KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-671 Haldusasi O.T.i kaebus Finantsinsp

§ 52lg 1 p 2 alusel antud eelhaldusaktidega. Oma 24. novembri 2008. a kirjadega on FI määranud Ef

TEN Capital AS-i juhtide nõuetelevastavuse osas kindlaks oma lõpliku haldusakti sisu. Niimoodi mõistis seda ka tegevusluba taotlenud EfTEN Capital AS ise, kes kirja saamise järgselt kaebuse esitaja oma nõukogu liikme kohalt tagasi kutsus. 2. Alternatiivse käsitlusena leiab kaebuse esitaja, et FI kirjad on teabetoimingud.

§ 106

lõike 1 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Riigikohus on oma

1. novembri 2003 otsuses nr 3-3-1-65-03 leidnud, et haldusorgani informatiivne seadust selgitava iseloomuga teade võib olla käsitletav toiminguna (otsuse punkt 9). Samas otsuses on Riigikohus leidnud, et sellise haldusorgani 2
6. toimingu suhtes võib selleks põhjendatud huvi omav isik HKMS § 6 lõike 3 punkti 1 alusel esitada toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude (sama otsuse punkt 9). Kaebuse esitaja leiab, et FI kirjad on õigusvastased.

§ 52

lõike 2 kohaselt kohaldatakse eelhaldusakti suhtes haldusakti sätteid.

§ 54

kohaselt on õiguspärane haldusakt, mis on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning mis on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Toimingu õiguspärasuse eeldused on sätestatud

§ 107lõikes 1, mille kohaselt peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega.

Seega peavad nii eelhaldusakt kui ka haldusorgani toiming olema kehtiva õigusega kooskõlas. Kaebuse esitaja on seisukohal, et FI

1. novembri
2. a kirjad ei ole kehtiva õigusega kooskõlas. FI on oma kirjades valesti leidnud, et kaebuse esitaja ei vasta fondivalitseja juhile seaduses sätestatud nõuetele. FI kirjades kaebaja kohta välja toodud asjaolud on moonutatud ja/või ebaõiged. Nii on FI oma kirjas märkinud, et kaebaja oli AS-i Eesti Hoiupank juhatuse esimees kuni
3. aprillini
4. a. On üldteada asjaolu, et selleks kuupäevaks oli kaebaja olnud juba mitu kuud Mart Siimani valitsuse siseminister – kaebaja oli siseminister ajavahemikul
5. jaanuarist
6. a kuni
7. märtsini
8. a ega olnud enam AS-i Eesti Hoiupank juhatuse liige. Sedavõrd olulise ja üldtuntud asjaoluga eksimine näitab, et FI ei ole kaebajat fondivalitseja juhi kohale ebasobivaks pidades kaebajale etteheidetud asjaolude ja nendega seotud dokumentidega üldse tutvunudki, rääkimata nendesse süvenemisest ja nende pinnalt põhjendatud ja seadusele tugineva hinnangu andmisest. Langetades kaebaja sobivuse kohta fondivalitseja juhiks asjaolude äärmiselt pealiskaudse tutvumise ja emotsionaalsete hinnangute pinnalt, on FI oluliselt rikkunud

§-s 56 sätestatud põhjendamiskohustust. Vaidlustatud kirja kohaselt seonduvad FI peamised etteheited kaebajale kahe AS-i Eesti Hoiupank kirjaga – kirjadega

1. detsembrist 1997 ja
2. jaanuarist
3. Selgelt nähtub, et viimane kiri ei ole kaebajaga kuidagi seotud – alates
4. jaanuarist 1998 oli kaebaja siseminister ega saanud seetõttu FI kirjas viidatud AS-i Eesti Hoiupank
5. jaanuari 1998 kirja kirjutada ja seda allkirjastada. Seega juhul, kui FI oleks oma kirjas viidatud asjaolusid vähegi põhjalikumalt kontrollinud, oleks ära langenud juba tervelt pool FI poolt kaebajale ette heidetud väidetavatest rikkumistest. Kaebaja arvates tekitab see väga tugeva ja põhjendatud kahtluse, kuivõrd adekvaatsed ja kontrollitud on ülejäänud kaebajale FI kirjades tehtud etteheited. Kaebaja on seisukohal, et ka need põhinevad samasugusel enam kui pealiskaudsel analüüsil ja pelgalt emotsionaalsetel hinnangutel. Lisaks otsestele valeandmete esitamisele, on FI oma kirjas viidanud kaebajale etteheidetavatele tehingutele kohati sedavõrd üldiselt, et sellest pole võimalik aru saada, mida FI täpselt silmas on pidanud. Kirjas viidatust ei ole võimalik teha järeldusi kaebuse esitaja seotuse kohta selliste tehingutega (nt viide mitmete Hoiupanga juhtkonna liikmete ja töötajate repotehingutele, mida võib käsitleda kui laenu andmist väärtpaberite tagatisel; viide inspekteerimise käigus Pangainspektsiooni poolt nõutud dokumentide esitamata jätmisele). Valede ning ebatäpsete viidete tõttu ei ole kaebajal FI kirjast võimalik välja lugeda põhjendusi, millele tuginedes ta kaebajat fondivalitseja juhile esitatavatele nõuetele mittevastavaks on pidanud. Seetõttu on FI kiri kui eelhaldusakt vastuolus

