) § 423 lg 1 p 7 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist ja isiku tuvastamine ei õnnestu ka kohtul mõistliku tähtaja jooksul.
lg 6 kohaselt kui hageja või kostja on avalikku registrisse kantud juriidiline isik, lisatakse hagile registrikaardi ärakiri, registri väljavõte või registreerimistunnistus, kui kohtul ei ole võimalik registrist seda ise kontrollida. Muu juriidilise isiku kohta esitakse muud tõendid isiku olemasolu ja õigusvõime kohta.
lg 1 kohaselt kontrollib kohus menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda.
lg 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg 2 kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. SRV OÜon Harju Maakohtule esitanud hagi TCCvastu nõude tunnustamiseks PR`i pankrotimenetluses. Hageja SRV OÜon kostja TCCvastu hagi esitanud seoses asjaoluga, et võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul 30.06.2010 esitas kostja hageja nõudele vastuväite, mistõttu nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõuet ei tunnustatud. 22.11.2011 toimunud kohtuistungil on kostjat esindanud vandeadvokaadi abi G. Lind selgitanud, et tal ei ole esitada dokumenti, mis tõendaks kostja äriühingu õigusvõimet. Vandeadvokaadi abi G. Lind selgituste kohaselt on ta ca poole aasta vältel püüdnud oma volitajatelt saada dokumente, mis tõendaksid, et TCCon registrisse kantud. Hageja esitas asja materjalide juurde tsiviilasjas 2-10-36536 tehtud kohtumääruse, millega on määratud jätta hagi läbi vaatamata, kuivõrd TCCei ole esitanud tõendeid oma olemasolu ja õigusvõime kohta. Samas tsiviilasjas läbi viidud eelistungi protokolli kohaselt on kostjate lepinguline esindaja asunud seisukohale, et TCCei eksisteeri, kuna teda pole registris. Hageja on käesolevas tsiviilasjas 22.11.2011 toimunud kohtuistungil avaldanud arvamust, et kostjat ei olnud olemas ka nõuete vaidlustamisel, millele on kostja esindaja vastu vaielnud, viidates, et tõend aastal 2009 registrisse kandmise kohta on olemas. Pankrotiseaduse (PankrS) § 103 lg 2 kohaselt on pankrotihaldur kohustatud, kui selleks on alust, nõuete kaitsmise koosolekul nõudele või pandiõigusele vastu vaidlema. Juhul kui TCCtõepoolest reaalselt ei eksisteerinud PR’i pankrotimenetluses vastuväite esitamise ajal, on kohtu hinnangul pankrotihaldur jätnud PRi pankrotimenetluses täitmata pankrotiseadusest (PankrS) § 103 lõikest 2 tuleneva kohustuse. Kuivõrd kostja näol on tegemist välismaise äriühinguga, siis ei ole kohtul endal võimalik kostja õigusvõime olemasolu tuvastada. Tulenevalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et kostjal ei ole tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet ning isik ei saa kohtumenetluses poolena osaleda. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et SRV OÜhagi TCCvastu nõude tunnustamiseks PR`i pankrotimenetluses tuleb jätta
lg 1 p 7 ja
lg 1 alusel läbi vaatamata.
lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas
lg-ga 1 võib kostja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Merike Varusk kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.