam loa sisuks olevaid õigusi realiseerida, kuna luba ei hõlma uute tekkinud jahipiirkondade kasutamisõigust ning kaebaja taotluse rahuldamiseks puudub takistus. Keskkonnaameti 18.09.2009 korraldusega nr 1-15/96 muudeti V jahipiirkonda kasutusõiguse luba. 22.09.2009 korraldusega nr PV 1-15/99 muudeti P jahipiirkonna kasutusõiguse luba. Nimetatud 3 3-09-1942 korraldused on alusetud ja eksitavad. Korralduste vastuvõtmise aluseks on märgitud

§ 11lg 1, mis reguleerib loa andmist, mitte muutmist.

Juhul, kui kasutusluba vaatamata eeltoodule kehtib, palub kaebaja tühistada kasutusluba, kuna P ei ole 17.06.2009 määruse nr 27 alusel moodustatud V jahipiirkonnale kasutusõiguse luba taotlenud, vaid luba on muudetud Keskkonnaameti poolt omaalgatuslikult, mis ei ole seaduse alusel lubatav. Samuti on muutmine tehtud ilma õigusliku aluseta, kuna määrusega ei muudetud jahipiirkondade piire, vaid loodi uued piirkonnad, millele viitavad nii 17.06.2009 määruse nr 27 pealkiri kui ka määruse sisu. Viited seletuskirjale ei ole asjakohased, kuna õigusmuudatused tulenevad määrusest. Seetõttu on kasutusluba muutunud õigusliku aluseta väljastatud haldusaktiks. Esineb PS § 31 tagatud õiguste riive, kuna kaebaja on ilma õigusliku aluseta ilma jäänud võimalusest ellu viia oma tegevust. Seetõttu tuleb tühistada 28.06.2004 kasutusõiguse luba nr PÄ-28; Keskkonnaameti 18.09.2009 korraldus nr 1-15/96 ja 22.09.2009 korraldus nr PV 1-15/

1. 23.09.2010 täpsustuse kohaselt on kaebaja hinnangul kasutusõiguseluba nr PÄ-28 tühine ja kehtetu algusest peale HMS § 63 lg 1 alusel. Nimetatud luba ei olnud võimalik täita algusest peale, kuna puudus selline jahipiirkond, millele luba väljastati. Samuti on tühised ja kehtetud algusest peale kasutusloasse muudatusi sisseviinud korraldused. Tühised haldusaktid on kehtetud algusest peale ning ei saa mingil tingimusel reguleerida õigussuhteid. Põhjendatud huvi tühisuse tuvastamisel on asjaolu, et siis kaob takistus kaebaja kasutusloa taotluse rahuldamiseks ning kaebajal on võimalik saavutada kaebuse eesmärk – saada kasutusluba V jahipiirkonnale. Vastustaja Keskkonnaamet esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja selgituste kohaselt oli 28.06.2004 kasutusloa nr PÄ-28 väljastamise ajal V jahipiirkonna pindala 13 070 ha. Jahimaakorralduse käigus
2. aastal korrigeeriti jahipiirkondade piire ning Riigimetsa Majandamise Keskuse V Jahimajandi reorganiseerimise tulemusel suurenes V jahipiirkond 3460 ha võrra. Jahipiirkondade pindalade muutmine ei ole lähtudes

§ 16kasutusloa kehtivuse lõppemise või kehtetuks tunnistamise aluseks.

17.06.2009 määruse nr 27 § 35 p 1, 2 sõnastusest võib järeldada, et moodustati uus V jahipiirkond, kuid sisuliselt oli tegemist jahipiirkonna piiride muutmisega. Piiride muutmine kehtestati keskkonnaministri 30.04.2009 käskkirjaga nr 699, kus osa V jahipiirkonda liideti V jahipiirkonnaga. Vastustaja võtab õigeks, et kaebaja taotluse menetlemisel rikuti seadusega sätestatud tähtaega, kuid vastustaja hinnangul ei mõjuta antud asjaolu vaidlustatud haldusakti sisu. Kaevatav haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt ning vastab vorminõuetele.

