KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 18.november 2011.a, kell 14.00, Võru kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja num

§ 271

ja

§ 309lg 1 esimese lause tähenduses.

Lepingu p-s 5.4 leppisid pooled kokku, et Kostja võib üürilepingu ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest Hagejale ette 6 kuud. Kostja rikkus seda kohustust. Kostjapoolse Lepingu rikkumise tulemusena kandis Hageja kahju saamata jäänud üüritulu ning kommunaalteenuste kulude näol. Üüritulu mittesaamine on kahju

§ 128

lg 4 mõttes ning kommunaalteenuste kulude puhul kahju

§ 128lg 3 tähenduses.

Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites tunnistanud

1. a juunikuu kuni augustikuu eest tasumisele kuuluvat Hageja üüritasunõuet summas 39 009 krooni ja kommunaalkulude nõuet summas 7115 krooni ning Hageja poolt maksekäsumenetluses esitatud viivisnõuet, kuid pole neid tasunud.
2. Hageja nõuab leppetrahvi. Lepingu p-s 10.4 on pooled kokku leppinud, et kui Kostja rikub Lepingu punkti 4.2 (s.o üüripind antakse kasutamiseks kaubapinnana järgnevate kaupade müümiseks: lilled ja sellega seonduvad kaubad) tingimusi, kohustub ta tasuma Hagejale iga rikkumise eest leppetrahvi 1000 krooni, kestva rikkumise korral 300 krooni iga rikkumises oldud päeva eest.
3. Kui kohus jätab mingil põhjusel Hageja leppetrahvi nõude või leppetrahvi viivisnõude kas osaliselt või täielikult rahuldamata, taotleb Hageja vastavas ulatuses saamata jäänud üüritasu väljamõistmist Kostjalt. Nimelt oli Kostja kohustatud üürilepingu lõpetamise soovist ette teatama 6 kuud. Kuna Kostja on tunnistanud Hageja üüritasunõudeid üksnes 3 kuu ulatuses, on Hagejal õigus saamata jäänud üüritulule veel 3 kuu ulatuses summas 39 003 krooni (sisaldab käibemaksu) koos sellelt tasumisele kuuluvate viivistega.
4. Hageja nõuab viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohese täitmiseni. Lepingu p-s 10.1 on pooled kokku leppinud, et üüri ja muude tasumisele kuuluvate summade tähtpäevaks tasumata jätmise korral on Hagejal õigus nõuda Kostjalt 0.1% viivist võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja palub kohtul mõista Kostjalt tema kasuks välja viivis alates 29.12.
5. a kuni põhinõude kohase täitmiseni Lepingu p-s 10.1 kokkulepitud määras. Kostja vastuväited
6. Kostja hagi ei tunnista. Hageja ja Kostja sõlmisid 20.06.
7. a üürilepingu nr 2007/A
8. Üüripind asus Kagukeskuses Kooli tänav 6 Võrus. Kostja ja OÜ Lilleoaas vahel oli sõlmitud frantsiisileping nr

§ 375mõttes.

OÜ Lilleoaas oli frantsiisivõtja, kes korraldas üüripinnal äritegevust ja pidas läbirääkimisi üürileandjaga so Hagejaga. 16.05.2010 sulges Kostja üüripinnal lillepoe, kuna frantsiisivõtja oli vastavalt frantsiisilepingu punktile lepingu Kostjaga üles öelnud. 28.05.2010 saatis Kostja Hagejale kirjaliku avalduse, et soovib üürilepingu A3/2007 üles öelda. Hageja avaldas 30.08.2010 soovi leping lõpetada. Üürilepingu lõpetamine toimus vastavalt lepingu 5.6 punktis sätestatule. Frantsiisivõtja OÜ Lilleoaas pidas oma kinnituste kohaselt Hagejaga läbirääkimisi üürihinna alandamise osas. Põhjendamata on hagis väljendatud seisukoht, et Kostja pole hinna alandamise osas soovi avaldanud, samas kui läbirääkimised OÜ-ga Lilleoaas toimusid. Hageja käitumine enne ja pärast vastavaid läbirääkimisi viitavad sellele, et Hageja suhtles OÜ Lilleoaas juhataja Janika Külaviir´iga, kelle allkiri on ka üleandmisaktil. 11. Kostja poolt 28.05.2010 Hagejale saadetud avaldus on lepingu ülesütlemisavaldus

§ 284

lg 3 ja

§ 196lg 1 alusel.

