← Eesti

2-11-17848/7

Obsah (14)§ 142§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 139§ 144§ 483§ 177§ 178

2-11-17848 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 16.novembril 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmene

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 26-29), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 26.augustil 2011 (tl 39). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2

(4)Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Ferratum Estonia OÜ-ga 20.jaanuaril 2007 kiirlaenulepingu mobiiltelefoni tekstisõnumi (sms) teel, mille kohaselt andis Ferratum Estonia OÜ kostjale laenu maksetähtajaga 04.02.2007 ning kostjal oli kohustus laen tagasi maksta tähtaegselt. Ferratum Estonia OÜ nõuete loovutamise lepinguga on loovutanud nõude Intrum Justitia Debt Finance AG-le. Kostja ei ole tähtaegselt laenu tagasi maksnud. Seega on kostja käesolevaks ajaks omapoolsete rahaliste kohustuste täitmisel langenud viivitusse. Nimetatud võlgnevusele lisandub kohustuse mittetäitmisest tulenev viivis vastavalt lepingule, mille kohaselt kohustuse täitmisega viivitamise korral on viivis 0,25% päevas. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 76, 69 eurot. Neil asjaoludel nõuab Intrum Justitia Debt Finance AG hagis K. K. vastu VÕS §-de 8 lg 2; 9 lg 1; 76 lg 1; 82 lg 7; 396 lg 1 alusel põhivõlgnevuse 76, 69 euro ning viivise 76, 69 euro väljamõistmist. VÕS § 164 lg 1, 2 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Tulenevalt VÕS § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja ( laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist.

Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 76, 69 eurot ja viivised 76, 69 eurot. Tulenevalt

§ 468

lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63, 91 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 47, 93 eurot ( tl 44-45).

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt

§ 139

lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 63, 91 eurot. 3

(4)Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista veel

§ 144

p 7 alusel menetluskuluna riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 47, 93 eurot. Tulenevalt

§ 144

p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

§ 483

lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Pärnu Maakohtu 07.06.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-44521 jäeti

§ 483

lg 2 p 3 alusel rahuldamata Intrum Justitia Debt Finance AG maksekäsu kiirmenetluse avaldus K. K. vastu. Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. K. vastu põhinõude 1200 krooni, so 76, 69 euro ja kõrvalnõudena viivise 1200 krooni, so 76, 69 euro väljamõistmiseks. Nõue kostja vastu tuleneb K.Kottisse ja Ferratum Estonia OÜ vahel 20.01.2007 sõlmitud kiirlaenulepingust mobiiltelefoni tekstisõnumi (sms) teel. Hageja on esitanud kohtusse samas nõudes hagiavalduse 15.aprillil 2011. Seega on hageja esitanud kohtusse hagi samas nõudes hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu, mistõttu tuleb jätta kostjalt välja mõistmata hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47, 93 eurot. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut tuleb kostjalt välja mõista kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63, 91 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet. Tulenevalt

§ 178lg 2 saab vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohtunik: 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.