§ 55

lõikega 1, mille kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav, ning § 56 lõikega 2, mille kohaselt peab haldusaktist nähtuma selle faktiline ja õiguslik alus. Viidatud sätetega kooskõlas on ebaselge ja põhjendusi mittesisaldava eelhaldusakti andmine õigusvastaseks tunnistamise alus. FI kirjale ei ole eelnenud ka nõuetekohast haldusmenetlust. FI ei ole enne kirja saatmist kaebajalt selgitusi küsinud, samuti ei ole FI andnud kaebajale võimalust esitada FI kirjas kajastatud asjaolude kohta omapoolseid selgitusi. FI selline käitumine on vastuolus

§ 40

lõigetega 1 ja 2, mis kohustavad FI enne haldusakti andmist ning kaebaja suhtes tema õigusi kahjustada võiva toimingu sooritamist andma kaebajale võimalust omapoolse arvamuse ning vastuväidete esitamiseks.

§-st 58 on menetlusnõuete rikkumine haldusakti andmisel alu- 3 seks selle õigusvastaseks tunnistamisele, kui rikkumine võis mõjutada asja otsustamist. Antud juhul on selge, et kaebaja ärakuulamata jätmine mõjutas asja otsustamist. Kaebajale arvamuse ja vastuväidete esitamiseks võimaluse andmine oleks võimaldanud FI-il vältida oma kirjas ebaõigete andmete esitamist ning nendele tuginemist. Seega on FI 24. novembri 2008 kiri õigusvastane ka

§ 40lõigete 1 ja 2 rikkumise tõttu.

1. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi. HKMS § 7 lõike 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebuse esitaja on FI vaidlusaluse kirja suhtes selgelt selliseks isikuks. Vaidlusaluses kirjas on FI esitanud kaebaja kohta ebaõigeid andmeid ning teinud nendele tuginedes ebaõige ning kaebaja õigusi piirava otsuse tema fondivalitseja juhiks mittesobivuse kohta.
3. jaanuaril
4. aastal esitas O.T. kohtukõne teesidena oma kokkuvõtlikud seisukohad:
5. Kirjad rikuvad O.T.i õigust süütuse presumptsioonile. FI poolt O.T.ile saadetud Kirjas on O.T.ile heidetud ette kokku nelja haldusõiguserikkumise toimepanemist. Põhiseaduse § 22 kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kuna O.T.i ei ole kunagi üheski nn Daiwa afääriga seotud haldusõiguserikkumises süüdi mõistetud ega kriminaalkorras karistatud, on FI teda oma kirjas haldusõiguserikkumiste toimepanemises süüdistades põhiseaduse §-s 22 sätestatud keeldu rikkunud.
6. Kirjad rikuvad O.T.i õigust aule ja heale nimele. Kirjad rikuvad O.T.i õigust vabale eneseteostusele ja õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ning töökohta. FI kirjad tõid kaasa O.T.i tagasikutsumise EfTEN Capital ASi nõukogu liikme kohalt.
7. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. O.T.il puudub muu efektiivne õiguskaitsevahend ning puudub muu menetlus oma õiguste kaitseks. O.T.il on ka preventiivne huvi, et kohus annaks hinnangu FI kirjade õiguspärasusele. FI kirjad tähistavad haldusmenetluse lõppu O.T.i suhtes (kuigi EfTEN Capital ASi suhtes menetlus jätkus).
8. Kirjad on vastuolus IFS-iga, FI kohaldab seadust valesti. Seega on kohtul antud juhul õigus ja kohustus kontrollida, kas FI sai IFSis fondivalitseja juhi kohta sätestatud nõudeid arvestades O.T.ile üldse kirjades tehtud etteheiteid teha.
9. Haldusmenetluse põhimõtteid on oluliselt rikutud, mis viis ebaõige otsustuseni. Kirjades esitatud süüdistused on alusetud, kuid FI ei teinud midagi, et tõde välja selgitada. Selliselt käitudes on FI oluliselt rikkunud haldusmenetluse aluspõhimõtteid ja see on viinud ebaõige otsustuseni. Kirjades on väljendatud kaalukas seisukoht, mis on O.T.i suhtes lõplik, samuti on FI süüdistanud O.T.i erinevate haldusõiguserikkumiste toimepanemises.
10. FI esitas kohtule korduvalt valeandmeid. Kaebaja on käesoleva kohtumenetluse algusest peale palunud, et FI esitaks kohtule kõik kirjade aluseks olevad dokumendid või juhul, kui kõik sellised dokumendid on kohtule juba esitatud, vastavasisulise selgesõnalise kinnituse.
11. mai 2009 kaebuse vastuses esitas FI kohtule kokku 16 dokumenti.
12. septembril 2009 esitas FI siiski üllatuslikult veel ühe dokumendi. Eelnevale vaatamata selgus tunnistajate P. K. ja M. N. ülekuulamisel halduskohtu
13. detsembri 2009 istungil üllatuslikult, et O.T.i fondivalitseja juhi nõuetele vastavuse hindamiseks ning kirjade koostamiseks oli FI-l kasutada ka vähemalt 200 leheküljeline toimik nn Daiwa afääri kohta.
14. Finantsinspektsioon ei nõustu kaebusega, leides, et vaidlusalused kirjad on seadusega kooskõlas ning palub jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel:
15. Heast haldusest kantud kirja saatmise toiming, mille tegemise põhjuseks kaebaja suhtes oli kirjas tundliku iseloomuga teabe kirjeldamine seoses kaebaja varasema tegevusega ning eesmärgiks anda fondivalitseja tegevusloa taotlejale Eften Capital AS-ile ja kaebajale võimalus lahendada taotleja nõukogu liikmeks olemise küsimus omavahel või põhjalikumalt ette val- 4
20. mistada arvamuse avaldamiseks ja vastuväidete esitamiseks tegevusloa taotlemise haldusmenetluses, sisaldas FI põhjendatud seisukohta, et EfTEN Capital AS taotlusel algatatud haldusmenetluses nimetatud seltsile fondivalitseja tegevusloa andmise küsimuses tuleb teatud asjaoludega arvestada kaebaja fondivalitseja juhiks sobivuse hindamisel ning on alust arvata, et kaebaja ei pruugi olla sobiv isik fondivalitsejat juhtima. Need seisukohad põhinesid FI käsutuses olevatel andmetel, mille õigsuses ei olnud FI-il mõistlik kahelda. Kirjaga ei rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Tulenevalt IFS § 18 lg 1 p 1 ja 4 ning