Seega pole Kostja kohustatud tasuma hagis nõutud üüri- ja kommunaalmakseid koos nende juurde kuuluvate viivistega. Hageja ei täitnud

§ 284

lg 2 nõuet ega teavitanud Kostjat Kagukeskuse ankurrentniku so Maksimarketi väljakolimisest. Maksimarketi olemasolu tagas ka lillepoele kindla klientuuri. Maksimarketi asemel tegevust alustanud Kagumarketi populaarsust inimeste seas ei saa võrdsustada Maksimarketi fenomeni ja aastatega kujunenud klientide poolehoiuga. Kagumarketi kaubamärk on uus, millel puudub igasugune väljakujunenud populaarsus. Ümberkorraldused mõjutasid Kostja äritegevust niivõrd olulisel määral, et seda saab võrdsustada

§ 284

lg-s 1 faktilise koosseisuga ning ei saa antud juhul kohaldada

§ 284lg-t 4. Maksimarketit puudutavad ümberkorraldused Kostja suhtes on samaväärsed 3

§ 284lg 3 annab Kostjale subjektiivse õiguse leping üles öelda 14 päeva jooksul.

Kostja sai Maksimarketi sulgemisest ja selle pinna Kagumarketiga asendamisest teada

1. mail, seega
2. mail ütles Kostja lepingu õigustatult üles. Kui Hageja oleks teatanud õigeaegselt Kostjale nimetatud asjaoludest (Maksimarket suleti
3. jaanuaril), siis oleks saanud Kostja õigeaegselt lepingu üles öelda.

§ 196

lg 1 mõttes võib lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel erakorraliselt üles öelda. Mõjuv põhjus tuleneb eelkõige

§ 116lg 2 asjaolust.

Kostja on seisukohal, et kuna Hageja on rikkunud tahtlikult või raske hooletusega olulisel määral üürilepingu sätet ning see on oluline lepingu rikkumine

§ 116lg 2 p-i 2 ja 3 mõttes.

Asjaoludest teadasaamisel (18.05.2010) tegi Kostja avalduse Hagejale lepingu ülesütlemiseks mõistliku aja jooksul ega esine § 118 lg-s 1 ja lg-s 2 nimetatud asjaolusid. Seega Kostjapoolne lepingu erakorraline ülesütlemine oli õigustatud

§ 196

lg 1 mõttes ja Kostja ei ole kohustatud tasuma Hagejale hagiavalduses nõutud üürimakseid, kommunaalmakseid, leppetrahve ega viiviseid. Kostjale tuleb tagastada enne üürilepingu sõlmimist tagatisraha. 12. Kostja ei nõustu Hageja leppetrahvi nõudega, sest pole täidetud leppetrahvi nõude olulisem eeldus

§ 158lg 1 mõttes.

Hageja on tuginenud üürilepingu punktile 10.4, mis sätestab, et leppetrahvi saab nõuda ainult juhul, kui Kostja rikub üürilepingu 4.2 tingimusi. Kostja ei ole Lepingu p 4.2 rikkunud. Lepingu punkt 4.2 eesmärgiks on müümiseks lubatud kaupade piiritlemine ja käesolev lepingu tingimus ei kohusta Kostjal tegelema äritegevusega. Äritegevusega tegelemine on Kostja enda huvides, Hageja saab nõuda üürilepingu kehtivuse ajal üürihinda ja kommunaalmakseid, mis ongi antud juhul peamine Hageja äritegevuse ja kasumlikkuse teenimise eesmärgiks. Kostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et Hageja mõtleb vastava lepingu punkti all, et see kohustab tegelema Kostjal ilmtingimata müügitegevusega. Kuna leppetrahvi kohustust Kostjal pole, siis palub Kostja kohtul tühistada ka viivise nõue leppetrahvi tasumisel viivitamise eest. Kui kohus siiski tuvastab, et Hagejal on leppetrahvi õigus nõuda, siis palub Kostja kohtul leppetrahvi vähendada

§ 162lg 1 alusel.