§ 12

on toodud kasutusloa andmisest keeldumise alused, mille esinemisel ei saa kasutusluba väljastada. Korraldus on antud kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas. 2009 tehtud muudatused jahipiirkondades toimusid jahimaakorralduse tõttu 1999. aastal korraldatud aladel ning põhjusel, et RMK kasutuses olevatest jahipiirkondadest arvati välja eramaa, mis liideti naabruses olevate jahipiirkondadega või moodustati uus jahipiirkond. Reformi läbiviimiseks muudeti jahiseadust ning reformi tulemusel loobus RMK 13 jahipiirkonna kasutusõiguse loast. Lubadest 4 3-09-1942 loobumine avaldati AT-s 31.07.2009 ning Jidel tekkis

§ 10

lg 11 alusel õigus esitada taotlusi vabanenud jahipiirkondade kasutusõiguse loa saamiseks. Teised jahipiirkonnad on olnud jätkuvalt samade Jide kasutuses, sõltumata jahimaakorraldusest piiride ja/või pindala muutmisest ning nende kasutamine toimub varem väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse lubade alusel. Määruse normitehniline viide sisaldab märkust, mille kohaselt on Jäärumetsa, Saulepi, V jahipiirkond moodustatud keskkonnaministri 31.05.2006 määrusega nr 39 V ja V jahipiirkonna baasil. Tegemist ei ole uue jahipiirkonnaga, vaid see moodustati olemasoleva V jahipiirkonna baasil, V jahipiirkonna jahimaadest eramaade väljaarvamisega, määruse seletuskirja kohaselt toimus piiride täpsustamine. Määruse motivatsioon selgub peale määruse ka seletuskirjast. Haldusakti põhjendustest selgub haldusorgani tahe ja motiivid haldusakti andmiseks. Kuna toimus jahipiirkondade piiride ja pindaalade muutmine ei tekkinud kaebajal õigust jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemiseks. Taotlus jäeti rahuldamata, kuna V Jahipiirkond on juba 2004. aastast antud kasutusele MTÜ-le P. Keskkonnaameti täiendavas vastuses 21.06.2010 märgitakse, et määruse nr 27 sätestab V jahipiirkonna pindala ja piirikirjelduse. Taotlusi kasutusloa saamiseks võetakse vastu peale jahipiirkonda moodustava määruse jõustumisest või kasutusõiguse loobumise teate avaldamisest. Määruse nr 27 andmisel ei soovinud keskkonnaminister tekitada olukorda, kus määruses loetletud jahipiirkondade suhtes tekiks nö avalik konkurss. Määruse allkirjastamise ajal ei olnud määrusel muud tagajärge, kui tekkis alus kehtivate kasutuslubade muutmiseks pindala või piirikirjelduse osas. Vastustaja nõustub, et määruse nr 27 sõnastus on eksitav, kuid samas on kaebajale olukorda selgitatud nii vastuses taotlusele kui ka vaidemenetluses. Määruse grammatiline tõlgendamine ei anna tulemust, mis oleks kooskõlas seadusandja tahtega. Kasutusõiguse loaga seonduv on sätestatud

2 peatükis ning seadusandja soov selgub kasutades süstemaatilist ja ajaloolist tõlgendamismeetodit. Seaduse muudatusega planeeriti leida uued kasutajad jahipiirkondadele, millest senine kasutaja RMK loobus. Keskkonnaamet 06.10.2010 vastuses kaebuse täiendusele märgib, et enne

jõustumisel oli jahimaad jaotatud riigi-, rendi- ja erajahipiirkondadeks ning RMK kasutuses oli V riigijahipiirkond ja P kasutuses V rendijahipiirkond.

