) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses 3 2-11-49569 lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot.
lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutise halduri hinnangul põhjustasid IE GOÜ maksejõuetuse lisaks üldisest majanduslangusest tulenevatele põhjustele juhatuse liikme poolt tehtud juhtimisvead, mis seisnesid raamatupidamise nõuetele mittevastavas korraldamises ja pankrotiavalduse hilinemisega esitamises. Eeltoodule ei ole võlgnik kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes esitatud järeldusega, mille kohaselt tuleb võlgniku juhatuse liikme MV’i poolt raamatupidamise nõuetele mittevastavat korraldamist ja pankrotiavalduse hilinemisega esitamist pidada raskeks juhtimisveaks – ajutise halduri poolt on kindlaks tehtud, et MV on omavahel seotud ettevõtetest, kelle kõigi juhatuse liikmeks ta on olnud, võtnud raha välja omal äranägemisel. MV on ajutisele haldurile tunnistanud, et ettevõtte juhtimises on esinenud vigu. Kohus leiab, et juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi ning majanduslangus ja klientide vähesus ei vabasta juhatuse liiget vastutusest juhatuse kohustuste rikkumise eest. Võlgniku juhatuse liige on jätnud täitmata raamatupidamise nõuetele vastava korraldamise kohustuse ja õigeaegselt esitamata võlgniku pankrotiavalduse, mistõttu käesolevaks ajaks puudub võlgnikul vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on MV toime pannud raske juhtimisvea, mis tuleb vastavalt
4 2-11-49569 Ajutise halduri andmetel IE GOÜ (likvideerimisel) reaalset vara ei ole, kohustusi on võlgnikul vähemalt 25 569,17 euro ulatuses. Seega puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus, lähtudes ajutise halduri aruandes toodust ja kohtuistungil avaldatust, määras 16.11.2011 kohtuistungil menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 500 eurot ning teha ettepanek IE GOÜ (likvideerimisel) võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.11.2011. Seisuga 27.11.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et IEGOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud IEGOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. IEGOÜ (likvideerimisel) tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Andres Aro on kohtule esitanud IE GOÜ (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 12 tundi (tunnitasuga 50 eurot), s.h: info kogumine asjaomastest asutustest ja võlgade selgitamine, esitatud dokumentidega tutvumine ja majandustegevuse analüüs, suhtlemine võlgnikuga, deebitoride ja võlausaldajatega, aruande koostamine. Andres Aro palub välja mõista ajutise halduri tasu 600 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 198 eurot ja kulud summas 28 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulude suurusele, samuti nende väljamõistmisele võlgnikult, ei ole võlgniku esindaja kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu summas 600 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 198 eurot ja kulud summas 28 eurot, tuleb võlgnikult Andres Aro kasuks välja mõista ning kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks, tuleb ajutise halduri tasu osaliselt, summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), hüvitada riigi vahenditest. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb nimetatud summa kanda Andres Aro arveldusarvele nr Swedbank AS-is. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et IE GOÜ (likvideerimisel) dokumentatsioon tuleb anda hoiule IE GOÜ (likvideerimisel) endisele juhatuse liikmele MV’ile (isikukood XXX, XXX). Viktor Brügel Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.