Nimetatud säte, annab Kostja taotlusel kohtule õiguse vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni.

1. Kostja ei nõustu Hageja saamata jäänud üüritasu ja kommunaalmaksete nõudega 3 kuu ulatuses pärast üürilepingu lõppemist
2. augustil 2010.

§ 127

lg-st 2 tulenevalt ei pea Kostja hüvitama Hagejale saamata jäänud üüritasu ja kommunaalmakseid, kuna üürilepingust tulenevate kohustuste eesmärgiks ei saa olla kohustus hüvitada saamata jäänud üüritasu, samal ajal kui nimetatud üüripinnal on uus üürnik.

1. Kostja ei ole rikkunud üürilepingu punkti 5.
2. Lepingu punkti 5.4 kohaselt võib Kostja lepingu sõltumata põhjusest ennetähtaegselt lõpetada, kui teatab sellest 6 kuud ette. Hageja teade soovist üürileping lõpetada oli tahteavaldus TsÜS § 68 lg 2 mõttes. Vastavalt üürilepingu punktile 12.1 võib muuta lepingu tingimusi ainult poolte kirjalikul nõusolekul. Kostja tagastas Hageja ettepanekul üüripinnad vastavalt üürilepingu punktile 5.6 – üüripindade üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Rikkumiseks ei saa lugeda olukorda, kui üürilevõtja rikkumine sõltub üürileandjast. Üürileping lõppes poolte kokkuleppel
3. augustil.

§ 296

lg 3 kohaselt peab üürnik üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse. Pärast Mileedi AS-ga üürilepingu lõpetamist ilmus Kagukeskuse koduleheküljele uudis, et 1. oktoobrist 2010 avatakse uus lillepood. Lillepood paikneb samal üüripinnal, mis oli 4

§ 296lg 1 mõtte kohaselt ka üüri maksma.

Seega ei ole Kostja kohustatud tasuma Hageja poolt nõutud üüritasusid ja kommunaalmakseid peale

1. augustit, mil Kostja ei saanud kasutada vaidlusalust üüripinda, kuna Kostjal puudus ligipääs üüripinnale.
2. Hageja ei saa Kostjalt nõuda saamatajäänud tulu

§ 128lg 4 mõttes.

Vastasel juhul tekiks olukord, kus Hageja saab kahju hüvitamise nõudest kasu. Saamata jäänud tulu on kahju hüvitamise liik, kahju hüvitamise eesmärk tuleneb

§ 127

lg-st 1 – kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega ei saa kahju hüvitamise tulemusel kahjustatud lepingupool rikastuda. Kui kohus eelpooltooduga ei nõustu, siis palub Kostja kohtul vähendada kahju hüvitist

§ 127

lg 5 ja

§ 140lg 1 alusel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige Hageja saadud kasu perioodil 30.08.2010 – 31.12.2010 Ts

ÜS § 62 lg 1 ja

§ 127lg 5 mõttes.

16. Kui kohus leiab, et Kostja on kohustatud siiski maksma Hagejale hagiavalduses nõutud summa, siis Kostja palub kohtul viivist vähendada

§ 113

lg 8 alusel

§ 162lg-s 1 sätestatud korras.

Enne üürilepingu sõlmimist Kostja makstud tagatisrahaga katta maikuu üürivõlgnevus ja arvestada seda ka viivise arvutamisel. Kohtu seisukoht ja põhjendused.