jõustumise järel esitas P taotluse rendilepingu ümbervormistamiseks kasutusõiguse loaks. Taotlus rahuldati ning 28.06.2004 väljastati kasutusõigusluba V jahipiirkonnale, kuid tegelikult peeti silmas V jahipiirkonda, sest nii sooviti eristada kahte samanimelist jahipiirkonda. Kuni V jahipiirkonna moodustamiseni 31.05.2006 määrusega nr 39 kaks V jahipiirkonda: üks RMK ja teine Pi kasutuses. Määrusega nr 39 nimetati endine V rendijahipiirkond V jahipiirkonnaks ning endine V riigijahipiirkond jäi kandma V jahipiirkonna nime. Määruse nr 39 rakendussätetest nähtub, et V jahipiirkond moodustati V rendijahipiirkonna baasil. Seetõttu on kasutusluba PÄ-28 antud õiguspäraselt moodustatud V jahipiirkonna kasutamiseks. Kasutusloale on lisatud piirikirjeldus ja viide 27.12.1999 määrusele nr

1. Kasutusloa piirikirjeldus vastab V rendijahipiirkonna piirikirjeldusele. Seega on vaidlusalune jahipiirkond olnud kasutuses õiguspäraselt ning jahipiirkonnaga seoses väljaantud õigusaktid on õiguspärased ja kasutusluba on olnud võimalik õiguspäraselt täita ning käesoleval juhul ei esine haldusakti tühisuse tunnuseid. Nii Keskkonnaamet kui ka P on kasutusluba mitmete aastate jooksul täitnud. 5 3-09-1942 Kolmas isik P esitatud kaebust ei tunnista.
2. maist 2006 muudeti Keskkonnaministri määrusega jahipiirkonna nimi, kuna kaotati mõisted riigijahipiirkond, rendijahipiirkond, erajahipiirkond ning senine V rendijahipiirkond muudeti V jahipiirkonnaks. Nime muutmine ei muutnud kehtetuks 10 aastaks väljastatud kasutusluba nr PÄ-
3. Korralise jahimaade korraldamisega esitas MTÜ P avalduse kasutusloa muutmiseks. Moodustatud on MTÜ P V osakond, kes ei ole juriidiline isik, kuid kuhu kulub 30 MTÜ P liiget. MTÜ V Ji moodustamisest ei informeeritud jahipiirkonda kasutavaid jahimehi ega PJL. Kaebaja juhatuse liikmed on samaaegselt MTÜ P V osakonna juhatuses, millega on tekitatud vastuolu liikmete vahel. Arvamuse andja Keskkonnaministeerium oma vastuses märgib, et on kaevatava haldusakti aluseks oleva keskkonnaministri 17.06.2009 määruse nr 27 ettevalmistanud organ. Määruse nr 27 aluseks oli
4. aastal läbi viidud jahimaakorraldus. Keskkonnaministri 30.04.2009 käskkirjaga nr 699 kinnitatud V jahipiirkonna jahimaakorralduskavast nähtub üheselt, et tegemist on olemasolevate piiride korrigeerimisega, kus arvestati RMK kasutuses olnud jahimaade reorganiseerimist, mille käigust arvati nende hulgast välja eramaad. Vabanenud maad liideti teiste jahipiirkondadega või moodustati nende baasil uued jahipiirkonnad. Korrigeeriti jahipiirkondade piire ning koostati igale jahipiirkonnale kümneks aastaks uus jahimaakorralduskava. Määruse andmisel on minister seotud jahimaakorralduskavaga. RMK kasutuses olnud V jahipiirkonnast eraldati eramaad ja moodustati uus Saulepi jahipiirkond. Ülejäänud maade suurus ei olnud piisav uue jahipiirkonna moodustamiseks, seetõttu liideti need lahustükid asukohajärgsust arvestades olemasoleva V jahipiirkonnaga. Seega oli antud juhul tegemist jahipiirkonna piiride ja suuruse muutmisega. Jahipiirkonda kasutatakse kasutamisloa alusel, mis väljastatakse ja pikendatakse tähtajaga 10 aastat. Sõltumata toimuvast jahimaakorraldusest on traditsiooniliselt jahipiirkonnad samade jahindusorganisatsioonide kasutuses pikka aega. Kasutusõiguse lõppemise aluseks ei ole jahipiirkonna pindala ja piiride muutmine. Määruse nr 27 normitehnilises märkuses on viidatud, et V jahipiirkond on moodustatud V ja V jahipiirkonna baasil. Sisuliselt on V jahipiirkonda korrigeeritud uutes piirides, kuna juurde liideti V jahipiirkonna reorganiseerimisest ülejäänud maatükid. Kui on muutunud loa andmise aluseks olevad õigusnormid, muudetakse vastavalt luba, mitte ei lõpetata kasutusõigust. Uuest jahipiirkonnast saab rääkida juhul, kui jahipiirkond moodustatakse varem jahipiirkonnana kasutamata maadest või maadest, millest varasem kasutaja on loobunud. Kui osa piirkonnast on hõlmatud kasutusõigusloaga, tuleb lähtuda piiride korrigeerimisest. Arvamuse andja möönab, et määruse nr 27 pealkiri võib olla eksitav kõikide määruses nimetatud jahipiirkondade osas, kuna osade piirkondade puhul oli tegemist vaid piiride korrigeerimisega. Kuid määruse tõlgendamisel tuleb lähtuda

