← Eesti

3-11-1999/20

Obsah (5)§ 2§ 18§ 23§ 25§ 24

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-1999 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus V.A.i vä

) §-le

  1. Taotluse kohaselt selgus
  2. augustil
  3. a isikuga toimunud vestlusel, et V.A. ei kuulu mitte Ukraina, vaid Vene Föderatsiooni kodakondsusesse. Isik täitis samal päeval Vene Föderatsiooni tagasipöördumistunnistuse saamiseks vajaliku taotluse, mis edastati koos isiku dokumenteerimise palvega Vene Föderatsiooni Suursaat1

(2)konnale Tallinnas. Käesolevaks ajaks ei ole taotleja Vene Föderatsioonilt isiku dokumenteerimise kohta vastust saanud.
  1. V.A. kohtuistungil osaleda ei soovinud ja seisukohta taotluse suhtes ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti taotlus V.A.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on

§ 2lg 1, § 18 lg 1, § 23 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. V.A.il puudub Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus ning tema suhtes on koostatud koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus.

§ 18

lg 1 järgi viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Halduskohus andis 15. augustil 2011. a

§ 23

lg 1 alusel loa isiku paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse, kuna väljasaatmist ei olnud 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia ja oli alust arvata, et isik võib väljasaatmisest kõrvale hoiduda. 6.

§ 25

sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni sama seaduse § 24 lõigete 11, 2 või 3 järgi. Käesolevas asjas ei ole kohtule teada

§ 24lõigetes 11, 2 või 3 toodud isiku vabastamise aluseid.

7. Isiku VSK-s kinnipidamise tähtaja pikendamisel tuleb kohtul kaaluda ka seda, kas isiku kinnipidamine on lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 20 sätestatud igaühe õigusest vabadusele ja isikupuutumatusele ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamise ning Eestist väljasaatmise eesmärgi suhtes proportsionaalne meede. Asjaolusid arvestades on kohus veendunud, et V.A.i suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid,

§-s 10 loetletud meetmeid, kuna isik võib sellisel juhul suure tõenäosusega hakata väljasaatmisest kõrvale hoiduma. Arvestades asjaolusid, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, millest nähtub, et ta ei soovi täita Eestis kehtivaid seadusi; isik esitas kinnipidamisel enda kohta valeandmeid; ta tuli Eestisse otsima paremaid elamistingimusi ning tal puuduvad siin perekondlikud või muud sidemed, ei pea kohus tõenäoliseks, et V.A. sooviks lahkumisettekirjutust vabatahtlikult täita. Väljasaatmiskeskusest vabanemise korral puuduks isikul tema suhtes tuvastatud asjaolusid arvestades motivatsioon teha koostööd PPA-ga väljasaatmise täideviimiseks. Käesolevaks ajaks ei ole

§ 24

lg 11 sätestatud maksimaalne tähtaeg väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemisest veel möödunud. Samuti ei ole isiku väljasaatmine muutunud perspektiivituks, kuna V.A.il on enda ütluste kohaselt Vene Föderatsiooni kodakondsus ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt Vene Föderatsioonile tagasipöördumisetunnistuse saamiseks esitatud avalduse lahendamine ei ole seni ebamõistlikult viibinud. Villem Lapimaa 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.