Obsah (5)

§ 11§ 7§ 23§ 33§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-2578 Haldusasi Logistika Pluss OÜ kaebus Maksu- ja Tolliam

§ 11lg 8; § 471).

ASJAOLUD: 1. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 11 lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele ning kas on tasutud riigilõiv, samuti seda, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.

1. 04.11.2011 Logistika Pluss OÜ kohtule esitatud kaebusest nähtuvad järgmised asjaolud. - Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus (LMTK) teavitas kaebajat asjaolust, et maksuhaldur oli teinud päringu Kreeka maksuhaldurile asendustoimingu saatedokumendiga nr 10EE4000EEAT355321270 Kreekasse 03.09.2010 lähetatud alkoholi (Vodka Baltic 40%, 1l, kogus 16500 pdl) Papagiauanis AE-sse kohaletoimetamise ja viimase poolt vastuvõtmise kontrollimiseks. 11.04.2011 saadud vastuses olevat Kreeka maksuhaldur kinnitanud, et nimetatud kaup ei ole Kreekasse jõudnud ja Papagiauanis AE ei ole kaupa vastu võtnud. Maksuhaldur selgitas, et ATKEAS § 24 lg 4, § 28 lg 13 ja § 25 lg 6 järgi tuleb Logistika Pluss OÜ-l esitada hiljemalt 21.04.2011 ühekordne alkoholi aktsiisideklaratsioon (tl 8). - 21.04.2011 esitas kaebaja taotluse (tl 10-11) teabe väljastamiseks ja tõendite esitamise tähtaja andmiseks. Maksuhaldur rahuldas esitatud taotlused. - 20.05.2011 esitas kaebaja LMTK-le enda seisukoha ja taotluse tõendite kogumiseks (tl 13-17). Kaebaja selgitas, et on talle antud tähtaja jooksul pöördunud asjaolude kontrollimiseks kauba omaniku, praamlaeva operaatorite, kauba vedaja ning Kreekas aktsiisilao kontaktiisiku poole kauba liikumise ja sihtkohta jõudmise kohta andmete saamiseks, kuid ei olnud vastuseid saanud. Seepärast esitas kaebaja maksuhaldurile teabe kogumiseks järgmised taotlused (tl 16-17):
2. Nõuda OÜ-lt Maksirel välja andmed järgmiste asjaolude kohta: 1) kuidas, kuhu ja milliste dokumentide alusel liikus veok 716BAL/876GT kaubaga (viin Vodka Baltic, 16500 1L pudelit 40%) pärast Logistika Pluss OÜ laost aadressil Punane 37, Tallinn väljumist? 2) kus kohas ja millisel kuupäeval toimus kauba mahalaadimine?
3. Nõuda välja AS-lt Tallink ja Viking Line andmed järgmiste asjaolude kohta: 1) Kas veok Mercedes registreerimismärgiga 716BAL ja haagisega registreerimismärgiga 876GT kasutas ajavahemikul 03.-10.09.2010 Viking Line või Tallink reisiparvlaeva liikumiseks suunal Tallinn Helsingi. 2) Kas Viking Line omab andmeid, kas ja millal sama veok kasutas ajavahemikul 03.0901.11.2010 Viking Line või Tallink reisiparvlaeva liikumiseks suunal Helsingi Tallinn.