mõttest. Kuna käesoleval juhul ei moodustatud uut jahipiirkonda, ei saanud tekkida õiguspärast ootust kasutusõiguse saamiseks. Kuna määrusega nr 27 kehtestati V jahipiirkond uutes piirides, oli põhjendatud sama määrusega 31.05.2006 määruse nr 39 kehtetuks tunnistamine. Määruse märkusega jahipiirkonna moodustamise 6 3-09-1942 kohta V ja V jahipiirkondade baasil, on loodud seose varasema aktiga ja uue aktiga moodustatud jahipiirkondade vahel. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist ja kaevatavate haldusaktide tühisuse tuvastamist. Esitatud taotlused on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1, lg 3 p

1. Kaebus on esitatud 04.09.2009 vastustaja 28.08.2009 haldusaktile. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Lähtudes HKMS § 9 lg 6 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlaks tegemiseks esitada tähtajatult. Põhjendatud huviks on kaebuse kohaselt takistuste kõrvaldamine kaebaja poolt esitatud taotluse läbivaatamiseks. Asjas esitatud tõendite kohaselt on kaebaja vaidlustatud korralduse osas läbinud vaidemenetluse, milles Keskkonnaameti 23.10.2009 vaideotsusega nr 1-4/322 jäeti kaebaja vaie rahuldamata (tl 3940). Vaidemenetlus on toimunud küll kohtumenetluse ajal, kuid kuna ei tegemist ole kohtuvälise lahendamise kohustusliku korraga, ei saa seda lugeda takistuseks kohtumenetluse läbiviimisel. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja esitas kasutusõiguse loa taotluse V jahipiirkonnale (tl 11). Keskkonnaameti 28.
2. 2009 korraldusega nr PV 1-15/17847 on lähtudes

§ 12

p2 keeldutud MTÜ V Jile kasutusõiguse loa andmisest (tl 12-13).

§ 12

p 2 kohaselt keeldub loa andja jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmisest, kui jahipiirkond on juba kasutusel. Vaidlustatud korraldus on vastuvõetud

§ 6

lg 3, § 11 lg 1, § 141 lg 1 p 2; keskkonnaministri 17.06.2009 määruse nr 27; Keskkonnaministri 19.01.2009 määrusega nr 5 kehtestatud põhimääruse § 6 lg 2 p 6, § 11; peadirektori 02.02.2009 käskkirjaga nr 1-4/2, Keskkonnameti peadirektori 03.07.2009 käskkirjaga nr 1-4/148 antud volituste alusel (tl 12-13).

§ 6lg 1 kohaselt jaotatakse jahimaa jahipiirkondadeks.

Jahipiirkonna moodustab ning selle suuruse ja piirikirjelduse kinnitab käsitletud paragrahvi lg 3 alusel jahimaakorralduskava alusel keskkonnaminister määrusega.

