Obsah (8)

§ 58§ 41§ 16§ 18§ 40§ 2§ 49§ 46

3-11-452 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juulil 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-452 Haldusasi PHD Invest

) § 58 lg 1 ja 2 sätetele leiab kaebaja, et menetlusalune isik käesolevas kontekstis saab olla üksnes kaebuse esitaja või tema juhatuse liige. Osaühingule ega ka tema juhatuse liikmele ei ole kuni käesoleva kaebuse esitamiseni teatatud õigusi ja kohustusi väidetava väärteomenetluse käigus, samuti ei ole nad allutatud mitte ühelegi menetlustoimingule. Seetõttu oli kaebuse esitaja jõudnud järeldusele, et väärteomenetlust kaebuse esitaja või selle juhatuse liikme suhtes tegelikult ei toimu, sest täidetud ei ole

§ 58nõuded.

Lisaks sellele ei ole ka Otsusele lisatud viidet mitte ühelegi menetlusdokumendile, mis tõendaks väärteomenetluse toimumist. 2 Täidetud ei ole maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 107 lg-te 1 ja 2 tingimused tagastusnõude täitmise peatamiseks. Seda põhjusel, et puudub igasugune informatsioon väärteomenetluse alustamise kohta. Samuti ei ole täidetud haldusakti motiveerimise nõue, st ei ole viidet väärteomenetluse toimumisele. MTA oma Vaideotsusega vaiet ei rahuldanud. Maksuhalduri põhiseisukoht oli selles, et talle on teatatud väärteomenetluse alustamisest ning tal ei ole põhjust selles kahelda – maksuhaldur teeb ka sellekohased viited kohtupraktikale. Käesoleva vaidluse põhiküsimus tundub siiski olevat järgnev. Osaühing on asunud seisukohale, et väärteomenetlust alustatakse esimese menetlustoiminguga, kuid käesolevas asjas sellist toimingut tehtud ei ole. MTA selgitab Vaideotsuse p-s 2, et kutse saatmist saab lugeda esimeseks menetlustoiminguks ning seetõttu ei ole kahtlust, et asjas toimub väärteomenetlus, mis on omakorda otsuse andmise aluseks. Osaühing maksuhalduri järeldustega ei nõustu. Juhul, kui esimest menetlustoimingut väidetavas väärteoasjas tehtud ei ole, siis on vaidlustatud otsus ebaseaduslik. Seega tulebki uurida, kas väidetav väärteomenetlus on alustatud või mitte. Vastata tuleb küsimusele, kas kutse saatmine on toiming, mille kaudu on väärteomenetlus alustatud. Maksuhalduri argument on: „Õiguslikult ei ole sätestatud, milline on esimene vajalik menetlustoiming. Selliseks menetlustoiminguks võib olla isiku kinnipidamine, aga ka kutse saatmine menetlusalusele isikule, vaatlus jne.“ Maksuhaldur ei viita oma seisukoha õiguslikule alusele ega ka vastavasisulisele kohtupraktikale. Halduskohus ei ole seotud haldusorgani järeldustega selle kohta, kas väärteomenetlus toimub või mitte ning saab vastavat küsimust ise hinnata. Isegi siis, kui haldusorgan asub seisukohale väärteomenetluse toimumise osas, võib halduskohus kohaldades kehtivat õigust ja kohtupraktikat leida, et tegelikult väärteomenetlust ei toimu. Ei haldusmenetluse ega väärteomenetluse seadustik ei ava menetlustoimingu mõistet. Samas ka haldusmenetluse seadustiku (edaspidi HMS) § 35 lg 1 p 3 kohaselt algab haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esimese menetlustoimingu sooritamisega.