§-st 6 on FI-il kohustus hinnata fondivalitseja tegevusloa taotleja juhtide vastavust kõigile IFS fondivalitseja juhtidele sätestatud sobivuse nõuetele, mitte üksnes IFS § 51 lg 2 sätestatud ebasobiva fondivalitseja juhi esinemise alustele. IFS § 51 lg 1 laitmatu ärialase maine või selle puudumise määratlemisel analüüsib FI, kas tal ja avalikkusel on teada andmeid, mis viitavad isiku või tema kontrollitava või juhitava äriühingu poolt kriminaal- või väärteokaristuste kandmisele või halduskitsenduse talumisele, eriti süütegude või rikkumiste eest, mis on seotud usalduse, pettuse, finantstehingutega või tarbijatega; isiku ja tema kontrollitava või juhitava isiku poolt eelkirjeldatud järelevalve- või süüteomenetluse subjektiks olemisele; tsiviilkohtulahendite olemasolule, mille kohaselt isik või tema kontrollitav või juhitav äriühing on osaline pettuses, ebaausas käitumises, seda eriti majandustehingutes või seoses äriühingu juhtimisega; isiku, tema kontrollitava või juhitava äriühingu kohta on esitatud põhjendatud kaebusi finantsteenuste osutamise käigus; isik ise, tema kontrollitav või juhitav äriühing on olnud seotud finantssektori tegevusloa kehtetuks tunnistamise või tegevusloa mitteandmisega või on tagandatud järelevalvesubjekti juhtimisest; isikule on kohaldatud ärikeeldu; isik on tagasikutsutud või lahtilastud vastutavalt ametikohalt; isiku või kontrollitava või juhitava äriühingu suhtes on algatatud pankrotimenetlusi või täitemenetlusi kohustuste täitmiseks. IFS § 51 lg 1 laitmatu ärialane maine ei teki ega kao üksnes aja kulgemise tõttu, vaid seda tuleb hinnata igakordselt. Kirjas toodi üldistatuna asjaolud, mis on FI-le teada oma õiguseellaste Pangainspektsiooni järelevalvetegevusest. Kirja adressaadile need asjaolud ei saanud olla üllatuslikud, kuna O.T. oli varasemalt vastavate asjaoludega seotud. Kaebaja juhitud Hoiupank rikkus KrAS § 40 lg 3, andes Hoiupanga Rahaturu Investeerimisfondi kaudu HTAS-le laenu enda aktsiate ostmiseks. Kaebaja juhitud Hoiupank esitas Finantsinspektsiooni õiguseellasele Pangainspektsioonile valearuandeid oma raamatupidamisest, kuna seal ei olnud kajastatud Hoiupanga ja Daiwa vahel 30.10.1997 sõlmitud optsioonilepingust tulenevaid kohustusi. Kaebaja juhitud Hoiupank rikkus oma töötajatega repotehingute (tehingud väärtpaberi tagatisel) tegemisel kehtinud KrAS § 40 lg 9 nõuet laenu keelust, KrAS § 40 lg 3 keeldu mitte anda laenu enda aktsiate ostmiseks. Kaebaja juhitud Hoiupank esitas Finantsinspektsiooni õiguseellasele Pangainspektsioonile valeandmeid, millega sooritas süüteo (haldusõiguserikkumise). Kaebaja juhitud Hoiupanga tegevust seoses nn Daiwa afääriga kajastas meedia pigem negatiivselt. Kirja saatmine on toiming, menetlustoiming; see ei riku O.T.i subjektiivseid õigusi, kaebaja ei viidanud Efteni tegevusloa haldusmenetluses vastupidisele ja kaebajal puudub õigus eraldiseisvalt kirja kui menetlustoimingut vaidlustada. Kiri ei ole eelhaldusakt, kuna sellega Finantsinspektsioon ei teinud enne taotlejale fondivalitseja tegevusloa andmist õiguslikult siduvalt kindlaks O.T.i sobivust fondivalitseja juhina. Kirja kvalifitseerimine „teabetoiminguna“ on komplitseeritud, kuna mõiste mittekasutamine

