Obsah (10)

§ 432§ 660§ 661§ 463§ 464§ 431§ 428§ 430§ 466§ 433

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise koht ja aeg Tsiviilasi (number ja menetlus) Hagi ese Viljandi kohtumaja nr 2-11-3885 T.T. versus T.T.. hagimenetlus elatise väljamõistm

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Lõpetada hagis ja tsiviilasja menetluskulude menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1 Kostja kohustub tasuma poja T.T.e, s. xx.xx.xxxx ülalpidamiseks elatist 125.00 eurot kuus alates 01.04.2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. xx.xx.xxxx. 1.2 Kostja kohustub tasuma käesoleva kompromissiga kokkulepitud elatise hageja arvelduskontole iga jooksva kalendrikuu
2. kuupäevaks. 1.3 Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Täiendavad otsustused
3. Seoses menetluse lõpetamisega saata määruse koopia hagejale ja kostjale. Selgitused kohtumäärusele
4. Selgitada: 3.1 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

); 3.2

§ 660

(Määruskaebuse esitamise õigus) kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.3

§ 661

(Määruskaebuse esitamine) kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Kompromissi tingimusteks on: 1) Kostja kohustub tasuma poja T.T.e, s. xx.xx.xxxx ülalpidamiseks elatist 125.00 eurot kuus alates 01.04.2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. xx.xx.xxxx. 2) Kostja kohustub tasuma käesoleva kompromissiga kokkulepitud elatise hageja arvelduskontole iga jooksva kalendrikuu
2. kuupäevaks. 3) Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist.
3. Kohtu põhjendused 2.
4. Seaduslikud alused menetlemisel

§ 463

(Kohtumäärus) lg 1 kohaselt määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (

§ 463

lg 2).

§ 464

(Määruse tegemine) lg 1 kohaselt määruse võib teha kohtuistungit pidamata ja menetlusosalisi ära kuulamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Määrus, mida kohus ei tee kohtuistungil, tehakse kirjalikult. Kui kohtuistungil kuulutatud määruse terviklik vormistamine nõuab enam aega, võib kohus vormistamise kuni kümneks päevaks edasi lükata (

§ 464

lg 3).

§ 431(Menetluse lõpetamise kord) lg 1 kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega.

Vajaduse korral peab kohus menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. 2.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada kompromissi kinnitamine.

§ 428

(Menetluse lõpetamise alused) lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (

§ 430lg 3).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lgs 3 sätestatuga.

Seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud tsiviilasjas kompromiss kinnitada menetlus asjas lõpetada. Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (

§ 430

lg 5) Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). 2.4.

Määruse teatavakstegemine, jõustumine ja vaidlustamine

§ 466

(Määruse teatavakstegemine ja jõustumine) lg 1 kohaselt täitedokumendiks olevad määrused ja määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetatakse menetlusosalistele kätte. Muud menetlusosalist puudutavad kirjalikud määrused tehakse menetlusosalistele teatavaks kohtu valitud viisil. 2 Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (

§ 466lg 3).

Määrused, millega kohus jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab menetluse, tehakse ka avalikult teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise korras (

§ 466lg 2).

Arvutivõrgus tehakse avalikult teatavaks üksnes jõustunud määrus, millega menetlus lõpetatakse või hagi läbi vaatamata jäetakse (

§ 466lg 4).

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 433

lg 1).

§ 660

(Määruskaebuse esitamise õigus) lg 1 kohaselt maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

§ 660

lg-s 1 nimetamata määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 660lg 2).

Toomas Lillsaar Kohtunik 3