1. Kohus, ära kuulanud kohtuistungile ilmunud poolte seisukohad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 16.juunil 2011 nõustusid pooled asja menetlemisega kirjalikus menetluses.
2. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes: - 20.06.2007 sõlmisid pooled (AS Semuehitus ja AS Mileedi) üürilepingu nr 2007/A3 Võrus, Kooli tänav 6 asuvas Kaubanduskeskuses „Kagukeskus „ asuva üüripinna kasutamiseks kuni 01.04.2018.a. - 16.05.2010 sulges Kostja külastajatele üüritud pinnal tegutsenud „Mileedi lilleäri“. - 18.05.2010 ja 24.05.2010 saatis Hageja Kostjale e-kirjad, milles nõudis äritegevuse kohest taastamist, Kostja ei reageerinud. 31.05.2010 teatas Hageja Kostjale lepingus kokkulepitud sanktsioonide rakendamisest. - 28.05.2010 avaldas Kostja Hagejale, et soovib lepingu lõpetada alates 28.05.2010, Hageja sai kirja kätte 01.06.2010.a. - 30.08.2010 teatas AS Semuehitus AS-le Mileedi üürilepingu nr 2007/A3 lõpetamisest alates 30.08.
3. Üüripindade üleandmise – vastuvõtmise Akt on vormistatud 30.08.
4. - alates 05.03.2010 alustas Kagukeskuse endise Maksimarketi üüripinnal tööd toidukauplus Kagumarket; - 03.09.2010 sõlmisid AS Semuehitus ja OÜ Angelgold üürilepingu samale üüripinnale ( I korrus, A3 (60,2 m2);
5. Kohus võtab esmalt seisukoha Hageja väite osas, et Kostja on maksekäsu kiirmenetluses nõuet osaliselt tunnistanud so võlgnevust 2010 juuni kuni augustikuu eest tasumisele kuuluvat summat 39 009 krooni ja kommunaalkulude eest 7115 krooni ning esitatud viivisenõuet. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta nõuet tunnistanud, vaid märgitu oli mõeldud võimaliku kompromissina. Nähtuvalt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitest on AS Mileedi märkinud, et tunnistab esitatud nõuet 5

§ 313

lg 1 kohaselt (tl.42).

§ 313lg 1 annab iseseisva aluse üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus, millega soovitakse üürisuhe lõpetada. Vaidlust ei ole selles, et Hageja Kostja poolt saadetud avalduse 01.06.2010 ka kätte sai, kuid esitas sellele vastuseks omapoolse kompromissi. Hageja poolt saadetud kompromissist nähtuvalt on Hageja nõus lõpetama üürilepingu kompromissettepanekus näidatud tingimustel (tl.44). Kohus leiab, et poolte vahel lõppes üürileping pooltevahelise kokkuleppega.

§ 186p 4 kohaselt lõpeb võlasuhe kokkuleppega.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel olev üürileping on lõpetatud. 28.05.2010 on AS Mileedi Lilleärid kirjalikult teatanud AS-ile Semuehitus, et soovib üürilepingut nr 2007/A3 lõpetada alates 28.05.2010.a. (tl. 42, 95). 30.08.2010 on AS Semuehitus omakorda AS-ile Mileedi teatanud, et eelneva AS Mileedi avalduse alusel loeb ta pooltevahelise üürileping lõppenuks 30.08.2010.a. (tl. 97). Üüripindade üleandmise –vastuvõtmise aktist nähtuvalt on üürilepingu ese üle antud 30.08.2010.a. Üürilepingus punktis 5.6 on pooled kokku leppinud, et üürnikul tuleb üüripind tagastada poolte vahel allkirjastatud üüripinna tagastamise akti alusel. Ülalmärgitu alusel loeb kohus poolte vahel sõlmitud üürilepingu lõppenuks alates 30.08.2010.a. poolte kokkuleppel ja samal kuupäeval anti üüripind akti alusel üle. Kuna leping lõppes poolte kokkuleppel, ei oma tähtsust poolte väited Kagukeskuses tegutsenud Maksimarketi väljakolimisega ja uue Kagumarketi töö alustamisega seonduv. 20.1 Kohus ei nõustu Kostja seisukohaga, et kohaldada tuleks

§ 284sätteid.

Viidatud sätted on kohaldatavad juhul, kui parendused ja muudatused on seotud üüriobjektiga st. muudatusi tehakse üüritud pinnal. Tõlgendades

§ 284

sätet Kostja poolt väljendatud viisil, tuleks kaubanduskeskustes üüriandjaid pidevalt informeerida mistahes muudatustest teistel üüripindadel. Selline kohustus saab lasuda üürileandjal juhul, kui on lepingus kokku lepitud. Seega ei oleks Kostjal olnud õigust lõpetada üürileping

§ 284ja 196 sätestatud korras.

Seejuures ei oma tähtsust ka poolte väited, mis puudutavad läbirääkimisi AS Semuehitus ja OÜ Lilleoaas vahel.

