← Eesti

3-10-3203/33

Obsah (5)§ 40§ 8§ 96§ 130§ 32

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-3203 Haldusasi A.P.i kaebus Maksu- ja T

§-s 8 sätestatud äriühingu seadusliku esindaja kohustusi ja tema tegevuse tulemusena jäid OÜ Acova maksukohustused täitmata.

  1. Vastustaja ei nõustu etteheitega, et vastutusotsusest ei selgu, miks peaks kaebuse esitaja vastustama juriidilise isiku maksukohustuste eest ning leiab, et kõik vastutusotsuse tegemise aluseks olevad asjaolud esinevad. Samuti ei nõustu vastustaja etteheidetega uurimispõhimõtte rikkumise kohta, kuivõrd kontrolli käigus kogutud materjalidele tuginedes on vastustaja veendunud, et OÜ Tevooro puhul on tegemist fiktiivseid arveid väljastanud äriühinguga ja arvetel näidatud isik ei ole tegelikkuses teenust osutanud. Vastustaja hinnangul maksuotsuses esitatud seisukohti tõenditega põhistatud ning maksuhalduri seisukohtade ümberlükkamise kohustus lasub maksukohustuslasel, ent kaebuse esitaja seda teinud ei ole. Vastustaja hinnangul ei ole usutav, et OÜ Acova tegi fiktiivsete arvete alusel käibemaksuarvestust ja ülekandeid ilma kasu saamise eesmärgita, kuna majanduslikku kasu sai ta arvete alusel enda maksustatavast käibest alusetult maha arvatud sisendkäibemaksust, millega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu, ning arvete alusel müüjale makstud tasu sildi all raha ettevõtlusest välja viies sellega kaasnevate maksude, nt tulumaks, tasumise kohustusest kõrvale hoides. 4
  2. Vastustaja leiab, et maksuotsuses esitatud järelduste vaidlustamiseks peab kaebuse esitaja esitama kohtumenetluse vältel sellised ümberlükkamatud tõendid, millest nähtuks kaebaja seisukohti kinnitavad ja maksuhalduri järeldusi ümberlükkavad asjaolud, ent seda ei ole kaebuse esitaja teinud, vaid esitanud üksnes paljasõnalisi väiteid. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  3. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab et A.P.i kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Maksuhaldur on
  4. mai 2009 maksuotsusega nr 12-5/232 õiguspäraselt tuvastanud, et OÜ-l Acova ei olnud
  5. aastal õigust OÜ Tevooro arvete alusel vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu 656 799 krooni suuruse sisendkäibemaksu võrra ning samas jättis OÜ Acova õigustamatult deklareerimata OÜ Tevooro arveldusarvele tehtud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena ja tasumata nendelt väljamaksetelt 1 286 114 krooni suuruse tulumaksu. Kohus peab põhjendatuks maksuhalduri seisukohta, et A.P. on tahtlikult rikkunud maksukorralduse seaduse (

) § 8 lõikes 1 sätestatud kohustust tagada esindatava maksukohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning vastustab selle tõttu tekkinud OÜ Acova maksuvõla eest vastavalt

§ 40lõikele 1.

Asjaolu, et maksuhaldur ei ole vastutusotsust teinud samuti OÜ Acova juhatusse kuulunud Sergei Kidermanile, ei muuda õigusvastaseks kaebuse esitajale tehtud vastutusotsust. 12.

§ 40

lõikes 1 sätestatakse, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

§ 8

lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava

-ist ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

§ 96

lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Sama paragrahvi 5. lõikest tuleneb, et vastutusotsuse võib teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul ning näiteks juhatuse liikmele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist

§ 130

lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.

§ 96

lg 6 kohaselt ei tehta vastutusotsuse kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud.

§ 32

kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb juriidilise isiku juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks tuvastada, et see juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud kohustust tagada juriidilise isiku maksukohustuste täitmine ning selle tagajärjel on tekkinud maksuvõlg, mille sissenõudmine juriidiliselt isikult ei ole osutunud võimalikuks.

