Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult 2 2-10-44356 teatavakstegemisest (18.03.2011.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud 1.LO (hageja) esitas 14.09.2010 Harju Maakohtule hagi Tallinna notar KD (uus perekonnanimi Kollo, kostja) vastu kahju 500 000 krooni hüvitamise nõudes. Kohus keeldus 14.01.2011 määrusega hageja hagi kostja vastu kahju summas 15 977.91 euro (250 000 krooni) hüvitamise nõudes menetlusse võtmisest. 2.Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja AA abielus. AA sõlmis 26.06.2000 kostja büroos hageja ja AA’i ühisvaraks oleva, Tallinnas XXX asuva ehitise ostu-müügilepingu, millega müüs selle ehitise kui vallasasja TK’ile (ka H ). Hagejat lepingu sõlmimisele ei kaasatud. Kostja tõestas vara müügitehingu ilma eelnevalt kontrollimata, kas vara müüja on abielus või mitte, mille tõttu sai võimalikuks hagejale kuuluva vara võõrandamine kolmandale isikule. Hageja esitas 12.10.2004 Harju Maakohtule hagi AA’i, TK’i ja kostja vastu, millega taotles omandiõiguse rikkumise tunnustamist võõrandamistehinguga, mille sõlmimisel teda vara ühisomanikuna ei kaasatud ning oma rikutud omandiõiguse taastamist varale (tsiviilasi nr 204-1335). Harju Maakohtu 08.08.2008 otsusega (tsiviilasjas nr 2-04-1335), mis jõustus Riigikohtu 10.05.2010 määrusega, rahuldati hageja hagi osaliselt. Kohus tuvastas, et hageja kui vara ühisomaniku õigusi rikuti vara võõrandamistehingu teostamisega ilma tema nõusolekuta. Kohus tunnustas 26.06.2000 AA’i ja TK’i vahel sõlmitud ehitise ostumüügitehingu tühisust selle vastuolu tõttu sel ajal kehtinud seaduse nõuetega. Hageja leiab, et vara võõrandamisega ilma tema nõusolekuta on talle tekitatud varalist kahju ning vastutust temale tekitatud kahju eest peab kandma võõrandamistehingu tõestanud notar (kostja), kes rikkus notariaadiseaduse (NotS) § 52 lg 1 p 1 sätestatud kohustust keelduda tehingu tegemisest, kui see on vastuolus seaduse nõuetega. Hageja viitab hagiavalduses, et NotS § 20 ei sisalda viiteid notari vastutuse aegumisele. Tehingu tegemise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 kohaselt oli üldine hagi aegumise tähtaeg 10 aastat. Hagiavalduse kohaselt ilmnes hagejale ühisomandina kuulunud vara võõrandamine 14.09.2000, kui ta läks Tallinna Linnavalitsuse Maa-ametisse tegema järelepärimist maa erastamise kohta ja hagejale teatati, et ehitis XXX ei ole enam registreeritud hageja abikaasa A.A ’i nimele ning hagejal ega abikaasal ei ole enam maa erastamise õigust. Hageja märgib, et tema poolt 12.10.2004 hagi esitamisega tsiviilasjas 2-041335 nõude aegumine katkes. Kostja oli nimetatud menetlusse kaasatud kostjana ning tema vastu oli esitatud alternatiivselt kahju hüvitamise nõue. Menetluse käigus kostja staatus muutus ja ta kaasati menetlusse kolmanda isikuna. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, kuna esmane nõue kostja vastu kahju hüvitamises oli esitatud enne 31.12.2004 ning asjas kuulub kohaldamisele TsÜS § 160 lg 1 ja § 168 lg
lg 3 tulenevalt võib kohus muu hulgas teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. 4 2-10-44356 5.Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) hageja abikaasa AA sõlmis 26.06.2000 Tallinna notari KD büroos ühisvaraks oleva Tallinnas XXX asuva ehitise ostu-müügilepingu, millega müüs ehitise kui vallasasja TK’ile, kes müüs asja omakorda edasi. 2) hageja sai teada ühisvara võõrandamisest 14.09.2000 (t lk 4); 3) 12.10.2004 esitas hageja Tallinna Linnakohtule hagiavalduse AA’i, TMOH’i ja KD vastu XXX elamu võõrandamise tehingu ebaseaduslikuks tunnistamiseks (t lk 5-11). 4) Harju Maakohtu 08.08.2008 otsusega tunnustati 26.06.2000 AA’i ja TK’i vahel sõlmitud ehitise ostu-müügilepingu tühisust; tunnustati 24.08.2000 TK’i ja MV’i vahel sõlmitud ehitise ostu-müügilepingu tühisust ja tunnustati 12.05.2003 MV’i ja SA’i vahel sõlmitud ehitise ostumüügilepingu tühisust. Nimetatud otsus on jõustunud 10.05.2010 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusega (t lk 12). 6.Hageja on ise hagis märkinud, et sai väidetavast notari ametitoimingu rikkumisest (kahju tekitavast sündmusest) teada 14.09.2000 ning sellest hakkab kulgema nõude aegumistähtaeg. Hageja sai nimetatud ajal teada, et kostja tõestas 26.06.2000 ühisvaraks oleva ehitise ostumüügilepingu, mille sõlmimise juures hagejat ei olnud. Käesolev kahju nõue tuleneb notari väidetavast ametikohustuste süülisest rikkumisest 26.06.2000 tehingu vormistamisel, mida reguleeris toimingu tegemise ajal notariaadiseadus (NotS) ja 01.01.2002 jõustunud riigivastutuse seadus (RVastS). RVastS § 31 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üleantud raha või asja tagastamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne käesoleva seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Seega tulnuks hagi kohtule esitada hiljemalt 31.12.2004 kell 24:
lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
lg 5 ja 6 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb
lg 4 kohaselt riigilõiv hagejalt välja mõista riigituludesse.
lg 4 sätte esimese lause kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus saab omal algatusel kaaluda
Selle sätte järgi võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Viidatud sätte kohaldamine kohtu algatusel ei ole vastuolus
lg 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel.
lg 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse üle. Sättes nimetatud hinnangu andmine on 6 2-10-44356 kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte. Kohus on hinnanud 07.12.2010 määruses hageja majanduslikku olukorda, mille alusel peab kohus põhjendatuks näha riigilõivu riigituludesse tasumise osadena kohtu määratud tähtaja jooksul, s.o osamaksed summas 319.56 eurot iga kuu 10. kuupäevaks viie kuu jooksul. Hagejale osutatud riigi õigusabi eest tuleb hagejal riigituludesse maksta 25 %, s.o 95.88 eurot. Tulenevalt
lg 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuivõrd hagi kuulub rahuldamata jätmisele, jäävad menetluskulud hageja kanda.
lg 1 kohaselt menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused.
lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Meeli Kaur kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.