4. Nõuda OÜ-lt Comersan välja andmed järgmiste asjaolude kohta: 1) kuidas, kuhu ja milliste dokumentide alusel liikus veok 716BAL/876GT kaubaga (viin Vodka Baltic, 16500 1L pudelit 40%) pärast Logistika Pluss OÜ laost aadressil Punane 37, Tallinn väljumist? 2) kus kohas ja millisel kuupäeval toimus kauba mahalaadimine? 3) kes oli kauba saaja ning kas ja kuidas tasuti OÜ-le Comersan saadud kauba eest?
5. Pöörduda kauba vastuvõtmise väljaselgitamiseks Kreeka maksuhalduri poole.
6. Teatada, kas Maksu- ja Tolliameti ametnikud jälgisid ja veendusid veokiga 716BAL/876GT kauba (viin Vodka Baltic, 16500 1L pudelit 40%) toimetamises üle Eesti Vabariigi riigipiiri. - LMTK teatas, et asi saadetakse menetlemiseks PMTK-le. - 11.08.2011 koostas PMTK kontrollakti nr 12.2-3/2549-3, milles maksuhaldur asus seisukohale, et kaebajal tekkis Kreeka aktsiisilaole lähetatud 16500 pudelilt viinalt Vodka Baltic mahuga 1 liiter pudel alkoholiaktsiisi maksmise kohustus summas 1 465 200 kr ehk 93 643,25 eurot (tl 40-44). - kuna 20.05.2011 taotluse osas ei olnud seisukohta võetud, samuti ei nähtunud kontrollaktist, et maksuhaldur oleks taotluses esitatud asjaolude kohta teavet kogunud või neid asjaolusid uurinud, esitas kaebaja 02.09.2011 kontrollaktile vastuväite ning kordas 20.05.2011 esitatud taotlust (tl 26-34). - 19.10.2011 andis PMTK otsuse nr 12.2-3/2549-6, millega jättis 20.05.2011 esitatud taotluse rahuldamata (tl 35-36).
7. Kaebaja taotleb kohtule esitatud kaebuses PMTK 19.10.2011 otsuse nr 12.2-3/25496 tühistamist. Nimetatud otsuses märkis maksuhaldur, et annab kaebaja 02.09.2011 vastuväidetele hinnangu maksumenetluse käigus, ning jättis kaebaja 20.05.2011 taotluse rahuldamata.
8. 14.11.2011 määrusega jättis halduskohus kaebuse käiguta. Muu hulgas kohus märkis määruses: „Kohtu hinnangul PMTK 19.10.2011 otsus on vaadeldav maksumenetluse ühe menetlustoiminguna, mitte eraldi vaidlustatava haldusaktina. Menetlustoimingud on reeglina aga vaidlustatavad koos lõpliku haldusaktiga. Kohus on seisukohal, et nimetatud otsuse kujul tehtud menetlustoimingu vaidlustamine on põhjendatud (õigustatud) ja kaebaja huvide kaitsest lähtudes ilmselt ka otstarbekam alles koos lõpliku haldusakti vaidlustamisega. Kohtu hinnangul antud menetlusjärgus ei oleks 19.10.2011 otsuse kui menetlustoimingu eraldiseisev vaidlustamine ka efektiivne ja näib pigem maksumenetluse venitamise katsena. Kaebaja lõplikuks eesmärgiks on maksukohustuse vältimine, mida kohtu hinnangul ei ole aga võimalik saavutada selle üksiku menetlustoimingu vaidlustamise kaudu /…/Juhul, kui kaebaja soovib jääda 19.10.2011 PMTK otsuse kui menetlustoimingu iseseisva vaidlustamise juurde, siis tuleb selgitada kaebaja põhjendatud huvi sellise toimingu vaidlustamiseks (