  1. Esindajale vastutusotsuse tegemise esmaseks eelduseks on esindatava maksuvõla olemasolu. OÜ Acova maksuvõla olemasolu on maksuhaldur tuvastanud
  2. mail 2009 tehtud maksuotsuses nr 12-5/
  3. Kuigi käesoleva vaidluse esemeks on A.P.ile tehtud vastutusotsus, taandub sisuline vaidlus suuresti just OÜ-le Acova tehtud maksuotsuse õiguspärasusele. Maksuotsuse näol on küll tegemist kehtiva haldusaktiga, mida selle adressaat ega ükski teine isik ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud, ent kuivõrd OÜ Acova juhatuse liikmele adresseeritud vastutusotsuse tegemise aluseks olevad asjaolud, eelkõige OÜ Acova maksukohustuste nõuetekohane täitmata jätmine, on tuvastatud maksuotsuses, mis eraldivõetuna A.P.i subjektiivseid õigusi ei rikkunud, iseäranis arvestades seda, et A.P. ei olnud maksuotsuse tegemise ajal enam ka OÜ Acova juhatuse liige, saab ta vastutusotsuse peale esitatud tühistamiskaebuses sisuliselt vaidlustada ka maksuotsusega tuvastatud asjaolusid. Seetõttu võtab kohus esmalt 5 seisukoha kaebuse esitaja väidete suhtes, mis puudutavad OÜ-le Acova tehtud maksuotsuses tuvastatud asjaolusid.
  4. Maksuhaldur on OÜ-le Acova tehtud maksuotsuses asunud seisukohale, et kaebuse esitajal ei olnud õigust OÜ Tevooro arvete alusel sisendkibemaksu maha arvata ning OÜ-le Tevooro tehtud väljamakseid tuleb käsitada ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena, kuna OÜ Tevooro nimel OÜ-le Acova väljastatud arvetel nimetatud teenuseid tegelikult ei osutatud ning tegemist oli fiktiivsete arvetega. Vaidlust ei ole seejuures selles, et nii OÜ Acova kui OÜ Tevooro olid vaadeldaval ajal käibemaksukohustuslased, ega selles, et OÜ Tevooro on kaebuse esitajale esitanud sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse seisukohast seaduses sätestatud nõuetele vastavad arved. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses ka väitnud, et OÜ Tevooro arvetel nimetatud sisuga töid ei oleks üldse OÜ Acova üldse saanud, vaid maksuhaldur on seisukohal, et need tööd tegid ära OÜ Acova enda töötajad ning tundmatud isikud, kelle tööd korraldas OÜ Acova, ent kellele tehtud väljamakseid ei ole OÜ Acova töötasuväljamaksetena deklareerinud (nö. must tööjõud). Kaebuse esitaja seevastu kinnitab, et tehingud OÜ Acova ja OÜ Tevooro vahel toimusid ning nõuetekohased arved andsid aluse arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.
  5. Eestis tekkinud maksustatava käibe (käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1) puhul on KMS § 29 lõikest 1 tulenevalt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvaks käibemaksusummaks maksustamisperioodil maksustatava käibena kvalifitseeruvatelt tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks […] kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sisendkäibemaks on määratletud KMS § 29 lõikes 3 ning käesoleva vaidluse seisukohast on tähtis selle lõike esimene punkt, mille kohaselt on sisendkäibemaksuks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, kusjuures sama paragrahvi
  6. lõike punktide 3-5 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuludeks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, samuti kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks või ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks.
  7. Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus selles, kas OÜ Acova on teinud tehinguid OÜ-ga Tevooro või mitte. Kuivõrd käibe- ja tulumaksuarvestusele esitatavad nõuded on erinevad, siis on vajalik vaidluse lahendamiseks hinnata esiteks seda, kas OÜ Tevooro on kaebuse esitajale esitatud arvetel näidatud kaupu ka tegelikult kaebuse esitajale müünud. Kui vastus selle küsimusele on eitav, tuleb järgnevalt käibemaksu puhul kontrollida seda, kas kaebuse esitaja on heauskselt eeldanud, et müüjaks on arvel märgitud isik ning on seejuures olnud müüja isikusamasuse tuvastamisel nõutavalt hoolas ega ole oma käitumisega andnud alust põhjendatud kahtluseks maksupettuses osalemise kohta ning tulumaksukohustuse puhul tuleb kontrollida, kas kaebuse esitaja teadis või pidi teadma, et arve esitanud isik ei ole kauba müüja. Seejuures on Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-50-03 asunud seisukohale, et juhul kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, ei laiene ostja heausksuse eeldamise põhimõte ning sarnase kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud müüjaga siiski tegelikult toimunud.