1. peatükis käsitletakse menetlustoiminguid, kuid § 31 lg 1 kohaselt rakenduvad ka väärteomenetluses kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) sätted seoses menetlustoimingutega. KrMS § 146 sätestab protokolli koostamise kui menetlustoimingu läbiviimise kohustusliku elemendi. KMS § 34 lg 1 p 9 kohaselt on isikul õigus tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha selle kohta avaldusi. Seetõttu on osaühing seisukohal, et menetlustoimingu määratlemisel on oluline see, et menetlusosaline isik osaleb menetlustoimingu läbiviimisel. Juhul, kui haldusorgan sooritab mingi toimingu ilma menetlusaluse isiku teadmata või viimane jääb täiesti passiivseks, olles küll toimingust teadlik, siis ei saa sellist tegevust nimetada menetlustoiminguks. Käesolevas asjas ei ole vastustaja väitnud, et väidetava väärteomenetluse esimese toimingu kohta on koostatud protokoll, millega menetlusalusel isikul oli võimalik tutvuda ja teha ettepanekuid. Väide, et kutse saatmise kohta koostatakse protokoll, on absurdne ning ilmestab vastustaja seisukoha ekslikkust. Kutse saatmine ei ole menetlustoiming eesti seadustes esitatud elementide alusel, mis võivad määratleda menetlustoimingu mõistet. Osaühing lisab, et maksuhalduril oli piisavalt võimalusi väärteomenetluse
2. peatüki sätete alusel tagada, et kutse on kätte saadud. Selliseid võimalusi kasutatud ei ole ning siit ilmneb, et formaalne tuginemine väitele, et väärteomenetlust on alustatud kutse saatmisega, on vastuolus väärteomenetluse alustamise sisulise tähendusega. Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2009.a. otsuse kohaselt haldusasjas nr 3-07-2252, p-s 10 on esitatud selgitus, et menetlustoimingutena on käsitletavad ainult osad haldusorgani rohketest toimingutest – need, mille sooritamine on vajalik konkreetse haldusmenetluse läbiviimiseks. Riigikohtu 13.11.
3. a otsuse asjas nr 3-3-1-26-08 p 14 kohaselt on menetlustoimingu ja eelhaldusakti eristamiseks sobiv kriteerium nende siduvus. Menetlustoimingut ei ole võimalik vaidlustada eraldi, seetõttu saabki osaühing kaitsta oma õigusi kaebuse pöördumisega 3 halduskohtusse, paludes tühistada vaidlustatud otsus põhjusel, et puudub selle andmise eeltingimus – väärteomenetlus. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta kaebus rahuldamata. Kokkuvõtlikult on vastustaja seisukohal, et kutse saatmine vastavalt

§-le 40 on menetlustoiming, mille läbiviimisega tuleb väärteomenetlus vastavalt

§ 58

lõikele 1 lugeda alustatuks; et kutse saatmine on toimunud nõuetekohaselt; et MKS § 107 lõike 1 tingimused tagastusnõude täitmise peatamiseks on täidetud ja et kaevatav haldusakt on seega õiguspärane. Kaebaja arvates on käesoleva vaidluse juures põhiküsimuseks, kas kaevatava Otsuse andmise hetkeks oli alustatud väärteomenetlust. Vastustaja nõustub nimetatud põhiküsimuse formuleeringuga ning märgib, et juhul kui kutse saatmist vastavalt

§-le 40 lugeda menetlustoiminguks, on sellega ümber lükatud kaebaja ainus vastuväide Otsuse õiguspärasuse suhtes. Vastustaja vaidleb vastu kaebaja väitele kaebuse p-s 8, mille kohaselt “KMS § 146 sätestab protokolli koostamise kui menetlustoimingu läbiviimise kohustusliku elemendi”. Usutavasti on kaebaja silmas pidanud KrMS § 146, kuid ei selles paragrahvis ega mujal KrMS-s või

s ei sisaldu väidet, nagu oleks protokolli koostamine menetlustoimingu läbiviimise kohustuslik element. Kaebaja sellekohane väide on faktiliselt vale. Ekslik on ka kaebaja eelnevast väitest tuletatud seisukoht, et menetlustoiminguks saab lugeda üksnes säärast toimingut, milles aktiivselt osaleb menetlusalune isik. Viitega Riigikohtu lahendi nr 3-3-165-07 punktis 15 märgitule sedastab PMTK, et eelnevast selgub, et menetlustoiming ei pea olema isikule suunatud ja isik ei pea selles aktiivselt osalema. Veelgi enam - väärteomenetlust saab ja peab menetlustoiminguga alustama isegi sellisel juhul, kui menetlusalune isik veel teadagi pole. Vastustajale jääb arusaamatuks, mida peab kaebaja silmas “väärteomenetluse alustamise sisulise tähenduse” all ja milles seisneb kaebaja poolt osundatud vastuolu. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas on eelnevaga seotud kaebuse p-s 11 viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahend. Vastustaja hinnangul ei saa olla kahtlust, et kutse saatmine vastavalt