-s ja harv kasutamine kõrgeima kohtu praktikas ei anna võimalust kirja tõekindlalt „teabetoiminguna“ kvalifitseerida. Kirja näol on tegemist menetlustoiminguga, millega Finantsinspektsioon soovis anda tegevusloa taotlejale ja kaebajale võimaluse lahendada taotleja nõukogu liikmeks olemise küsimus omavahel ja paremini ette valmistada arvamuse avaldamiseks ning vastuväidete esitamiseks tegevusloa taotlemise haldusmenetluses, arvestades ka kirjas toodud andmete võimalikku tundlikku iseloomu. 5

1. (Menetlus)toimingu motiveerimist saab isik nõuda eelkõige tagantjärgi. O.T. ei ole kirja täiendavat motiveerimist enne halduskohtumenetlust nõudnud.
2. Kirjaga ei rikuta O.T.i subjektiivseid õigusi, kaebaja ei viidanud Efteni tegevusloa haldusmenetluses vastupidisele ja kaebajal puudub õigus eraldiseisvalt kirja kui menetlustoimingut vaidlustada.
3. Finantsinspektsiooni arvates eelnev ärakuulamine kirja osas ei ole rakendatav, kuna kirja saatmise toimingu eesmärgiks oli Efteni fondivalitseja tegevusloa haldusmenetluses arvamuse avaldamist ja vastuväidete esitamist hõlbustada. Hilisemalt enne halduskohtumenetlust kaebaja ei ole ärakuulamisõiguse teostamiseks soovi avaldanud.
5. jaanuaril
6. a edastas FI kohtule omapoolsed kohtukõne teesid:
7. Tegevusloa menetlus on protsess, mis algab taotleja poolt taotluse esitamisega ja lõpeb vastustaja haldusotsusega, millega otsustatakse taotlejale fondivalitseja tegevusloa andmine. Muuhulgas, tulenevalt IFS § 18 lg 1 punktidest 1 ja 4 ning

§-st 6 on vastustajal kohustus hinnata fondivalitseja tegevusloa taotleja juhtide vastavust kõigile IFS fondivalitseja juhtidele sätestatud sobivuse nõuetele.

1. Kaebajal puudub kaebeõigus. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Tulenevalt HKMS § 23 lg 3 punktist 1 ei saa kaebajal ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, mistõttu tuleb esitatud kaebused jätta läbivaatamata. Vastustaja hinnangul puudub kaebajal põhjendatud huvi Efteni tegevusloa menetluse raames väljastatud kirjade, st menetlustoimingute, vaidlustamiseks, sest nendes ei avaldatud kaebaja kohta valeandmeid ega tehtud ühtegi piiravat otsust kaebaja isiku osas. Oluline on märkida, et üks kiri saadeti vaid Eftenile ja teine vaid kaebajale.
2. Kirjad kui menetlustoimingud. Vastustaja hinnangul on vaidlustatud kirjadest üheselt arusaadav, et nendega ei lahendata küsimust kas Eften saab tegevusloa või mitte, ega isegi mitte seda, kas kaebaja on/ei ole sobiv nõukogu liige. Samamoodi ei tehta vaidlustatud kirjadega õiguslikult siduvalt kindlaks Efteni tegevusloa menetluses lõpliku otsuse tegemisel tähtsust omavaid asjaolusid ega määrata osaliselt kindlaks haldusakti, st Efteni tegevusloa otsuse, sisu (

§ 52lg 1 punkt 2 koosmõjus IFS §ga 17).

4. Kirjad on oma sisult õiguspärased.

§ 5

lg 1 tähenduses on haldusorgani diskretsioon määrata menetlustoimingute vorm ja muud üksikasjad. IFS § 16 lg 2 kohaselt, kui IFS §s 14 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on fondi valitsemiseks piisavad võimalused ja kas ta vastab seadusega või selle alusel antud õigusaktidega fondivalitseja suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist. Kirjade saatmine oli ka vajalik, kuna võimaldas nii kaebajal kui ka Eftenil piisavalt ette valmistuda koostööks haldusorganiga sobivuse küsimuses.