1. Kohus leiab, et Kostja on kohustatud tasuma üüri ja kommunaalmakseid kuni lepingu pooltevahelise lõpetamiseni so. kuni 30.08.
2. Alates sellest kuupäevast ei olnud Kostjal enam võimalik üüritud pinda kasutada, kuna ta andis selle üle ja Hageja võttis üüritud pinna vastu.

§ 271

kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik andma teisele isikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma selle eest üüri.

§ 292

lg.1 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asja kasutamisega seotud kulusid (kõrvalkulud) juhul, kui selles on kokku lepitud. Pooltevahelise lepingu punktiga 6.1.4 kohustus Kostja tasuma üüri ja kõrvalkulude eest vastavalt näitudele või proportsonaalselt üüritud pinna suurusele. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid esitatud üüriarvete suuruse kohta. Kohus lähtub üürivõla väljamõistmisel järgmistest esitatud arvete 6

§ 113

lg 8 alusel

§ 162lg-2 1 sätestatud korras vähendada.

Samuti arvestada tasutud tagatisraha maikuu üürivõlgnevuse katteks ja arvestada seda viivise arvestamisel. Hageja leiab, et kokkulepitud viivisemäär ei ole ebamõistlik suur. Kohus leiab, et pooled on lepingu punktis 10.1 kokku leppinud viivisemääraks 0,1% (null koma üks protsenti) võlguolevalt summalt iga viivitatud päeva eest. Viivitamise korral loetakse esmajärjekorras tasutuks viivisevõlgnevus, leppetrahvid ning seejärel võlguolevad summad. Kohus leiab, et esitatud viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus rahuldab viivisenõude järgmiselt: arve nr K275, summas 831,04 eurot, viivise periood 11.06.2010 kuni 28.12.2010 kokku 201 päeva, viivis summas 167,04 eurot (2613,60 krooni); arve K331, summas 831,04 eurot, viiviseperiood 13.07.2010 kuni 28.12.2010, kokku 169 päeva, viivis summas 140,45 eurot (2197,51 krooni). Viivise väljamõistmisel kommunaalteenuste eest lähtub kohus järgmistest arvetest: arve nr K306, summa 151.53 eurot, viivise periood 13.07.2010 kuni 28.12.2010, kokku 25,61 eurot (400,70 krooni), arve nr K361, summas 151,79 eurot, viivise periood 11.08.2010 kuni 28.12.2010 kokku 140 päeva, summas 21,25 eurot (332,50 krooni); arve K417, summas 151,41 eurot, viivise periood 10.09.2010 kuni 28.12.2010, kokku 110 päeva , summas 16,65 eurot (260, 59 krooni). Eeltoodu alusel mõistab kohus välja viivise kokku summas 371.00 eurot. Kohus jätab rahuldamata Kostja taotluse viivise vähendamiseks, kuna väljamõistetav viivis ei ole liialt suur. 23. Pooled vaidlevad selle üle, kas Kostja on kohustatud maksma leppetrahvi või mitte. Kostja leiab, et leppetrahvi saamise eeldused ei ole täidetud. Hageja nõuab leppetrahvi üürilepingu punkti 10.4 kohaselt, millest lähtuvalt saab leppetrahvi määrata punktis 4.2 rikkumise eest. Seoses esitatud nõudega märgib kohus järgmist. Üürilepingu punktis 10.4 on pooled kokku leppinud, et kui üürnik rikub Lepingu punkti 4.2 tingimusi, kohustub ta tasuma Üürileandjale iga rikkumise eest leppetrahvi 1000.- krooni, kestva rikkumise korral 300.- krooni iga rikkumises oldud päeva eest. Lepingu punktis 4.2 on kokku lepitud, et Üüripind antakse kasutamiseks kaubanduspinnana, järgnevate kaupade müümiseks: lilled ja sellega seonduvad kaubad. Hageja leiab, et lepingu punkti 6.1.1 kohaselt oli Kostja kohustatud tagama lillede müügitegevuse üüripinnal. Lepingu punktis 6.1.1 kohaselt on üürnik kohustatud kasutama Üüripinda heaperemehelikult vastavauses lepingu punktis 4.2 sätestatud sihtotstarbega, alustades äritegevust KAGUKESKUSE avamise päeval ning kindlustama Üüriobjekti lahtioleku äritegevuseks. Kohus leiab, et lepingu tõlgendamisel tuleb juhinduda

§ 29

sätetest ja kuna poolte ühist tahet nimetatud lepingupunktide osas ei ole võimalik tuvastada, tuleb kohaldada

§ 29

lg 4.