§-le 40 kuulub toimingute hulka, mille sooritamine oli konkreetse menetluse läbiviimiseks vajalik. Vastavalt

§ 41

lõigete 1 ja 7 nõuetele saadeti kutse kaebaja seaduslikule esindajale väljastusteatega maksuhaldurile teadaoleval aadressil8, kuid saabus tagasi märkega “hoiutähtaja möödumisel” /tl 37/. KOHTU PÕHJENDUSED

1. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Vastavalt HMS § 56 lg-le 1 kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama paragrahvi lg 2 järgi haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Spetsiifilised nõuded maksuhalduri haldusaktidele on sätestatud MKS §-s
2. Kaevatud Otsus on tehtud MKS § 106 lg 2 ning § 107 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt MKS § 106 lg 2 esimesele ja teisele lausele summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus, tagastatakse 30 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates, kui maksuseaduses ei ole sätestatud teist tähtaega. Tagastusnõue täidetakse viivitamata, kui maksuhaldur on varem käesoleva seaduse § 33 lõike 11 alusel kontrollinud tagastusnõude õigsust. MKS § 107 lg 1 kohaselt riiklike maksude maksuhalduril on õigus peatada §-s 106 nimetatud tagastusnõude täitmine juhul, kui maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud MKS või 4 maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust või väärteomenetlust. Tulenevalt MKS § 107 lg-st 2 tagastusnõude täitmine peatatakse kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni. Tagastusnõude täitmise peatamise kohta tehakse kirjalik motiveeritud otsus. MKS § 107 lg-st 1 ilmneb selgelt, et tagastusnõude täitmise peatamise otsuse tegemiseks peab üheaegselt olema täidetud kaks kohustuslikku eeldust, mõlemad alternatiividena: maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud kas MKS või maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses märgitud rikkumisega on alustatud kas kriminaalmenetlust või väärteomenetlust. Nimetatud MKS sätetest juhindudes peatas PMTK Puhdas Investeeringute OÜ poolt 20.09.2010 esitatud tagastusnõudes märgitud enammaksu kandmise summas 41 916 krooni ettemaksukontole kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, kuna Puhdas Investeeringute OÜ tegevuses on tuvastatud maksuseaduse rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud väärteomenetlust. Otsuses on selgitatud, mida maksuhaldur on siiani tuvastanud, ning esitatud kaalutlused, millest PMTK on peatamisotsuse tegemisel lähtunud. Maksuhaldur on selgitanud, et kontrolli käigus seni ilmnenud asjaolude põhjal on Puhdas Investeeringute OÜ 2010 augustikuu käibedeklaratsioonil valeandmete esitamise kahtluse tõttu alustatud 10.11.2010 väärteomenetlust MKS § 1531 (maksude maksmisest kõrvalehoidumine) lg 1 esinevate tunnuste alusel. Sealjuures on märgitud, et oluline on peatamise otsustamisel ka asjaolu, et väärteomenetluse raames menetletaval väärteol on otsene seos Puhdas Investeeringute OÜ poolt 20.09.2010 esitatud 2010 augustikuu käibedeklaratsioonil kajastuva enammaksuga, st väärteo eest isikute süüdimõistmisel ei kuulu deklareeritud enammaks kandmisele äriühingu ettemaksukontole. Järelikult ei vasta tõele kaebaja väide: „Samuti ei ole täidetud haldusakti motiveerimise nõue, st ei ole viidet väärteomenetluse toimumisele.“ Kohus leiab eeltoodut arvestades, et Otsuse on andnud selleks pädev isik, Otsus vastab HMSs haldusaktidele esitatud üldistele ja MKS §-s 46 maksuhalduri haldusaktidele spetsiifiliselt esitatavatele vormi- ja sisunõuetele. Seega on Otsus formaalselt õiguspärane.
3. Järgnevalt asub kohus kontrollima kaevatud Otsuse materiaalset õiguspärasust, sh proportsionaalsust. Õige on poolte seisukoht, et sellest aspektist on käesoleva vaidluse põhiküsimuseks, kas kaevatava Otsuse andmise hetkeks oli alustatud väärteomenetlust, ehk kas peatamisotsuse tegemiseks olid ka tegelikult seaduses ettenähtud eeldused täidetud. Sealjuures on poolte vahel omakorda vaieldav, mida lugeda väärteomenetluse toiminguks ja kuidas see peab olema jäädvustatud. Kaebaja on püstitanud küsimuse kas kutse saatmist vastavalt

