lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus on kohustanud kostjaid kohtule kirjalikult vastama. Kostjaid on hoiatatud, et kui kostjad kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostja N. V. isiklikult kättetoimetatud 24.oktoobril 2011 (tl 45) ja kostja T. V. kättetoimetatud
Seega on kostjad teadlikud ka vastuse andmise kohustusest. Kostjad, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kostjad 08.septembril 2011 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus määras kohtuistungil hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks. 09.09.2011 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse. Kohus määras kostjatele tähtaja (31.10.2011) täpsustatud hagiavaldusele vastamiseks. Kostjatele on hagiavalduse täpsustus ja vastuse nõue kätte toimetatud, N. V. 24.10.2011 ja T. V-le 17.11.2011. Kostjad ei ole kohtule määratud ajaks vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et antud tsiviilasi tuleb lahendada tagaseljaotsusega.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. 2
Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt nimetati 25.märtsil 2007 toimunud korteriomanike üldkoosolekul hageja alates 01. jaanuarist 2008 viieaastaseks perioodiks xxxx xx xxxxx elamu valitsejaks koos selleks vajalike volitustega. Kostjad omavad nimetatud elamus korterit nr 12 ja hageja on esitanud sellest tulenevalt igakuuliselt kostjale tasumiseks halduskulude ja kommunaalmaksete arved. Kostjad pole neid arveid täielikult tasunud. Kostjad võlgnevad hagejale 2011 aasta augusti seisuga 2 676,39 eurot. Tulenevalt 25.märtsi 2007 korteriomanike üldkoosoleku protokolli p 3.3, on võlgnikult õigus nõuda viivist 0,25% võlasummalt iga maksetähtaja ületanud päeva kohta. Hageja esitab kostjatele nõude vähendatud viivisemääraga 0,06% võlasummalt iga maksetähtaja ületanud päeva kohta. Hageja nõuab kostjatelt viiviste tasumist summas 401, 44 eurot. Lähtuvalt kinnistusraamatu kandest on aadressil xxxx xxxx xx-xx asuva korteri omanikuna T. V. sisse kantud 29.08.2011, mil ajal oli ta hagejale teadaolevalt abielus N. V. . Samas ei ole hagejale teadaolevalt sõlmitud poolte vahel ka abieluvara lepingut ega esine muid varaühisuse teket välistavaid asjaolusid. Seega tekkis sellest hetkest vastavalt PkS §-de 24 lg 2; 25 sätetele abielupoolte vahel korteriomandi xxxx xxxx xx-xx suhtes varaühisus, seda hoolimata sellest, et vastavalt tolle aja tavadele võidi kinnistusraamatusse kanda ainult üks varaühisuse osapool. Sellest tulenevalt on õigustatud hageja poolt nõude esitamine solidaarselt mõlemale osapoolele. Neil asjaoludel esitas OÜ Võru Kinnisvara KOS § 21 alusel hagi T. V. ja N. V. vastu võlasumma 2 676, 39 euro ja viivise 401, 44 euro, seega kokku 3 077, 83 solidaarses nõudes. Samuti taotleb hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt viivis hagi põhinõude summalt 2 676, 39 eurot vastavalt 25.märtsil 2007 toimunud üldkoosoleku otsusele, kuid vähendatud suuruses 0,06% päevas tasumata võlasummalt alates 01.oktoobrist 2011 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Korteriomandiseaduse (KOS) § 21 lg 2 p 1,5 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid. Valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. PkS § 28 kohaselt teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt. Tulenevalt PkS § 29 lg 1, 4, kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud tehingust tekib abikaasade solidaarkohustus. Tehingu kohustatud poole suhtes on mõlemad abikaasad solidaarvõlausaldajad. VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 3
võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostjate poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb
Neil asjaoludel kuulub hagi
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 3077, 83 eurot, millest 2676, 39 eurot on võlasumma ja viivis 401, 44 eurot ning arvestades
sätestatut välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks viivis 0,06% päevas tasumata põhinõudelt, so 2676, 39 eurolt alates 01.oktoobrist 2011 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet põhinõude suurusega ning sissenõutavaks muutunud viivis (so 401,44 eurot) koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat, so 2676, 39 eurot. Tulenevalt
lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning vastavalt
lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus, rahuldades hagi solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, jätab
§-de 162 lg 1; 165 lg 3 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Vastavalt
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt
lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu solidaarselt kostjate kanda ning arvestades
1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostjate hüvitatavad menetluskulud, kostjad ei ole menetluskulude kindlaksmääramisele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjatelt T. V. ja N. V. solidaarselt välja mõista OÜ Võru Kinnisvara kasuks menetluskuluna hagivalduselt tasuda tulev riigilõiv 479, 33 eurot. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.