§ 11

lg 1 kohaselt annab jahipiirkonna kasutusõiguse loa ja lubade arvestust peab Keskkonnaamet. Lähtudes

§ 141

lg 1 p 2 muudetakse jahipiirkonna kasutusõiguse luba, kui jahipiirkonna kasutusõiguse loa nõuete aluseks olnud õigusnormid on muutunud ja avalik huvi jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmiseks kaalub üles isiku usalduse. Lähtudes korralduse vastuvõtmise aluseks olevatest sätetest on korralduses jahipiirkonna moodustamisel võetud aluseks jahimaakorralduskava. Kuna korralduses on viidatud nii kasutusloa andmise kui ka muutmise sätetele ning arvestades seda, et

§ 9

lg 1 kohaselt antakse jahimaa kasutusse jahipiirkondade kaupa jahipiirkonna kasutusõiguse loaga, 7 3-09-1942 on korraldusega moodustatud nii uusi jahipiirkondi kui ka muudetud olemasolevate jahipiirkondade piire.

§ 6

lõike 3 alusel on keskkonnaministri 17.06.2009 määrusega nr 27 kinnitatud Are, Aruvälja, Audru, Halinga, Jõõpre, Jäärumetsa, Kaisma, Kihlepa-Lindi, Kihnu, Kilingi-Nõmme, Koonga, Kullipesa, Kurgja, Lõpe, Massiaru, Mõisaküla, Nõmme, Ora, Orajõe, Pärnjõe, Pööravere, Rahnoja, Rimmu, Sauga, Saulepi, Seliste, Suigu, Surju, Tahkuranna, Tali, Tihemetsa, Tootsi, ToriSindi, Tõstamaa, V, Vatla ja Vändra jahipiirkonna moodustamine