§-le 40 saab lugeda väärteomenetluse toiminguks. Asja materjalidest nähtuvalt on PMTK 10.11.2010, s.o 1 päev enne Otsuse tegemist, väljastanud väljastusteatega kutse väärteoasjas nr 6-3/3684 Puhdas Investeeringute OÜ juhatuse liige Krista Vainolale, kutsudes teda menetlusaluse isikuna (

§ 16

järgi üks menetlusosalistest) ütluste andmiseks, kuna nimetatud väärteoasi on alustatud K. Vainola suhtes MKS § 1531 lg 1 tunnustel kahtlustuses, et K. Vainola on Puhdas Investeeringute OÜ eest 2010 augustikuu käibedeklaratsioonis esitanud valeandmeid /tl 34/.

§ 18

lg 1 kohaselt menetlusalune isik on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust.

§-s 40 on sätestatud kutsega seonduv, sealjuures lg-s 2 on loetletud, milliseid andmeid peab sisaldama isikule saadetav kutse. Sama lõike p-de 6 ja 7 järgi menetlusaluse isiku kutsumise korral tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19 ning kas menetlusaluse isiku kutsumise korral on tema ilmumine kohustuslik ning ilmumata jäämise tagajärjed vastavalt käesoleva seadustiku §-le 43. 5 Olgu etteruttavalt öeldud, et Krista Vainolale kui menetlusalusele isikule saadetud kutse sisaldas nii õiguste ja kohustuste selgitamist kui ka märkust, et tema ilmumine kohustuslik koos hoiatusega mitteilmumise tagajärgedest. Kuivõrd väärteomenetlus on üks haldusmenetluse eriliike, siis rakenduvad talle ka halduse üldpõhimõtted. Seetõttu kohus võtab tõlgendamisel appi ka HMS sätted. HMS § 35 lg 1 kohaselt haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab: 1) taotluse esitamisega haldusorganile; 2) haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise teavitamisega menetlusest; 3) haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega.

§ 58lg 1 järgi alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga.

Sama paragrahvi lg 2 nõuab, et esimest menetlustoimingut tehes teatatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19. Vastavalt HMS § 17 lg-le 1 haldusorganil on õigus kutsuda isik välja menetlusosalise, tunnistaja, eksperdi või tõlgina.

§ 40lg järgi isik kutsutakse menetleja juurde kutsega.

Viidatud sätetest ilmneb selgelt, et ajaks, mil menetlusosalisele (sh väärteomenetluses menetlusalusele isikule) saadetakse kutse, on menetlus juba alanud/ menetlust on alustatud, st sellekohane otsustus on ühel või teisel viisil tehtud (menetleja tahteavaldus on väljendatud). Ka K. Vainolale saadetud kutsest ilmneb üheselt, et väärteomenetlust on alustatud: väärteoasjale on antud number (nr 6-3/3684), väärteo kahtlustusele on antud kvalifikatsioon (MKS § 1531 lg 1 tunnused), asjas on määratud kohtuväline menetleja (PMTK juriidilise osakonna väärteomenetluse talitsuse vaneminspektor Kevin Siivelt), äriühingu juhatuse liiget käsitatakse menetlusosalisena (menetlusaluse isikuna), selgitatakse talle tema õigusi ja kohustusi jms. Eelnevast tuleneb selgelt, et menetlusosalise kutsumine menetleja juurde ütluste andmiseks on üks menetlustoimingutest. Kuivõrd tagastusnõude täitmise peatamise otsuse tegemiseks peab olema alustatud väärteomenetlust, siis on ka see vaidlusalune eeldus antud juhul täidetud. Sealjuures ei ole tähtis, kas väärteomenetlust on alustatud konkreetselt äriühingu või tema seadusliku esindaja suhtes ega see, kas K. Vainola oli peatamisotsuse tegemise ajaks kutse kätte saanud või mitte, kuna selliste tingimustega ei ole seaduses vastava otsuse tegemist seostatud. Et vastustaja esitatud kaalutlused veenavad kohut Otsuse proportsionaalsuses, siis on Otsus sisuliselt samuti õiguspärane. 3. Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida järgmist. HMS § 5 lg 1 kohaselt menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 2