  8. Kohus nõustub maksuotsuses väljendatud seisukohaga, et OÜ Tevooro poolt OÜ-le Acova esitatud arvetel nimetatud tehinguid ei ole tegelikult toiminud. Õige on maksuhalduri järeldus, et üksnes teenuse eest arvete esitamine ning väidetavale müüjale arvel näidatud summa tasumine, ei tõenda tehingu toimumist, kui muudest asjaoludest ilmneb vastupidine. OÜ-le Acova tehtud maksuotsuses on maksuhaldur põhjalikult käsitlenud maksumenetluses tuvastatud asjaolusid, mille pinnalt on ta teinud järelduse tehingute mittetoimumise kohta. Needsamad asjaolud on kajastamist leidnud ka vaidlustatud vastutusotsuses ning toodud kokkuvõtvalt välja ka käesoleva kohtuotsuse osas Asjaolud ja vaidlustatud vastutusotsus. Kaebuse esitaja on küll seisukohal, et OÜ-le 6 Acova tehtud maksuotsus on õigusvastane, ent ei vaidle seejuures sisuliselt vastu mitte ühelegi konkreetsele eelnimetatud asjaolule, mille maksuhaldur tuvastas. Käesolevas asjas on maksuhaldur esitanud kohtule ning kaebuse esitajalegi OÜ Acova maksumenetluses kogutud tõendid. Kaebuse esitaja ei ole konkreetsete maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolude puhul väitnud, et kogutud tõendite pinnalt ei saaks selliseid asjaolusid tuvastatuks lugeda. Seega pole tegelikult vaidlust konkreetsete asjaolude üle, vaid pigem selle üle, kas maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludel saab väita, et arvetel näidatud tehinguid tegelikult ei toimunud.
  9. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et OÜ Acova ja OÜ Tevooro vaheliste tehingute tegelikult mittetoimumisele viitab esiteks asjaolu, et OÜ Tevooro vastab reaalse majandustegevuseta variäriühingu tunnustele. Maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludel ei olnud OÜ-l Tevooro võimalik arvetel nimetatud töid osutada. Asjaolu, et OÜ Tevooro ei ole deklareerinud töötasuväljamakseid, viitab sellele, et ta pole maksnud töötasu töötajatele, arvetel näidatud ehitustööde teostamine ilma töötajateta ei ole aga võimalik. OÜ Tevooro reaalse majandustegevuse puudumisele viitab ka tema pangakonto väljavõte (vastustaja vastuse lisa 20), kust nähtuvalt võetakse arvele laekunud summad peaaegu täiel määral laekumisele järgnevalt kohe sularahas välja. Ka asjaolu, et äriühing ei asu äriregistrisse kantud aadressil ning äriregistris kajastatud telefoninumbritel ei ole võimalik sellega ühendust saada, viitab äriühingu reaalse majandustegevuse puudumisele. Käesoleval juhul on maksuhaldur tuvastanud liiatigi selle, et OÜ Tevooro kontakttelefoninumbritena äriregistris kajastatud telefoninumbreid ei saanud OÜ Tevooro kasutada. Teoreetiliselt võib töötasu deklareerimata jätmise ja arvele laekunud summade sularahas väljavõtmise põhjuseks olla ka asjaolu, et OÜ Tevooro kasutas teenuste osutamisel nö. musta tööjõudu, makstes töötajatele töötasu sularahas ilma seda deklareerimata ning sellelt makse tasumata. See ei ole aga antud juhul maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludel eluliselt usutav. Muud tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid kinnitavad maksuhalduri järeldust, et OÜ Tevooro poolt esitatud arved olid fiktiivsed ning nö. musta tööjõudu kasutas ehitusobjektidel OÜ Acova ise. Kaebuse esitaja on ekslikult leidnud, nagu oleks maksuhaldur tehingute fiktiivsuse tuvastanud üksnes sel põhjusel, et OÜ Tevooro ei asunud registriaadressil või et see polnud deklareerinud töötasuväljamakseid. Need asjaolud olid ühed paljudest, mille maksuhaldur OÜ Tevooro maksumenetluses tuvastas ning oma järelduse on maksuhaldur teinud nende ja muude tuvastatud asjaolude kogumi pinnalt. Põhimõtteliselt on õige, et puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et kaebuse esitaja isiklikult oleks kuidagi seotud OÜ Tevooro tegevuse juhtimisega. Samuti puuduvad ka otsesed tõendid selle kohta, et OÜ Tevooro pangakontolt välja võetud sularahasummad oleksid liikunud tagasi kaebuse esitaja või mõne teise OÜ-ga Acova seotud isiku kätte. Küll aga annavad tuvastatud asjaolud selleks aluse sellesisulise põhjendatud kahtluse tekkimiseks. Kohtu hinnangul on maksuhaldur piisavalt ja erinevate tuvastatud asjaoludega põhjendanud oma kahtlust, et OÜ Acova, kelle tegevust selles osas juhatas ja kontrollis kaebuse esitaja, osales maksupettuses, mille sisuks oli OÜ Tevooro fiktiivsete arvete alusel OÜ-st Acova raha väljaviimine selliselt, et suurem enamus sellest rahast jõudis hiljem tagasi A.P.ini ning mingisugune osa sellest võidi kasutada uuesti OÜ-s Acova deklareerimata tööjõule töötasude maksmiseks. Juba eelnevalt viidatud kohtupraktika kohaselt tuleb isikul, kelle osas on maksuhalduril põhjendatud kahtlus maksupettuses osalemise kohta, esitada täiendavad tõendid, mis kinnitavad tehingute toimumist. Selliseid tõendeid ei esitanud maksuhaldurile maksumenetluse käigus OÜ Acova ega ole ka vastutusotsuse menetluse käigus, samuti mitte käesoleva menetluse käigus esitanud kaebuse esitaja.