1. Kirjadega ei teotata kaebaja au. Au teotamine on võimalik VÕS § 1046 lg 1 tähenduses ebakohase väärtushinnangu andmisega ning VÕS § 1047 lg 1 ja 2 kohaselt tegelikkusele mittevastava asjaolu avaldamisega (faktiväide).
2. Vastustaja hinnangul on vaidlustatud kirjad menetlustoimingud, mis ei sisalda sedavõrd olulisi menetlusvigu, et tooks kaasa Efteni tegevusloamenetluse otsuse võimaliku õigusvastasuse. Veelgi enam, vastustaja on põhistanud veenvalt, et vastavad kirjad ja nende kirjapilt ei oleks kuidagi saanud otseselt mõjutada Efteni tegevusloa taotluse menetlust ega rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Vastustaja nendib, et vaidlustatud kirjad ei pruugi oma selguselt olla kõige õnnestunumad ning esineda võivad mõningad vormistuseksimused, eelkõige osas, et kirjade koostamisel eeldati, et kaebaja, kui Efteni nõukogu liige ja osanik, kes on kursis tegevusloa taotluse menetluse ja selle käiguga, esitab vastustajale oma seisukohad, arvamused ja positsioonid väljatoodud akti sisu osas, mitte ei tee kaebust kohtule. Akti laused võivad täna- 6 ses õigusraamistikus olla liialt otsekohesed ja nende tegelik mõte võib olla raskesti tabatav, kuid vastustaja ei saa kohtus vaidlustamata akti ja selle järelmeid olematuks mõelda. KOHTU PÕHJENDUSED I
3. O.T. palub tunnistada kirjad õigusvastaseks, tuues põhjendatud huvina esile muuhulgas soovi esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue. Kohus leiab, et olukorras, kus isik väidab kohtule oma põhiseaduslike õiguste rikkumist (õigus au ja hea nime kaitsele, süütuse presumptsioon) ning soovib esitada kahjunõude, oleks kaebuse menetlemata jätmine vastuolus PS §-st 13 ja 15 tuleneva õigusega pöörduda kohtusse saamaks kaitset täitevvõimu väidetava omavoli vastu. Tulenevalt inimväärikuse ja halduse omavoli keelu põhimõttest peab igaühele olema tagatud võimalus kaitsta kohtulikult oma õigusi, kui riigiasutus avaldab tema isiku kohta ebaõigeid andmeid või ebakohaseid hinnanguid, ka siis kui need avaldatakse teise isiku huvides algatatud haldusmenetluses (milles kaebaja osales kolmanda isikuna). Kaebuse esitajal on HKMS §-st 7 tulenev kaebeõigus ning kohus peab andma hinnangu, kas Finantsinspektsioon on O.T.i õigusi oma tegevusega rikkunud või mitte. Seejuures ei ole käimasolevas kohtumenetluses põhjust asuda andma eelhinnangut kahjunõudele, sest mittevaralise kahju nõude põhjendamatus pole praeguses staadiumis kindlasti „ilmselge“ (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
4. veebruari
5. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-88-09). II
6. Vaidlust ei ole selles, et Finantsinspektsioon oli EfTEN Capital AS-ile fondivalitseja tegevusloa andmise otsustamise menetluses kohustatud hindama taotleja nõukogu liikme O.T.i vastavust seaduse nõuetele. Vaidlus on selles, millised õiguslikud nõuded kehtivad fondivalitseja juhile ja kas Finantsinspektsioon on oma tegevuses kinni pidanud menetlusnormidest.
7. Euroopa Liidu Nõukogu
8. detsembri
9. a direktiivi avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (85/611/EMÜ) art 4 lg 3 sätestab: „/---/
10. Pädevad ametiasutused võivad avatud investeerimisfondile (UCITS) tegevusloa väljastamisest keelduda juhul, kui fondivalitseja, investeerimisühingu või depoopanga juhatajad pole piisavalt hea mainega või kui neil puuduvad oma kohustuste täitmiseks vajalikud kogemused. Sel eesmärgil tuleb fondivalitsejate, investeerimisühingute ja depoopankade juhatajate ning kõigi neid ametiülesannetes asendavate isikute nimed viivitamata edastada pädevatele ametiasutustele.“ /--/.
11. IFS § 202 lõike 1 kohaselt kohaldatakse investeerimisfondi juhatuse ja nõukogu liikmetele selle seaduse §-s 51 sätestatud nõudeid. IFS § 51 asjakohased normid, lõiked 1 ja 2, näevad ette: „

§ 3

lg 2 ning § 5 lg 1 ja 2 tulenevatest üldistest haldusmenetluse põhimõtetest – vormivabadus, eesmärgipärasus, põhjendamatu ebamugavuse ja koormuse vältimine, proportsionaalsus. 28. Kui menetlusosaline soovib haldusorganilt asja menetlemisel tähtsust omava asjaolu kohta teavet, ja haldusorgan selle ka esitab, ei ole seda alust pidada õigusvastaseks tegevuseks. Seejuures ei riku O.T.i õigusi ja on talle pigem sobivam, et tema isikut detailsemalt puudutav informatsioon esita- 9 ti üksnes temale isiklikult saadetud kirjas (siinkohal tuleb rõhutada, et käesolevas kohtumenetluses ei ole kaebust esitanud EfTEN Capital AS, mistõttu uurib kohus üksnes O.T.i subjektiivsete õiguste rikkumise küsimust, mitte seda, kas Finantsinspektsiooni toimingud tegevusloa taotleja suhtes olid seaduslikud, nt kas oleks taotlejale avaldama rohkem informatsiooni – see nimelt ei saa rikkuda O.T.i õigusi). Sellise teabe esitamine on käsitatav