kohaselt, kui selles seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Nii

5. peatükist kui ka KrMS-st ilmneb, et menetlustoimingud võivad olla väga erinevad, keskne on ikkagi ühel või teisel viisil tõendite kogumine ja hindamine. Nagu nähtub Otsusest oli maksuhaldur kogunud tõendeid ja hinnanud dokumente, maksukohustuslaste suulisi selgitusi jm, ja selle põhjal selgus vajadus viia läbi väärteomenetlus. Ka sellest aspektist lähtudes puudub alus väita, et väärteomenetlust ei olnud alustatud, ja seda sõltumata asjaolust, kas üks või teine menetlustoiming oli protokollitud või mitte. Vastavalt HMS § 18 lg-le 1 menetlustoiming protokollitakse, kui: 1) menetlusosaline esitab selleks põhjendatud taotluse; 2) seda peab vajalikuks asja menetlev haldusorgan; 3) toimingu sisu on ütluse, arvamuse või seletuse andmine haldusorganile; 4) protokollimise kohustus tuleneb seadusest või määrusest. Ka

§ 49ega Kr

MS § 146 ei sätesta protokolli koostamist kui menetlustoimingu läbiviimise kohustusliku elementi, nagu ekslikult märgib kaebaja. Nimetatud paragrahvides on toodud üksnes nõuded protokollile, kui see koostatakse. Protokollimine on kohustuslik 6 vaid konkreetselt seaduses eraldi näidatud juhtudel, vt näiteks KrMS § 143. Vara arestimise protokoll või

§ 46. Isiku kinnipidamise protokoll.

Kohtu seisukohti toetab ka PMTK viidatud Riigikohus 10.01.2008 otsus asjas nr 3-3-1-65-07, kus lahendi punktis 15 on kõrgeim kohus selgitanud järgmist: “Väärteomenetluses nagu ka kriminaalmenetluses (KrMS § 6) peab pädev ametnik menetluse kohustuslikkuse põhimõtte kohaselt alustama väärteomenetlust juhul, kui esinevad väärteomenetluse alustamise ajend ja alus, puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud või puudub alus lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Samas ei alga väärteomenetlus iseeneslikult, selle alustamine eeldab menetleja tahteavaldust, s.o väärteoasja lahendamisele suunatud menetlustoimingut. Ka vastavalt

§ 58lg-le 1 alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga.

Kehtiv õigus ei anna menetlustoimingute ammendavat loetelu ega sätesta, milline toiming saab olla esimeseks väärteomenetluse toiminguks. Viidatud paragrahvi teise lõike kohaselt tuleb esimest menetlustoimingut tehes teatada menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused. Nimetatud sättest tulenevalt isiku informeerimine alustatud väärteomenetlusest, menetlustoimingu eesmärgist ja isiku õigustest ning kohustustest peab aset leidma koheselt vastava toimingu sooritamisele asumisel juhul, kui menetlustoiming on suunatud isikule või isik osaleb selles menetlustoimingus. Samas aga juhul, kui võimaliku rikkumise toime pannud isik ei ole teada, tuleb eelnimetatud informatsioon isikule teatavaks teha viivitamatult tema tuvastamise järel. Politseiprefektuuri seisukoht, et väärteomenetlust ei saa alustada ilma isikuandmeid teadmata, s.t menetlusaluse isiku tuvastamiseta, ei tugine kehtivale õigusele.” Lõpuks halduskohus rõhutab, et kui K. Vainolal või PHD Investeeringute OÜ-l on mingeid etteheiteid väärteomenetluse läbiviimisele/kohtuvälise menetleja tegevusele, siis tuleb need kaebused esitada ja need lahendatakse

-s ettenähtud korras. Niisuguste vaidluste lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Samas ei oma võimalikud rikkumised väärteomenetluse läbiviimisel mingit tähendust Otsuse õiguspärasusele. Kohus on tuvastanud, et Otsuse tegemise eeldused olid täidetud ja otsus vastab nii vormiliselt kui ka materiaalselt seadusnõuetele. Õiguspärane haldusakt ei riku ega saagi rikkuda PHD Investeeringute OÜ õigusi. Järelikult on kaebus alusetu ja see ei kuulu rahuldamisele. 4. HKMS § 92 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Käesoleval juhul teeb kohus otsuse kaebuse esitaja kahjuks ja vastustaja kasuks. Et PMTK ei ole HKMS § 93 lg 1 korras kohtukulunõuet esitanud, siis jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 7