1. Kuna määruses nr 27 on tehtud konkreetne viide jahipiirkondade osas vastuvõetud eelnevatele määrustele ning nende alusel moodustatud ja määruse nr 27 vastuvõtmise ajal olemasolevatele jahipiirkondadele, tuleb vaidlusaluse jahipiirkonna õigusliku seisundi hindamisel kindlaks teha kas määrusega nr 27 moodustati selles kirjeldatud alal uus jahipiirkond ja/või kirjeldatakse juba moodustatud jahipiirkonna pindala ja piire või nende andmete muudatusi. Tulenevalt eeltoodust ei saa ainuüksi määruse sõnastusest „…jahipiirkonna moodustamine“ tuletada, et määrusega on moodustatud uued, määruses nimetatud jahipiirkonnad. Määruses tehtud viite kohaselt on Jäärumetsa, Saulepi ja V jahipiirkond moodustatud keskkonnaministri
2. mai
3. a määrusega nr 39 «V ja V jahipiirkonna moodustamine» V ja V jahipiirkonna baasil. Asjaolu, et määruse nr 27 §-ga 42 on tunnistatud kehtetuks Keskkonnaministri
4. mai
5. a määrus nr 39 «V ja V jahipiirkonna moodustamise» kohta, ei muuda olematuks
6. mai
7. a määrusega nr 39 V ja V jahipiirkonna moodustamist.
8. mai
9. a määruse nr 39 § 1 kohaselt on V jahipiirkonna pindala 13 070 hektarit. V jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: V jahipiirkonna piir läheb Metsa peakraavi suubumiskohast Liivi lahte mööda Liivi lahe rannajoont Pärnu ja Lääne maakonna vahelise piirini (jahipiirkonna juurde kuulub Liivi lahe akvatooriumi osa koos laidudega, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest); jätkudes mööda Pärnu ja Lääne maakonna vahelist piiri Väänja sihini; edasi mööda Väänja sihti Väänja taluni; sealt mööda Väänja talu teed Karuse–Kalli maanteeni ning mööda Karuse–Kalli maanteed V metskonna kvartali VR009 loodenurgani; siitpeale mööda V metskonna kvartali VR009 loodenurgast algavat metsateed Paadrema jõeni ning mööda Paadrema jõge Kidise magistraalkraavini, jätkudes mööda Kidise magistraalkraavi Koeri–Kidise–Mõtsu teeni; edasi mööda Koeri–Kidise–Mõtsu teed Mõtsuni; Mõtsult mööda Väänja–V maanteed Nurmsi–Tõstamaa maanteeni; teeristist mööda Nurmsi–Tõstamaa maanteed Vanamõisa–Rannaküla teeni, jätkudes mööda Vanamõisa–Rannaküla teed Metsa peakraavini ning mööda Metsa peakraavi selle suubumiskohani Liivi lahte. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlus selle üle, et RMK kasutuses olnud jahimaade reorganiseerimisel vabanesid jahimaad, mis liideti teiste jahipiirkondadega või moodustati nende baasil uued jahipiirkonnad. Samuti ei ole asjas vaidlust selle üle, et V jahipiirkond oli RMK kasutuses. 8 3-09-1942 P on 10.12.2008 esitanud Pärnumaa Keskkonnateenistusele, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusele avalduse, milles taotleb reorganiseerimise käigus vabanevatest jahimaadest osa liita P kasutuses olevate jahipiirkondadega: Tõstamaa ja V jahipiirkondadega (tl 91). Määruse nr 27 seletusekirjast määruse § 35 juurde selgub, et V jahipiirkond suureneb V jahipiirkonna jahimaadest eramaade väljaarvamisega ning nende liitmisega jahipiirkonnaga (tl 48).
10. mai
11. a määruse nr 39 § 2 kohaselt V jahipiirkonna pindala on 24 350 hektarit ning V jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: V jahipiirkonna piir läheb Metsa peakraavi suubumiskohast Liivi lahte mööda Metsa peakraavi Vanamõisa–Rannaküla teeni, jätkudes mööda Vanamõisa–Rannaküla teed Nurmsi–Tõstamaa maanteeni ning mööda Nurmsi–Tõstamaa maanteed V–Väänja maanteeni; teeristist mööda V–Väänja maanteed Mõtsuni; Mõtsult mööda Mõtsu–Kidise–Koeri teed Kidise magistraalkraavini, jätkudes mööda Kidise magistraalkraavi Paadremaa jõeni ning mööda Paadrema jõge Kaiste–Kiraste teeni; seejärel mööda Kaiste–Kiraste teed Kalli–Tõstamaa maanteeni; teeristist mööda Kalli–Tõstamaa maanteed Tõstamaani; Tõstamaalt mööda Audru–Tõstamaa–Nurmsi maanteed Suurjärvest algava magistraalkraavini, jätkudes mööda magistraalkraavi selle suubumiskohani Liivi lahte ning mööda Liivi lahe rannajoont Metsa peakraavi suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest, ning Kõrgessaar ja Rootsiku saar akvatooriumi osaga, mis ulatub 100 meetri kaugusele saare rannajoonest). Keskkonnaministri 17.06.2009 määruse nr 27 §-s 35 on toodud V jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus, mille kohaselt on V jahipiirkonna pindala on 16 530 hektarit ning V jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: V jahipiirkonna piir läheb Liivi lahe rannajoone ja Sepa–Piva tee ristumiskohast mööda Sepa–Piva teed Hanila–Hõbesalu maanteeni, jätkudes mööda Hanila–Hõbesalu maanteed Rame– Paatsalu maanteeni; teeristist mööda Rame–Paatsalu maanteed Kuuendiku kraavini ning mööda Kuuendiku kraavi Nurmsi–Tõstamaa maantee ja Vana-Koru kraavi ristumiskohta; sealt mööda VanaKoru kraavi Kadaka kraavini, jätkudes mööda Kadaka kraavi Paadrema jõeni ning mööda Paadrema jõge Põldaru kinnistu edelanurgani; edasi mööda Põldaru kinnistu lääne- ja põhjapiiri Hanepselja sihini; siitpeale mööda Hanepselja sihti Uue-Koru kraavini, jätkudes mööda Uue-Koru kraavi Paadrema soo sihini; sealt üle Paadrema soo mõttelise sirgjoonena Enksi kraavini Enksi-Villemi ja Enksi-Madise kinnistute piiril, jätkudes mööda Enksi kraavi Hallivanni–Risti maanteeni; edasi mööda Hallivanni–Risti maanteed Karuse–Kalli maanteeni ning mööda Karuse–Kalli maanteed Mõrde sihini; seejärel mööda Mõrde sihti Pärnu ja Lääne maakonna vahelise piirisihini, jätkudes mööda Pärnu ja Lääne maakonna vahelist piirisihti Vändra metskonna kvartali VR001 edelanurgani; edasi mööda Vändra metskonna kvartali VR001 lõunasihti Väänja kraavini; sealt mööda Väänja kraavi Väänja talu teeni ning mööda Väänja talu teed Karuse–Kalli maanteeni; teeristist mööda Karuse–Kalli maanteed Vändra metskonna kvartali VR009 loodenurgani, jätkudes mööda metsateed Paadrema jõeni; siitpeale mööda Paadrema jõge Mulgu kraavini; seejärel mööda Mulgu kraavi Kanamardi–Kidise–Mõtsu teeni; edasi mööda Kanamardi–Kidise–Mõtsu teed Sepa–Põdra teeni; teeristist mööda Sepa–Põdra teed Vändra metskonna kvartali VR096 kirdenurgani, jätkudes mööda Vändra metskonna kvartalite VR096, VR095, VR094, VR093 ja VR092 põhjasihti kvartali VR078 kagunurgani; sealt mööda Vändra 9 3-09-1942 metskonna kvartali VR078 lõunasihti Tamme teeni, jätkudes mööda Tamme teed Väänja–V maanteeni; siis mööda Väänja–V maanteed Elu teeni; teeristist mööda Elu teed Ännikse–Matu teeni ning mööda Ännikse–Matu teed Rammuka–Kilgi–V maanteeni, jätkudes mööda Rammuka–Kilgi–V maanteed Tõstamaa–Nurmsi maanteeni; siitpeale mööda Tõstamaa–Nurmsi maanteed Vanaküla– Rannaküla teeni ning mööda Vanaküla–Rannaküla teed Metsa peakraavini; seejärel mööda Metsa peakraavi selle suudmeni Liivi lahes, jätkudes mööda Liivi lahe rannajoont Sepa–Piva teeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest). Sealhulgas kuuluvad Jahipiirkonna kuuluvad V laiud, Oosäär ja Hassalaid mereakvatooriumi osaga, mis ulatub 200 meetri kaugusele saare ja laiu rannajoonest. Võrreldes Keskkonnaministri
12. mai
13. a määruse nr 39 §-des 1 ja § 2 ning Keskkonnaministri 17.06.2009 määruse nr 27 §-s 35 toodud jahipiirkondade piirikirjeldusi ja pindalasid, ei tuvastanud kohus vastuolusid pindalade suuruses ega jahipiirkonna piiri kulgemises. Arvestades seda, et V jahipiirkonna osas toimus reorganiseerimine ning asjaolu, et asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et Keskkonnaministri 17.06.2009 määruse nr 27 §-s 35 toodud V jahipiirkonna piirikirjeldus on vastuolus
14. mai
15. a määruse nr 39 §-des 1,2 V ja V jahipiirkondade piiride kulgemisega, on määruse nr 27 §-ga 35 muudetud enne määruse vastuvõtmist olemas olnud V jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldust ega ole moodustatud uut V jahipiirkonda. Keskkonnaministri 27.12.1999 määrusega nr 105 määrati jahikorralduse seaduse alusel kindlaks Pärnu maakonna rendijahipiirkondade ümberkorraldamine (tl 23). Vastustaja selgituste kohaselt oli enne