§ 40

lg 1 ja 2 sätestatud kohustuse täitmisena tagada menetlusosalisele õigus ärakuulamisele. 29. Kohus leiab, et tegevusloa taotlemise menetluses, mille käigus antakse hinnang isiku sobivuse kohta fondivalitseja juhi nõuetele, on isik, kelle sobivus võidakse kahtluse alla seada, käsitatav

§ 11

lg 1 p 3 sätestatud kolmanda isikuna, kellele tuleb tagada tema personaalküsimust puudutavas osa menetlusõigused, sh õigus ärakuulamisele.

1. Finantsinspektsiooni vaidlustatud kirjade sõnastusest, nende saatmise kontekstist ja kohtuistungil uuritud tõenditest nende kogumis ja vastastikuses seoses ilmneb, et haldusorgani sooviks oli teavitada EfTEN Capital AS-i ja O.T.i, et viimane ei pruugi olla sobiv fondivalitseja juhi kohale. Sellise teabe esitamine on iseenesest Finantsinspektsiooni pädevuses, kuna just tema, mitte tegevusloa taotleja teeb otsuse isikute sobivuse üle (kas isiku sobivuse kahtluse alla seadmiseks oli piisavalt alust, on omaette küsimus, mida käsitletakse allpool). Kirjas EfTEN Capital AS-ile märgitakse: „Kohtumisel avaldas Finantsinspektsioon arvamust, et esialgse analüüsi põhjal ei pea Finantsinspektsioon võimalikuks, et fondivalitsejat juhiks isik, kes on mitteõiguspärase käitumisega toime pannud õigusvastaseid tegusid finantsjärelevalve subjektis, mis on kõrgema usalduse kandja ning näidanud üles oma varasema tegevusega lugupidamatut suhtumist nii õiguskorra kui järelevalvetegevuse peale.“ Siit nähtub selgelt, et Finantsinspektsiooni analüüs O.T.i sobivuse kohta on esialgne, seega pole fit & proper menetlus veel lõppenud. Kirjast nähtub, et menetlus jätkub ja Finantsinspektsioon esitab täpsemad põhjendused, mis võivad sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni, isiklikult O.T.ile.
2. Kohus leiab, et antud kirjas – kui ilmneb, et Finantsinspektsioonil oli piisavalt alust üleüldse tõstatada küsimust O.T.i sobivuse kohta, et seda edaspidi uurima hakata (seda käsitleb kohus allpool) – ei ole iseenesest väljendatud mitte midagi sellist, mis võiks rikkuda O.T.i õigusi. Ainuüksi asjaolu, et riigiasutus seaduses sätestatud kohustust täites asub uurima isiku sobivust, tema mainet ja kogemusi, viidates võimalikele probleemidele minevikus, ei saa rikkuda isiku subjektiivseid õigusi.
3. Isiku õigusi rikuks haldusorgani tegevus juhul, kui teda ei teavitataks kahtlustest, kui talle ei anta võimalus esitada omapoolseid vastuväiteid ja tõendeid ning kui rikutakse muid haldusmenetlusnorme. Finantsteenuste osutamisega seotud isik peab avalikes huvides taluma seda, et riigiasutus asub uurima tema mainet ja võib oma esialgsetes hinnangutes ja kahtlustes avaldada seisukohti, mis ei lange kokku isiku enda hinnanguga oma mainele.
4. Lisaks tuleb arvestada, et kui esialgne kahtlus ei leia kohase menetluse käigus kinnitust, ei tähenda see seda, et esialgse kahtluse väljendamine kui menetlustoiming oli õigusvastane. Vastava menetluse üheks, üldjuhul ilmselt soovitavaks, eesmärgiks saabki olla kahtluse kõrvaldamine (kas kahtlus oli piisav ja kujunenud seaduslikus korras, uurib kohus allpool). Vastupidise tõlgenduse korral oleks kohtu arvates võimatu tagada sisulise ja põhjaliku fit & proper menetluse läbiviimist koos kõigi menetlusõiguste, mh ärakuulamisõiguse tagamisega. IV
5. Finantsinspektsiooni kirjas väidetakse, et O.T. on toime pannud haldusõiguserikkumised HÕS § 1373 lg 1 ja 6 järgi. Põhiseaduse § 22 kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. See säte laieneb kõikidele süütegudele, nii 10 kuritegudele kui väärtegudele. Väärtegude, mida varem nimetati haldusõiguserikkumisteks, puhul peab olema jõustunud süüdimõistev kohtu või kohtuvälise menetleja otsus.
6. Et Finantsinspektsioon ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et O.T. on nendes süütegude toimepanemises ettenähtud korras süüdi tunnistatud, on Finantsinspektsioon rikkunud süütuse presumptsiooni ja seeläbi O.T.i põhiseaduslikke õigusi.
7. Kohus leiab, et ülejäänud seaduserikkumised, millele Finantsinspektsiooni kirjas viidatakse, on iseenesest asjakohased, sest need on võetud Pangainspektsiooni poolt
