Obsah (5)

§ 444§ 448§ 367§ 163§ 178

2-08-94323 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2011.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2

§ 444

lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (

§ 448lg 4¹).

Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 28 päeva, jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (

§ 448lg 4²).

Seoses hageja leppetrahvi nõude summas 500 krooni rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist. Riigikohus on 14.01.2009.a tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 tehtud otsuses leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. See tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda üksnes viivist ja kahju hüvitamist. Kohus selgitab, et

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega ei ole põhjendatud välja mõista viivist 0,02% päevas tasumata summalt, sest hageja taotleb seadusjärgse viivise väljamõistmist, mille protsent on muutuv. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 93% ulatuses, peab kohus

§ 163

lg 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 7% ulatuses hageja ja 93% ulatuses kostja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 326,71 krooni (s.o 351,30 eurost 93%).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Sirje Õunpuu kohtunik 2