KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-2753 Haldusasi D.K. kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebür

§ 11lg 8, § 471 lg 2 ja 3).

Tagastada D.K. kaebus läbivaatamatult. ASJAOLUD: 1. Vastavalt

§ 11

lg 1 p-le 2 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.

1. 25.11.2011 esitas D.K. Tallinna halduskohtule kaebuse, milles esitas järgmised taotlused: „
2. Tühistada kohtuvälise menetleja otsus nr: 2302,11,015858 põhikaristuse osas ning teha uus otsus, millega vähendatakse rahatrahv muu kohtu poolt mõistliku määrani.
3. Tühistada kohtuvälise menetleja otsus nr: 2302,11,015858 täielikult osas, millega määrati lisakaristus või
4. Tühistada kohtuvälise menetleja otsus nr: 2302,11,015858 lisakaristuse osas ning teha uus otsus, millega vähendatakse lisakaristuse kestvust kolme nädalani või muu kohtu poolt mõistliku määrani”.
5. Kaebusest nähtuvad järgmised asjaolud. D.K. juhtis 13.10.2011.a kell 22.36 mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,46 milligrammi. Samas tuvastati ka lubatud sõidukiiruse ületamine 29 km/h võrra. Kohtuvälise menetleja 31.10.2011.a tehtud otsusega määrati kaebuse esitajale liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 200 trahviühikut ning lisakaristusena võtta KarS § 50 lg 1 p 2 alusel LS § 224 lg 3 p 1 järgi ära mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks. KOHTU SEISUKOHT: 1 4.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 4

lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, lg 2 kohaselt haldustoiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.

§ 3

lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

1. Kohus selgitab, et halduskohtu pädevusse ei kuulu väärteoasjades tehtud toimingute ja otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamine, kuna selleks on seadus näinud ette teistsuguse menetluskorra. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS)
2. jaotises (§ 76 jj) on sätestatud kaebuse esitamine kohtuvälise menetleja tegevuse peale – alguses kohtuvälise menetleja juhile, seejärel maakohtule. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamine on sätestatud aga VTMS
3. peatükis. VTMS § 114 lg 1 kohaselt menetlusosalisel on õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja järgmiste otsuste peale: 1) käesoleva seadustiku § 55 lõike 2 kohaselt kiirmenetluses tehtud otsus; 2) käesoleva seadustiku § 73 lõike 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsus. Sama paragrahvi lg 3 järgi kaebus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud kiirmenetluse otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest, tulenevalt lg-st 4 kaebus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.
4. Eeltoodust ilmneb, et D.K. kaebuse lahendamine kohtuvälise menetleja otsusele nr: 2302,11,015858 väärteoasjas ei kuulu halduskohtu pädevusse, vaid seadusandja on näinud selleks ette teistsuguse menetluskorra. Isikul oli/on õigus vaidlustada nimetatud otsust vastavalt VTMS-s sätestatud korrale Harju maakohtus. Seega kuulub käesolev kaebus selle esitajale läbivaatamatult tagastamisele. Nimelt vastavalt

§ 11

lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Antud juhul D.K. ei ole kaebusele lisanud vaidlustatavat väärteo otsust, mistõttu kohtule ei ole teada, millises menetluses see on tehtud. Seetõttu kohus selgitas igaks juhuks väärteoasjades tehtud otsuste peale kaebuste esitamise korda laialdasemalt. Kohus eeldab, et tegelikult pidi olema vaidlustamisviide ka kohtuvälise menetleja otsuses nr: 2302,11,015858, mistõttu pöördumine halduskohtusse jääb arusaamatuks. Hurma Kiviloo Kohtunik 2