8. aastal läbiviidud AS-i Eesti Hoiupank inspekteerimise aktist (I kd tlk 75-82). Seda kinnitab kahe dokumendi võrdlus ja Marju Niidu poolt kohtuistungil tunnistajana antud ütlused. Tegemist on
9. aastal kehtinud KrAS § 59, 60 ja 63 alusel pädeva järelevalveasutuse koostatud ametliku dokumendiga, mida Finantsinspektsioon ei ole õigustatud tähelepanuta jätma. Kohtu käsutuses puuduvad andmed, et akt on KrAS § 63 sätestatud korras revideeritud.
10. Asjaolu, et O.T.i suhtes lõpetati kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu, ei välista isiku tegevusele õigusliku hinnangu andmist finantsjärelevalveasutuse poolt. Iga seaduserikkumine pole kuritegu ning kusagilt ei tulene, et isiku mainet saavad negatiivselt mõjutada ainult sellised seaduserikkumised, mis on kuriteoks tunnistatud. Seda on rõhutatud ka eespool viidatud rahvusvahelistes juhendmaterjalides fit & proper menetluse kohta.
11. Kuna Finantsinspektsiooni kiri O.T.ile on mõeldud väljendama esialgseid seisukohti, millele huvitatud isik saab esitada oma vastuväited, pole põhjust pidada eraldivõetuna rikkumiseks asjaolu, et osade tegude toimepanemise ajal ei olnud O.T. tema esitatud tõendite kohaselt enam AS-i Eesti Hoiupank juhatuse liige. Finantsinspektsioon tugines äriregistri andmetele, mis kehtivad kolmandate isikute suhtes õigena.
12. Kohus leiab, et andmete esitamine finantsjärelevalve asutusele krediidiasutuse juhtorganite koosseisus toimunud või toimuvate muudatuste kohta on krediidiasutuse kohustus (
13. aastal kehtinud KrAS § 26 lg 9) ning järelevalveasutus ei pea panga juhatuses toimunud muudatuste kohta tegema järeldusi kaudsete teabeallikate põhjal. Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et AS Eesti Hoiupank oli seda kohustust
14. aastal täitnud. O.T.il ja tema kaudu EfTEN Capital AS-il oli võimalik vastuseks Finantsinspektsiooni kirjale esitada omapoolsed tõendid, mis kummutavad seaduserikkumiste toimepanemise kahtluse
15. aastal (mil ta kaebuse kohaselt ei olnud enam panga juhatuse liige).
16. Seega oli Finantsinspektsiooni kiri O.T.ile iseenesest õige menetlustoiming. Küll leiab kohus, et osad kirjas kasutatud väljendid ei ole kooskõlas menetlustoimingu eesmärgiga ja hea halduse põhimõttega.
17. Kui tegemist oli esialgse teabe põhjal väljendatud kahtlusega ning Finantsinspektsioon ka ise kinnitab, et kirja eesmärgiks oli tagada võimalus ärakuulamiseks, siis tulnuks kirja vormistamisel selgemini kasutada vastavaid formuleeringuid (nii on korrektselt sõnastatult kirja lõpus, et „Finantsinspektsioonil on alust arvata, et O.T. ei pruugi olla sobiv fondivalitsejat juhtima“) ja hoiduda teksti sees asjaolusid kirjeldades seisukohavõttudest, mis jätavad mulje, justkui seaduserikkumiste toimepanemine ongi tõsikindlalt tuvastatud. Kahtluste esitamisel on korrektne kasutada väljendeid „on piisavalt alust arvata“, „tõendite esialgsest analüüsist järeldub“ jne, mis annab tunnistust hindamismenetluse käivitumisest ja vastuväidete esitamise võimaldamisest, mille käigus on võimalik püstitatud kahtlused kummutada. Vastasel korral võidakse isiku maine menetlustoimingu avalikuks tuleku korral (nt tegevusloa taotlejale avaldamise korral) põhjendamatult kahtluse alla seada. Võimalike 11 seaduserikkumiste tuvastamine ja etteheitmine ning nende isiku mainega sidumise lõplik otsustamine peab jääma fit & proper menetluse lõppstaadiumisse.
18. Finantsinspektsiooni kirja tervikuna lugedes ei jää esialgset ja ümberlükatavat kahtlust väljendavad formuleeringud domineerima ning pigem jääb objektiivsele kõrvaltvaatajale mulje, et Pangainspektsiooni inspekteerimisaktis kajastatud faktidele on antud ette kindlaksmääratud jõud, mis on vastuolus haldusmenetluses kehtiva uurimispõhimõtte ja tõendite vaba hindamise põhimõttega. V
19. Eelnevast järeldub, et O.T.i sobivuse hindamise menetlus oli Finantsinspektsioonil alles pooleli ja kaevatavad kirjad on selles menetluses sooritatud menetlustoimingud, mis pole käsitatavad lõplikult siduva haldusaktina.
