← Eesti

2-11-20929/14

Obsah (5)§ 113§ 100§ 101§ 108§ 94

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-11-20929 Tsiviilasi ASi Swedbank Liising h

§ 113lg 1 sätestatud määras AS Swedbank Liising kasuks.

Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Tarmo Ojasoo võib kohtuotsuse peale esitada 28 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, Pärnu Maakohtule menetluse taastamise avalduse. Kohtuotsuse peale võib AS Swedbank Liising esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 08.11.2007 sõlmisid Enter ITMarket AS ja kostja Ego järelmaksu müügilepingu nr xxx/xxxxxx. Lepingu kohaselt müüs müüja kostjale kauba ning kostja kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma hagejale kui faktoorile. Lepingu üldtingimuste p-de 4.1 ja 4.5 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale makseid ning hagejal oli õigus nõuda kostjalt maksete täielikku ja tähtaegset tasumist. Lepingu kohaselt oli maksete tasumise tähtpäev iga kuu 15.kuupäeval ja viimase makse tähtpäev 15.11.2009. Intressimäär oli 17,9% aastas. Lepingu üldtingimuste p-de 6.3 ja 6.3.2 kohaselt oli hagejal õigus müüja nimel leping üles öelda, kui kostja ei ole täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat kuumakset. Punkti 8.2 kohaselt kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on hagejal õigus nõuda iga rikkumise korral selle administreerimise, rikkumise kohta teate koostamise ja postitamise kulusid. Lepingu üldtingimuste p 6.4 kohaselt lepingu ülesütlemisel hageja poolt muutuvad kõik kuumaksed kohaselt hageja poolt sissenõutavateks. Kostja poolt juba tasutud kuumaksed ei kuulu kostjale hüvitamisele. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 26.07.2009 kostjale kirjaliku teatise lepingute ülesütlemise kohta. Hageja teatas kostjale saadetud kirjas, et lisaks juba tekkinud võlgnevusele nõuab ta iga teatise koostamise ja postitamise eest 50.- kr. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja võlgnevust hagejale tasunud. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu on kokku 251,37 eurot. Hageja nõue ja põhjendused Hagejate esindaja A.Arusalu palub

§-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 4 alusel kostjalt välja mõista 251,37 eurot ja viivis protsendina (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt ( 210,32 eurot), alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni AS Swedbank Liising kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõivud AS Swedbank Liising kasuks. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras AS Swedbank Liising kasuks.

Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 20.10.2011. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.