lg 1 tulenevalt kindlaks otsuse täitmise kord, mille kohaselt tuleb AT käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud summad tasuda ½ osas AT ja ½ osas KP arveldusarvele. 11. Määrata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 445 lg 1 tulenevalt kindlaks otsuse täitmise kord, mille kohaselt toimub täitmine esmalt viivisevõlgnevuse ning seejärel põhivõlgnevuse katteks. 12. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (
Menetluskulude kindlaksmääramine
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu 2 ÄRAKIRI 2-09-9348 tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik 06.03.2009.a esitas RP Harju Maakohtule hagi elatise saamiseks ja lastega suhtlemise korra määramiseks. Esitatud hagis palus hageja elatise välja mõista alates 20.01.2009.a. Harju Maakohtu 10.12.2009.a otsusega jäeti poolte ühiste alaealiste laste AT ja KP elukohaks RPelukoht. Kindlaks määrati lastega suhtlemise kord, hagi elatise saamiseks jäeti rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2010.a otsusega tühistati Harju Maakohtu 10.12.2009.a otsus. Tallinna Ringkonnakohus tegi lastega suhtlemise korra osas uue otsuse, elatise osas otsustati saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2010.a hagi tagamise määrusega kohustati hagi tagamiseks AT maksma alates 15.04.2010.a kuni tsiviilasja 2-09-9348 menetluse lõppemiseni RP AT ülalpidamiseks igakuiselt elatist 2 175 krooni ja KT ülalpidamiseks igakuiselt elatist 2 175 krooni. AT kohtumäärust vabatahtlikult ei täitnud ning RP pöördus hagi tagamise määruse täitmiseks kohtutäituri poole. Kohtuotsus laste elukoha ja suhtlemiskorra osas on jõustunud. 01.07.2010.a kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) 214 lg 3 kohaselt on RP laste ainuhooldusõigus. Harju Maakohtu 29.03.2011.a määrusega rahuldati hagi tagamise taotlus ning reguleeriti kohtumenetluse ajaks seadusest tulenev ülalpidamiskohustuse täitmine. Määruse kohaselt arestiti igakuiselt AT töötasu (käesoleval ajal ametipalk Politsei- ja Piirivalveametis) Vabariigi Valitsuse kehtestatud minimaalpalga ½ (käesoleval ajal 139 euro) ulatuses AT kasuks ja ½ ulatuses KP kasuks koos tööandja/ametipalga väljamaksja kohustusega kanda töötasu arestitud osa üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Hagejate nõuded Kostja laste ülalpidamiskohustust ei ole täitnud. Laste vajadused hageja hinnangul on 06.03.2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt ühes kuus 3031 krooni lapse kohta. Käesolevaks ajaks on need suurenenud. Kostja töötab, tema 2009.a ametipalk oli 251 887,40 krooni, so igakuiseks sissetulekuks on 20 990,60 krooni, so 1341,54 eurot. Hageja töötab, tema igakuiseks sissetulekuks on 450 eurot. Nõue perioodil 20.01.2009.a kuni 30.06.2010.a., so alates hagi esitamisest kuni uue 01.07.2010.a kehtiva PKS-ni 2009.a jaanuari eest nõuab hageja elatist summas 1450 krooni, edasi igakuiselt kummagi lapse ülalpidamiseks 2175 krooni, kokku kahele lapsele 4350 krooni. Nimetatud perioodi eest nõuab hageja kokku elatist 66 700 krooni ehk 4262,90 eurot. AT ja KP nõue alates 01.07.2010.a AT palub alates 01.07.2010.a kuni täisealiseks saamiseni välja mõista elatis miinimummääras, so 139,01 eurot kuus. KP palub alates 01.07.2010.a kuni täisealiseks saamiseni välja mõista elatis miinimummääras, so 139,01 eurot kuus. Nimetatud perioodil on kostja maksnud lastele elatist 2011.a jaanuaris 30 eurot ja veebruaris 30 eurot. 3 ÄRAKIRI 2-09-9348 Hagejad paluvad kostjalt välja mõista kooskõlas VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivised elatise tasumisega viivitamise eest ja viivitamise korral. Hagejad paluvad otsuse täitmise viisina määrata, et täitmine toimub esmalt viivisevõlgnevuse ning seejärel põhikohustuse katteks. Kohtu selgitused Kostja on hagi õigeks võtnud, seetõttu ei pea kohus
lg 4 alusel analüüsima kohtule esitatud tõendeid ega esitama õiguslikku põhjendust.
lg 1 esimese lause järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Juhindudes
¹ lg 1 määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
lg 2 järgi apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Kohtuistungil 11.10.2011.a loobusid pooled lahendi edasikaebeõigusest. 08.10.2010.a määrusega andis kohus RP riigi õigusabi kohustusega ühekordse maksena hüvitada 50% riigi õigusabi tasust ja riigi õigusabi kuludest ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist.
lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
lg 5 ja 6 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kuna hagi rahuldati, tuleb
lg 3 kohaselt eeltoodud menetluskulud kostjalt välja mõista riigituludesse.
lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Tulenevalt
lg 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kuna kohus tasub 09.11.2011.a määruse alusel hageja esindajale riigi õigusabi korras kokku 747,86 eurot, tuleb see kostjalt riigituludesse välja mõista. 4 ÄRAKIRI 2-09-9348 /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Saar Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE Liina Lõhmus istungisekretär 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.