jõustumist RMK kasutuses V riigijahipiirkond ja P kasutuses V rendijahipiirkond. Menetlusosalised ei ole nimetatud asjaolusid vaidlustanud.

§ 64

kohaselt tuli enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud ja jahipiirkonna kasutusõiguse aluseks oleva jahirendilepingu ümbervormistamiseks jahipiirkonna kasutusõiguse loaks esitada vastav taotlus kahe aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates. Ümbervormistamiseni oli jahipiirkonna kasutusõiguse aluseks kehtiv jahirendileping. P esitas 26.04.2004 taotluse jahipiirkondadele kasutusõiguse lubade saamiseks, mh ka V jahipiirkonnale (taotlus p 21). Taotlus on koostatud 1999. aasta jahimaakorraldus kavade alusel ning taotluse kohaselt kasutas PJL jahipiirkondi kehtiva, 30.09.1994 sõlmitud jahirendilepingu nr 7 alusel (tl 118). 29.06.2004 Ametlikes Teadaannetes avaldatud teate kohaselt on Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa Keskkonnateenistus väljastanud 28.06.2004 P V jahipiirkonnale kasutusõiguse loa nr PÄ-28 kehtivusega kuni 27.06.2014 (tl 22). Menetlusosalised ei ole vaidlustanud vastustaja väiteid selle kohta, et kasutuõiguse luba taotleti ja anti välja Ple jahinduslikuks kasutamiseks 30.09.1994 sõlmitud jahirendilepingu nr 7 alusel (tl 116 pöördel). Vastustaja selgitusel on kasutusloas kasutatud nime V selleks, et eristada kahte samanimelist jahipiirkonda: V (riigi)jahipiirkonda ja V (rendi)jahipiirkonda. Lähtudes eeltoodust on vaidlusalusele jahipiirkonnale kasutusluba nr PÄ-24 väljastatud jahirendilepingu alusel

rakendussätete täitmiseks. 10 3-09-1942 Arvestades eeltoodut, ei saa ainuüksi asjaolu, et kasuloas on vaidlusalust jahipiirkonda nimetatud Vana-Vigala nimega, rikkuda kaebaja kaebuses kirjeldatud õigusi. Vastustaja kinnitusel on kasutusõiguse luba nr PÄ-28 selle kehtivusaja jooksul täidetud nii Pärnumaa, Keskkonnateenistuse, Keskkonnaameti kui ka Pi poolt (tl 117). Vastustaja väited kinnitab P arvamuses toodud kirjeldus jahipiirkonna kasutamise kohta (tl 89). Kaebaja ei ole kaebuses kirjeldanud asjaolusid, millest saab järeldada, et vaidlusalust piirkonda ei kasutata jahipiirkonnana P poolt. Oluline on märkida, et jahipiirkonna kasutusõigus paneb selle adressaadile mitmeid kohustusi: kasutusõiguse tasu maksmine; kütitud jahiulukitelt teadusmaterjali kogumine ja jahitrofeede ülevaatus, jahiulukite seire ja loendus, ulukihooldetööd, jahiulukite küttimismahud ja tingimused jpm. Kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et kasutusõiguse loa saaja poolt on jäetud täitmata loas märgitud tingimused. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et kaebaja taotluse lahendamisel ületati seadusega sätestatud tähtaega. Lähtudes HKMS § 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja ei ole kaebuses toonud välja põhjusi, mille tõttu saaks asuda seisukohale, et taotluse läbivaatamiseks seaduses sätestatud tähtaja ületamine 15 päeva võrra võis mõjutada asja otsustamist. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ning asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses oli vaidlusalune jahipiirkond juba kasutusel ning kaebaja taotluse rahuldamata jätmine

§ 12p 2 alusel oli põhjendatud.

Keskkonnameti 18.09.2009 korraldusega nr 1-5/96 on muudetud ja täiendatud PJL väljastatud kasutusõiguse loa nr PÄ-28 tingimusi (tl 34).Korralduse aluseks on

§ 9lg 1, § 11 lg 1, keskkonnaministri 17.06.2009 määrus nr 27.

Hinnates korralduses toodud asjaolusid tingisid muudatused V jahipiirkonna pindala ja piiride muutmine. Keskkonnameti 22.09.2009 korraldusega nr PV 1-15/99 muudeti P kasutusõiguse loa punkti 4 – jahipiirkonna kasutusõiguse tasu osas (tl 42). Arvestades eeltoodud puudub kaebajal põhjendatud huvi tuvastamisnõuete läbivaatamiseks ning seetõttu ei anna kohus õiguslikku hinnangut kaebaja väidetele seoses vaidlustatud haldusaktide tühisusega. Tulenevalt eeltoodust ei tuvastanud kohus selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. 11 3-09-1942 Menetlusosalised ei ole esitanud taotlusi asjas kantud menetluskulude hüvitamiseks. Seetõttu jäävad menetluskulude nende endi kanda. Annika Vendik Kohtunik 12