  10. Kohtu hinnangul ei saa usaldusväärseks pidada kaebuse täiendusele lisatud Oleg Boguševitši kirjalikku seletust. See on vastuolus muude asjas kogutud tõenditega. Nii väidab Oleg Boguševitš, kelle isikusamasuse on notar küll tuvastanud, et teostas isiklikult ja alltöövõtjate poolt OÜ-le Acova esitatud arvetel näidatud töid, korraldades isiklikult töid ehitusobjektidel. Samas on maksuhaldur tuvastanud, et mitte ükski OÜ Acova töötaja, sealhulgas konkreetsetel objektidel OÜ Acova töid juhtinud isikud, samuti mitte OÜ-lt Acova neid töid tellinud isikud, ei teadnud 7 Oleg Boguševitšit. On eluliselt ebausutav, et OÜ Tevooro arvetel näidatud summade eest tehtud töid juhatavat isikut ei mäleta mitte ükski teine samadel objektidel väidetavalt samaaegselt töötanud isik. Vaidlusaluses vastutusotsuses on maksuhaldur konkreetsete objektide lõikes kajastanud OÜ Acova töötajate, sealhulgas objektidel töid juhtinud Sergei Kidermani ja V. L. seletusi, millest nähtub kokkuvõtvalt, et objektidel töötas ka võõraid inimesi, ent neist ütlustest ei nähtu mingil moel, et tegemist oleks olnud OÜ Tevooro töötajatega. OÜ Acova maksumenetluse käigus on OÜ-d Tevooro alltöövõtjana nimetanud küll Sergei Kiderman, ent temagi kinnitas, et väidetavalt OÜ Tevooro töid objektidel juhtinud Oleg Boguševitšiga ta isiklikult kohtunud ei ole, seejuures olles ise samaaegselt OÜ Acova töödejuhatajaks teatud objektidel, kus väidetavalt töötas ka OÜ Tevooro. Kohtu hinnangul ei saa Oleg Boguševitši väidet, et töid teostas OÜ Tevooro, pidada usaldusväärseks seetõttu, et need selgitused andis ta OÜ Acova maksumenetluse käigus ning tol ajal OÜ Acova juhatuse liikmena oli Sergei Kiderman huvitatud sellest, et OÜ-ga Tevooro tehtud tehingud näiksid tegelikud. Samas ei teadnud Sergei Kiderman nende tehingute kohta ühtegi üksikasja, mis viitab samuti sellele, et tema väited kujunesid alles pärast vastavate dokumentidega (OÜ Tevooro arved, ülekanded jms) tutvumist. Maksuhalduri poolt kohtule esitatud OÜ Acova kontrollimenetluses kogutud tõenditest nähtub üheselt, et ainus isik, kes OÜ Tevooro töötajaid väidetavalt objektidel juhtinud Oleg Boguševitšit teadis, oli A.P.. Kuivõrd ka kõik lepingud ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid oli OÜ Acova poolt allkirjastanud kaebuse esitaja, sealhulgas objektide osas, kus ta ise OÜ Acova töid ei juhatanud, viitab see tõik üheselt sellele, et Oleg Boguševitš ei ole neil objektidel kunagi mingisuguseid töid juhatanud ning OÜ-l Tevooro puudub arvetel näidatud töödega igasugune puutumus.
  11. Kaebuse täiendusele lisatud Oleg Boguševitši kirjalik seletus, millele antud allkirja õigsust on notargi tuvastanud, kinnitab kohtu hinnangul täiendavalt, et A.P. osales OÜ Acova juhatajana maksupettuses. Nimelt juba OÜ Acova maksumenetluse käigus küsis maksuhaldur ka A.P.ilt Oleg Boguševitsi kontaktandmeid, ent A. P. väitel ei olnud tal need säilinud. Ka kogu vastutusotsuse menetluse ning sellele järgneva vaidemenetluse käigus ei ole A.P. avaldanud maksuhaldurile Oleg Boguševitši kontaktandmeid. Kaebuse täiendusele lisatud tõendi kohaselt on maksuhalduri ametnik veel
  12. oktoobril 2010 neid andmeid kaebuse esitaja esindajate käest küsinud, ent arusaadavalt ei ole kaebuse esitaja neid esitanud. Kohus ei nõustu seejuures kaebuse esitaja etteheitega, et maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet, jättes välja asjas tähtsust omavate asjaolude kohta seletuse võtmata Oleg Boguševitšilt. Vaidlusaluses vastutusotsuses on maksuhaldur selgitanud, et Oleg Boguševitšit ei õnnestunud OÜ Acova maksumenetluse käigus leida, maksuhaldur on kajastanud ka oma tegevusi, mis puudutavad Oleg Boguševitšiga kontakti otsimist, sealhulgas tema registrijärgse elukoha kontrollimist. Nii OÜ Acova maksumenetluses kui vaidlusaluse vastutusotsuse menetluses ei ole kaebuse esitaja andnud mingit teavet selle kohta, kuidas Oleg Boguševitšit leida. Seda üllatavam on, et kohtumenetluse põhimõtteliselt viimases staadiumis esitab kaebuse esitaja Oleg Boguševitši kirjaliku seletuse. See asjaolu ei kinnita mitte maksuhalduri-poolse uurimispõhimõtte rikkumist, vaid pigem seda, et A.P.il on kas isiklikul tasandil head suhted Oleg Boguševitšiga või on tal lausa teatav käsuvõim viimase üle, mis omakorda kinnitab seisukohta, et A.P. osales maksupettuse toimepanemises.