20. Kuna fit & proper menetlus oli alles käivitatud ja sisuliselt läbi viimata (lõppes seoses asjaoluga, et EfTEN Capital AS kutsus O.T.i nõukogu liikme kohalt tagasi), ei ole käesolevas kohtumenetluses võimalik hinnata O.T.ile süükspandud seaduserikkumiste tegelikku toimumist, mistõttu jäävad poolte sellekohased väited tähelepanuta.
21. Finantsinspektsioonil on võimalik O.T.i suhtes fit & proper menetlus läbi viia juhul, kui ta on määratud mõne tegevusloa taotleja juhtorganisse. Väited, et tulenevalt Finantsinspektsiooni vaidlustatud kirjadest on välistatud O.T.i kandideerimine mõne finantsjärelevalve subjekti juhtorganisse, ei tugine seadusele. Sellist juriidilist piirangut ei eksisteeri. Tegevusloa taotleja otsustab ise, kelle ta juhtorganitesse määrab. Iga isiku puhul on suurem või väiksem risk, et finantsjärelevalve võtab tema varasema tegevuse luubi alla ning tal puudub subjektiivne õigus nõuda, et eraisik igal juhul kinnitaks ta oma juhtorgani liikmeks.
22. Kui isik leiab, et teda ei nimetata juhtorgani liikmeks pelgalt seetõttu, et Finantsinspektsioon on tegevusloa taotlejale ette välistanud sellise isiku suhtes fit & proper menetluse positiivse tulemuse, on tal võimalik esitada Finantsinspektsiooni vastu kahjunõue. VI
23. Menetluskuludest. O.T. palub Finantsinspektsioonilt välja mõista riigilõivude katteks 500 krooni ja õigusabikulude katteks 403 013,60 krooni. Kulude kandmist tõendavad juurdelisatud advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous arved koos tööaruannetega ja arvete laekumist kinnitavad advokaadibüroo konto väljavõtted ja pearaamatupidaja kinnitus (II kd tlk 174-181). Vastustaja ei vaidlustanud kulude kandmise tõendatust.
24. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb kantud õigusabikulude suuruse põhjendatuse hindamisel arvesse võtta tavaliselt Tallinna õigusabiturul sarnase keerukuse ja mahuga kohtuasjades väljamõistetavate menetluskulude suurust. Hinnanguliselt mõistetakse käesoleva vaidlusega, mida võib lugeda keskmise mahu ja keerukusega kohtuasjaks, sarnastes kohtuasjades välja õigusabikulusid mitte rohkem kui 100 000 krooni ulatuses. Kuna kohus rahuldab kaebuse osaliselt (O.T. saavutab kaebuse eesmärgi üksnes osaliselt, kuna kohus ei aktsepteeri kaebuse põhiväidet, et Finantsinspektsioonil oli tema sobivuse hindamisel üleüldse keelatud viidata 1997-1998 sündmustele), tuleb ka menetluskulud välja mõista osaliselt. 12
25. Kompromissi mittesaavutamine väljamõistetavate kulude suurust ei mõjuta, kuna kompromissettepanekuid tegid mõlemad pooled ja kumbki ei olnud nõus teise poole ettepanekuga, mistõttu puudub alus HKMS § 92 lg 3 kohaldamiseks.
26. HKMS § 92 lg 2 alusel kaebaja kasuks Finantsinspektsioonilt väljamõistmisele 50 000 krooni. VII
27. Kohus jätab tähelepanuta kaebuse esitaja poolt
28. jaanuaril
29. a kohtukõne teesides esitatud taotluse määrata Finantsinspektsioonile rahatrahv kohtunõude korduva täitmata jätmise ja menetlusõiguste kuritarvitamise eest.
30. Menetlusosalised said esitada kõik asjakohased taotlused hiljemalt
31. detsembril
32. a toimunud kohtuistungil. Kohtuistungil lõpetati sisuline arutelu, pärast mida ei saa kohtule enam taotlusi esitada. Kuna esines võimalus, et vaidlus lõppeb kompromissiga, anti selleks pooltele võimalus. Kompromissi mittesaavutamise korral andis kohus pooltele õiguse esitada määratud tähtajaks vaid kohtukõne teesid (s.o hinnangud tõenduslikes ja õiguslikes küsimustes) ja erandina üksnes menetluskulusid puudutavad taotlused. Kohus ei andnud tähtaega veelkordselt „lõplike taotluste ja täienduste“ esitamiseks. Seega on taotlus esitatud sisuliselt kohtuvaidluste ajal ja tuleb TsMS § 329 lg 1 alusel jätta tähelepanuta.
33. Kohus ei pea vajalikuks määrata trahvi ka omal algatusel, kuna kohtul ei ole tekkinud arusaama, et Finantsinspektsiooni eesmärgiks oli kohut pahauskselt eksitada ja õigusemõistmist venitada või takistada. Villem Lapimaa 13