§ 29

lg 4 sätestatu kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Tähtsust ei oma siinjuures Hageja poolt väidetu, et Kostja ei ole esitanud vastuväiteid leppetrahvi kohaldamisele eelnevalt.

§ 29

lg 3 peetakse silmas lepingu sõlmimise momenti ja seda, et Kostjale oleks ka juba lepingu sõlmimise ajal olnud teada lepingu punkti 4.2 tähendus. Poolte vaidlus seisneb selles, kas lepingu punktis 4.2 on kokku lepitud kohustus, et lilleäri tuleb pidada avatuna ning selle kohustuse rikkumise eest on ette nähtud trahv. Leppetrahv

§ 158lg 1 kohaselt on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingu s määratletud rahasumma. 7

§ 158lg 1 kohaselt peab leppetrahv olema lepingus selgelt kokku lepitud.

Asjaolu, et Kostja ei ole leppetrahvi osas esitanud vastuväiteid varasemas pooltevahelises kirjavahetuses, ei anna alust temalt leppetrahvi nõuda. Eeltoodu alusel leiab kohus, et leppetrahvi nõue ei põhine lepingul ja kohus jätab selle rahuldamata. 24. Hageja on märkinud, et kandis saamata jäänud üüritulu ja kommunaalteenuste näol kahju

§ 128lg 4 kohaselt.

Kostja leiab, et

§ 127

lg 2 tulenevalt ei pea Hagejale saamata jäänud üüritasu ja kommunaalmakseid maksma, kuna üüripinnal oli uus üürnik. Kohus nõustub Kostjaga. Nähtuvalt Hageja, AS Semuehitus ja OÜ Angelgold vahel sõlmitud lepingust andis Hageja sama üüripinna üürile uuele üürnikule (tl. 125-135, 240- 247). Isegi juhul, kui uus üürileping oli sõlmitud teistel tingimustel kui Kostjaga, ei saa seda osa käsitleda Kostja poolt Hagejale tekitatud kahjuna. Kostja andis Hagejale akti alusel üüripinna üle 30.08.2010 ja seega ei saanud Kostja nimetatud üüripinda ka kasutada. Seega ei kuulu Hageja nõue kahju hüvitamiseks rahuldamisele.

1. Hageja taotles, et juhul kui kohus jätab leppetrahvi nõude või leppetrahvi viivisenõude rahuldamata, rahuldada üüritasu nõue samas ulatuses. Kohus leiab, et Hageja alternatiivne nõue ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et üürileping lõppes poolte vahel kokkuleppel ja peale lepingu lõppemist ei ole üürileandjal õigust üüri nõuda. 30.08.2010 anti üüritud ruumid Hagejale üle. Seega puudub Hagejal täiendava üüri nõue.
2. Kohus rahuldab esitatud hagi osaliselt ja mõistab Kostjalt välja üürivõlgnevuse summas 1662.08 eurot, võlgnevuse kommunaalteenuste eest 454.73 eurot, viivised 371.00 eurot, kokku 2487,81 eurot.
3. Kohus leiab, et asjakohased ei ole ja kohus ei hinda järgmisi tõendeid: AS Semuehitus e-kiri ASle Mileedi (tl.35); pretensioon (tl.37-38); teade (tl.40); koopiad ajaleheartiklist (tl.101, 103); väljavõte Kagukeskuse koduleheküljelt (tl.107). Menetluskulud
4. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulus kohtu määramisel võrdselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudest so 4168.38 euro suurusest nõudest rahuldas kohus 2487,81eurot ca 60 % nõudest. Kohus leiab, et Hageja menetluskulud tuleb 60% ulatuses Kostja kanda, Kostja menetluskulud 40% ulatuses Hageja kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib menetlusosaline taotleda 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru Kohtumajale ning avaldusele tuleb lisada menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Heiki Kolk Kohtunik 8