  13. OÜ Tevooro on esitanud OÜ-le Acova tööde teostamise kohta objektidel Kesaniidu tee 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15 ja 21 arved nr VK01/2006 kuni VK11/2006 (vastustaja vastuse lisad nr 69, 76, 78, 80, 82, 84, 88, 89, 91, 106 ja 109). Kohtu hinnangul kinnitab maksuhalduri seisukohta, et neil arvetel näidatud töid OÜ Tevooro tegelikult ei teinud, eelkõige asjaolu, et OÜ-d Tevooro ega Oleg Boguševitšit ei teadnud neil objektidel töid OÜ-lt Acova tellijate OÜ Spika Vara, AS Intelehitus ja J. M. esindajad Denis Konstantinov (vastustaja vastuse lisa 49) ega Juri Zelinski (vastustaja lisa nr 55), kellest viimane viibis enda väitel objektidel pidevalt. Mõlema isiku kinnitusel juhtis ja korraldas OÜ Acova töid objektidel A.P.. Seega on eluliselt ebausutav, et Oleg Boguševitš neil ehitusobjektidel viibis või seal mingisuguseid töid juhatas. Vastutusotsuses on viidatud ka sellele, et arvetele lisatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel ei ole võimalik 8 kindlaks teha konkreetsel objektil teostatud tööde mahtu ja maksumust. Sellele ei ole kaebuse esitaja vastu vaielnud. Tööde või kauba üleandmise-vastuvõtmise aktide eesmärk peaks olema fikseerida pooltevahelises suhtes konkreetse töö või kauba üleandmine. Olukorras, kus töid alltöövõtu korras tellinud isik müüb need hiljem edasi oma tellijale, oleks loogiline, et alltöövõtjalt saadud tööde üle peetakse arvestust samal moel nagu seda tehakse tööde oma tellijale üleandmisel. Antud juhul on maksuhaldur tuvastanud, et tööde üleandmisel tellijatele pidas OÜ Acova arvestust konkreetsete objektide kaupa. Maksuhaldur on põhjendatult märkinud, et konkreetsel objektil väidetavalt OÜ-lt Tevooro tellitud tööde arvestuse puudumine ei võimalda kontrollida ka seda, kas OÜ Acova on neid töid oma tellijale üle andnud samas mahus. Arvete fiktiivsust kinnitab ka see, et nendel ning juurdelisatud aktidel kas ei ole teostatud tööde mahtu üldse märgitud või on märgitud küll mingisugune arvväärtus, ent märgitud pole ühikut, mis on olnud mahu arvestamise aluseks. Nii näiteks on aktil nr 10 (vastustaja lisa 91) märgitud teostatud töödena Katusetööd Kesaniidu tee 13 hinnaga 18 600 krooni ja Põranda valmistamine Kesaniidu tee 9
  14. korrus hinnaga 69 857,63, samuti Koristus ja tõstmetööd hinnaga 8000 krooni. Aktil nr 8 (vastustaja lisa 89) on ühe tööna märgitud Koristus ja tõstmetööd, mahuga 45 ja hinnaga
  15. Seda, milliste konkreetsete katuse-, põranda- või koristustöödega töödega oli tegemist või mille alusel on arvutatud tasumisele kuuluvad summad, neist dokumentidest ei nähtu. Isegi kui arvel on märgitud teatud mahu arvväärtus, ei anna see mingit aimu tegeliku töömahu kohta, kui puudub ühik, milles arvestust on peetud. See muudab omakorda võimatuks kontrolli selle üle, kas vastavas mahus töid ka tegelikult teostati või mitte. Kui ei ole teada, kas näiteks koristustööde maht 45 tähendab prahi kuupmeetreid, tööliste töötunde või koristatud ruutmeetrite arvu või veel midagi muud, siis ei ole võimalik üksnes selle mahu arvväärtuse põhjal teha mingisuguseid järeldusi. Samuti ei ole esitatud ei maksuhaldurile ega kohtulegi lepingut, millest nähtuks pooltevaheline kokkulepe tööde hindade osas. Need asjaolud viitavad otseselt sellele, et tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ei omanud OÜ Acova ja OÜ Tevooro vahelistes suhetes sellist tähendust nagu need tavapäraselt ehituse alltöövõtu puhul omada võiksid, mis omakorda viitab sellele, et nende ettevõtjate omavahelistes suhetes ei olnud vajalik tehtud ja üle antud töid täpsemalt fikseerida. Selle põhjuseks on asjaolu, et neid töid OÜ Tevooro tegelikult ei teinud. Eeltoodud asjaolud, koosmõjus sellega, et OÜ Tevooro näol oli tegemist äriühinguga, millel reaalse majandustegevuse kohta puuduvad igasugused andmed, kinnitavad maksuhalduri väidet, et Kesaniidu tee objektidel OÜ Tevooro mingisuguseid teenuseid ei osutanud.
  16. Objektidel Vabaduse väljak 7, Ehitajate tee 109b Pärnu mnt 62 ja Keila Paldiski mnt 28a tellis OÜ-lt Acova töid AS Facio Ehitus. Kohus leiab, et kõige tõsisemalt kinnitab seda, et OÜ Tevooro neil objektidel alltöövõttu ei teostanud, asjaolu, et OÜ Acova ei olnud AS-iga Facio Ehitus sellise alltöövõtja kasutamist kooskõlastanud, samas kui OÜ Acova ja AS Facio Ehitus vahelises lepingutes (nt. vastustaja lisa nr 50 lepingu punkt 2.20) oli sellise kooskõlastamise kohustus sõnaselgelt sätestatud ning lepitud kokku ka leppetrahv selle kohustuse eiramise eest. Seejuures ei olnud leppetrahv sõltuvuses kooskõlastamata alltöövõtja töö kvaliteedist. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et sellise lepingu juures puudus OÜ-l Acova igasugune mõistlik põhjus jätta alltöövõtja tegevus oma tellijaga kooskõlastamata ning see viitab üheselt sellele, et OÜ-d Tevooro alltöövõtjana tegelikult neil objektidel ei kasutatud. Ka kaebuse esitaja, kes enda väitel OÜ Acova nimel OÜ-ga Tevooro lepingud sõlmis ning tööde üleandmisevastuvõtmise aktid allkirjastas, ei ole andnud ühtegi mõistlikku selgitust selle kohta, miks ta AS-i Facio Ehitus objektidel alltöövõtjat lepingus sätestatu kohaselt tellijaga ei kooskõlastanud. Selliseid selgitusi või vastuväiteid maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludele ei ole toodud ka halduskohtule esitatud kaebuses. Juba eeltoodud asjaolu on kohtu hinnangul piisav, et veenduda selles, et OÜ Tevooro arvetel kajastatud töid ei teostanud. Samas puuduvad mistahes muud tõendid, mis kinnitaksid vastupidist. Ka eelnimetatud objektidel töötanud isikutest mitte keegi ei teadnud ega tundnud Oleg Boguševitšit, kes kohtule esitatud seletuskirjas siiski väidab, et juhtis ja korraldas töid kõigil objektidel. Nagu juba eelkäsitletud Kesaniidu tee objektide puhul ei ole ka AS-i Facio Ehitus poolt OÜ-lt Acova tellitud tööde osas võimalik OÜ Tevooro ja OÜ Acova 9 vaheliste tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide põhjal üheselt kindlaks teha teostatud alltöövõtu mahtusid ja tööde täpset iseloomu. OÜ Tevooro poolt tööde mitteteostamist kinnitavad ka maksuhalduri poolt välja toodud vastuolud OÜ Acova tööliste ja juhtide A.P.i ja Sergei Kidermani selgitustes, millele kaebuse esitaja samuti ühtegi konkreetset vastuväidet ei ole esitanud. Ka maksuhalduri seisukohta, et võrreldes oma töötajatega on OÜ-le Tevooro väidetavalt makstud summad põhjendamatult suured, ei ole kaebuse esitaja mingil viisil kommenteerinud ega väitnud, et selline seiskoht oleks vale või selle seisukoha kujunemise aluseks olev maksuhalduri analüüs väär. Kohus leiab, et maksuhaldur on OÜ Acova maksumenetluses kogutud tõendite põhjal maksu- ja vastutusotsuses kajastatud asjaolud õigesti tuvastanud ning teinud nende alusel õigustatult järelduse, et OÜ Tevooro ei ole teinud alltöövõtu korras töid objektidel, kus OÜ-lt Acova tellis töid AS Facio Ehitus.
  17. Asjaolu, et OÜ Tevooro ei teinud arvetel näidatud töid objektil Paldiski mnt 145 kinnitab samuti see, et tööde OÜ-lt Acova tellinud OÜ Steplar juhatuse liige Tarmo Valk ei teadnud midagi OÜ-st Tevooro ega Oleg Boguševitšist (vastustaja lisa 28), kusjuures sissepääsuload objektidele olid Tarmo Valgu sõnul tellitud OÜ Acova töölistele. Samuti viitab asjaolule, et tehtud töödel puudub seos OÜ-ga Tevooro see, et objektil OÜ Acova töid juhatanud Sergei Kiderman ei ole enda väitel kohtunud Oleg Boguševitšiga, kes enda sõnul aga kõigil objektidel isiklikult brigadirina töötas. Nagu ka varem käsitletud objektide puhul, on ka Paldiski mnt 145 objekti puudutaval OÜ Tevooro arvel ja aktil tehtud tööde maht kajastatud üldsõnaliselt, mis samuti viitab, nagu kohus juba eelpool märkis, sellele, et tegemist on fiktiivsete dokumentidega, mille vormistamine OÜ Acova ja OÜ Tevooro vahelistes tegelikes suhetes ei olnud vajalik.
  18. Viimaks on maksuhaldur kohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et OÜ Tevooro ei teinud arvel näidatud töid ka objektil Sütiste tee 19a. Sellegi objekti osas seab OÜ Tevooro osalemise kahtluse alla eelkõige see, et tööde tellija OÜ Kopter Ehitus projektijuht V. P. (vastustaja lisa 33) ei teadnud midagi ei OÜ-st Tevooro ega Oleg Boguševitšist ning selgitas, et OÜ Acova töid juhtis objektil A.P. ja keegi Sergei nimeline mees. Samuti on maksuhaldur välja toonud asjaolu, et alltöövõtulepingu, mille alusel nimetatud objektil väidetavalt tegutseti, on OÜ Acova sõlminud varem, kui sõlmiti OÜ Acova ja tellija vaheline leping. Sellele vastuolule, nagu ka muudele maksuhalduri tuvastatud asjaoludele ei ole kaebuse esitaja vastu vaielnud. Ühtegi täiendavat tõendit, mis kinnitaks tööde teostamist OÜ Tevooro poolt, ei ole kaebuse esitaja esitanud, neid ei esitanud maksumenetluses ka OÜ Acova. Kohtu hinnangul on maksuhaldur nende asjaolude põhjal teinud igati õigustatud järelduse, et OÜ Tevooro ei ole Sütiste tee 19a objektil töid teinud.
  19. Kohtu hinnangul on eeltoodud asjaoludel välistatud võimalus, et OÜ Acova heauskselt eeldas, et arvetel näidatud tööde teostajaks on siiski OÜ Tevooro. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et OÜ Acova, kelle nimel tegutses suhetes OÜ-ga Tevooro A.P., on osalenud maksupettuses ning on kogu aeg teadlik olnud sellest, et OÜ Tevooro mingisuguseid töid neil objektidel teostanud ei ole. Maksuhaldur on piisavalt põhjendatud seisukohta, et OÜ Acova teostas OÜ Tevooro arvetel näidatud tööd oma tööjõuga, kaasates vähemalt mõnel juhul ka tööjõudu, kellel tehtud väljamakseid ei ole deklareeritud. Kohus leiab, et sarnases asjas ei saa maksuhaldurilt nõuda, et ta tõendaks ära näiteks konkreetsed isiklikud suhted arve esitaja ja arve saaja esindusõiguslike isikute vahel või näiteks selle, et arve alusel tasutud ning arve esitaja kontolt sularahas välja võetud summasid oleks kasutatud arve saaja huvides. Need asjaolud on võimalik tuvastada ka kaudsete tõendite ning asjaolude kogumi pinnalt. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja, samuti OÜ Acova maksumenetluses selgitusi andnud Sergei Kidermani selgitused OÜ Tevooro poolt tööde teostamise kohta vastuolus muude tõenditega, OÜ Acova juhid ei ole osanud selgitada milliseid töid ja millises mahus täpselt tehti, kui palju oli objektidel OÜ Tevooro töölisi. Mitte ükski isik peale kaebuse esitaja ei ole kohtunud OÜ Tevooro juhataja Oleg Boguševitšiga ning viimatinimetatud isik on jäänud maksuhaldurile tabamatuks nii OÜ Acova maksumenetluses kui A.P.ile vastutusotsuse tegemise menetluses, samas kui alles kohtumenetluses on A.P. esitanud kohtule notariaalselt kinnitatud allkirjaga seletuskirja, milles 10 Boguševitš kinnitab tehinguid. Erinevalt kaebuse esitajast, kes leiab, et see kinnitus tõendab tehingute toimumist, leiab kohus, et see kinnitab hoopis seda, et OÜ Tevooro juhtimisõiguslik isik Oleg Boguševitš tegutses A.P.i kontrolli all. Nimelt on Boguševitš esitatud selgitusega sisuliselt kinnitanud seda, et võttis OÜ-st Tevooro maksuvabalt raha välja ning on jätnud tasumata ka arvete alusel saadud käibemaksu. OÜ Tevooro pangakontolt ei nähtu, et see äriühing käibemaksu maksnud oleks. Puudub mistahes ratsionaalne põhjus, miks selliseid maksuõigusrikkumisi väidetavalt toime pannud isik peaks sellise ülestunnistuse esitama. Selle põhjuseks saab ilmselt olla asjaolu, et A.P. on seda käskinud teha. Oleg Boguševitši selgitus on ka sisuliselt vale juba seetõttu, et mitte ükski teine menetluste käigus ütlusi andnud isik ei ole Oleg Boguševitšiga ehitusobjektidel kohtunud, samas kui Boguševitš ise väidab, et tegi töid isiklikult brigadirina kohal viibides. Eeltoodud asjaoludel on ilmne, et OÜ-l Acova ei olnud õigust OÜ Tevooro arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata ning käibemaksu määramine maksuotsusega oli õiguspärane.
  20. Haldusasjas nr 3-3-1-34-06 tehtud otsuses on Riigikohus leidnud, et kui hiljem selgub, et tulumaksuarvestuses näidatud isik ei ole tegelik müüja, on tulumaksu määramine põhjendatud juhul kui ostja teadis või pidi teadma, et tulumaksuarvestuses näidatud isik ei ole tegelik müüja, kusjuures tulumaksu määramine on põhjendamatu, kui ostja põhjendatult eeldas, et arvel näidatud isik on kauba tegelik müüja. Kohtuotsuse eelmises lõigus toodud põhjustel on kohus seisukohal, et OÜ Acova teadis, et tulumaksuarvestuses näidatud isik ei ole kauba tegelik müüja ning seetõttu on põhjendatud ka arvete alusel tehtud väljamaksete maksustamine tulumaksuga.
  21. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et A.P. vastutab OÜ Acova maksuvõla eest. Maksuhaldur on kogutud tõendite põhjal õigesti tuvastanud, et maksuvõla tekkimise ajal, see tähendab ajal, mil OÜ Acova deklareeris OÜ Tevooro arvete alusel sisendkäibemaksu ning tegi OÜ Tevooro arveldusarvele ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed, juhtis OÜ Acova tegevust A.P.. Juba eelpool tõi kohus välja, et OÜ Acova osales maksupettuses, olles teadlik sellest, et OÜ Tevooro arvetel näidatud töid tegelikult ei teostanud ning arved ja muud dokumendid olid fiktiivsed. See teadlikkus väljendus konkreetselt selles, et neis asjaoludest oli teadlik A.P., kes OÜd Acova juhtis, Oleg Boguševitšiga suhtles ning fiktiivsed lepingud ja aktid allkirjastas. Põhjendatud ei ole kaebuse esitaja väide, et tema tegevusele OÜ Acova juhatuse liikmena ei saa etteheiteid teha seetõttu, et pärast tema volituste lõppemist on audiitorkontroll tuvastanud OÜ Acova majandusaasta aruannete õigsuse. Nimetatud audiitorkontroll on läbi viidud dokumentide põhjal, sealhulgas silmas pidades OÜ Tevooro poolt esitaud arveid, mis formaalselt vastavad raamatupidamise algdokumentidele esitatavatele nõuetele. Alles maksumenetluses on maksuhaldur tuvastanud, et need dokumendid ei kajasta tehingute tegelikku sisu. Audiitori hinnang OÜ Acova
  22. aasta majandusaasta aruandele ei ole seega asjakohane. Audiitor ei viinud ega saanudki läbi viia kontrolli selle üle, kas arvetel kajastatud teenused on tegelikult saadud või mitte.
  23. Vastutusotsuse seisukohast ei ole tähtsust sellel, milliseid samme astus A.P. pärast seda, kui sai teada OÜ-le Acova tehtud maksuotsusest. OÜ Acova maksuvõlg ei tekkinud mitte maksuotsuse tegemisest, vaid asjaolust, et OÜ Acova esitas ajal, mil seda äriühingut juhtis A.P., maksuhaldurile puudulikke ja valeandmeid sisaldavad deklaratsioonid, vähendades käibedeklaratsioonis tasumisele kuuluvat käibemaksu fiktiivsetel arvetel kajastatud sisendkäibemaksu võrra ning jättes deklareerimata tasumisele kuuluva tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Kaebuse esitajal oli

§ 8

kohaselt kohustus tagada OÜ Acova maksukohustuste täitmine, mis hõlmab ka õigete ja täielike maksudeklaratsioonide esitamise kohustust ning kohustust seaduses sätestatud tähtaja jooksul deklareerimisele ja tasumisele kuuluvad maksusummad OÜ Acova arvel tasuda. Neid kohustusi A.P. ei täitnud. Osaledes maksupettuse korraldamises, jättis A.P. need kohustused täitmata tahtlikult ning seega vastustab ta nende kohustuste eest vastavalt

§-le

  1. Kaebuse esitaja vastutust ei välista ega vähenda kuidagi see, et OÜ-l Acova oli
  2. majandusaasta lõpus priske kasum või piisavalt vara selleks, et hilisema maksuotsusega välja mõistetud summad tasuda. 11 Kaebuse esitaja kohustus juhatuse liikmena oli tagada maksusummade õigeaegne tasumine ning maksuvõlg tekkis seetõttu, et kaebuse esitaja oma kohustused täitmata jättis. See, kas või kuidas juhtis järgnevatel perioodidel OÜ-d Acova Sergei Kiderman, ei oma antud juhul tähtsust. Eeltoodud põhjustel tuleb A.P.i kaebus rahuldamata jätta. MENETLUSKULUD
  3. HkMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole enda kantud menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega menetluskulude nimekirja kohtule esitanud, jäävad menetlusosaliste kulud poolte endi kanda. Kristjan Siigur kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.