§ 7lg 1, § 10 lg 3).” 5.

24.11.2011 esitas kaebaja vastuse 14.11.2011 kohtumäärusele. Kaebaja leiab, et kohtu kahtlus maksumenetluse venitamise katsest kaebaja poolt on täiesti põhjendamatu. Kaebajal ei ole mingit huvi maksumenetluse tulemust edasi lükata ning seda ei ole võimalik ka käesoleva kaebusega saavutada. Kaebaja on isegi tasunud rahasumma määratava maksusumma ulatuses maksuhalduri kontole. Kohtusse pöördumise põhjus pigem seisneb selles, et kaebaja ei soovi leppida formaalse lähenemisega maksustamisele, kus maksuhaldur ei tunne huvi asjaolude uurimise vastu, mis kaebaja maksukohustuse täielikult välistavad. Kaebaja võimalik maksustamine teise liikmesriiki ajutises aktsiisivabastuses olnud kauba sihtkohta mittejõudmise korral on erand ja kohaldatav juhul, kui muud maksustamise alused ei kohaldu. Need muud maksustamise alused on rakendatavad teistes liikmesriikides, kus aktsiisikauba tarbimise tõenäosus on suurem, ning välistavad seega aktsiisikauba maksustamise Eestis Logistika Pluss OÜ tasandil. Kaebaja pöörduski maksumenetluses korduvalt taotlustega maksuhalduri poole, et maksuhaldur osutaks tõendite kogumisel abi maksukohustust vähendavate asjaolude väljaselgitamiseks. Teabe, mida 20.05.2011 ja 02.09.2011 taotlustega ning maksuhalduri abiga koguda sooviti, valdaja ei ole kaebaja. Esitatud taotlustes kaebaja põhjendas, et miks temal ei ole võimalik taotluses märgitud teavet koguda ega maksuhaldurile esitada ning millised on maksuhalduri võimalused nimetatud teabe hankimiseks. Maksuhaldur ei ole keeldunud teabe kogumisest põhjendusel, et tal ei ole võimalik taotletud teavet koguda. Antud juhul teabe kogumisest keeldumist ei olegi põhjendatud. MKS ei keela pöörduda maksuhalduri poole taotlusega tõendi kogumiseks. Maksuhaldur peab taotluses taotletud tõendi kogumise vajadust hindama ning keeldumist põhjendama. Käesoleval juhul sellekohased põhjendused puuduvad. MKS § 11 lg 1 paneb maksuhaldurile asjaolude uurimiskohustuse, mis hõlmab ka maksukohustust suurendavate või vähendavate asjaolude väljaselgitamist. Kaebaja taotlused olidki suunatud maksukohustust vähendavate või välistavate asjaolude väljaselgitamisele. Seega saab nimetatud taotlust pidada kaebaja huvide seisukohast oluliseks ning seda eriti olukorras, kus kaebajal endal need tõendid puuduvad ning nende kogumine kaebaja enda poolt on raske või võimatu. Kaebaja on maksumenetluses väitnud, et Nõukogu direktiiv 2008/118/EÜ,

1. detsember 2008, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ (edaspidi direktiiv), näeb ette üldise põhimõtte, et aktsiis muutub sissenõutavaks tarbimise lubamise hetkest tarbimisse lubamise liikmesriigis (artikkel 7 lg 1). Samuti tuleneb direktiivist rida sätteid, mis näeb ette maksustamise riigis, kus toimus ajutises aktsiisivabastuses oleva kauba liikumisel eeskirjade rikkumine (artikkel 10 lg 1) või riigis, kus rikkumine avastati (artikkel 10 lg 2). Lisaks sellele on aktsiisikauba maksustamine välistatud aktsiisi peatamise korra all oleva aktsiisikauba täielikku hävimise või pöördumatut kahjustumise korral (artikkel 7 lg 4 ja ATKAES § 30 lg 4). Seega on direktiivis rida sätteid, mis välistavad Kreekasse 03.09.2010.a lähetatud alkoholi maksustamise Eestis selle kauba mittejõudmisel saatedokumendis märgitud sihtkohta. Taotluse esitamise eesmärk oligi maksuhalduri abil teha kindlaks, kas esineb eelnimetatud sätetest tulenevaid ja Eestis aktsiisikauba maksustamist välistavaid asjaolusid, muu hulgas eeskirjade rikkumise toimumine või avastamine teises liikmesriigis, aktsiiskauba hävinemine või kahjustamine. Kaebaja on seisukohal, et tegemist on maksukohustust vähendavate asjaoludega MKS § 11 lg 1 mõistes. Järelikult on tegemist ka asjaoludega, mis võivad mõjutada kaebaja maksukohustuste suurust või hoopiski välistada kaebajal maksukohustuse tekkimist. Maksuhaldur ei ole otsuses ega maksumenetluses võtnud seisukohta, kas need asjaolud võivad olla aluseks asjaolude väljaselgitamisele, mis vähendavad maksukohustust. Maksuhalduri kohustus on maksumenetluses järgida uurimispõhimõtet. Uurimispõhimõte tähendab, et maksuhaldur on kohustatud iseseisvalt välja selgitama maksukohustusega seonduvad asjaolud. Uurimispõhimõte peab tagama halduse teostamise võimalikult objektiivselt, sõltumata maksumaksja poolt väljatoodud asjaoludest. Uurimispõhimõte on maksumenetluses otsustava tähtsusega, sest sellest, kas otsuse tegemise eelduseks olevad asjaolud on välja selgitatud vastavalt ja korrektselt, sõltub ka tehtava maksuotsuse õiguspärasus. Maksuhaldur peab maksumenetluse revisjoni läbiviimisel arvestama ka hoolimispõhimõttega, mis paneb haldusorganile kohustuse erapooletult ja hoolikalt uurida asjassepuutuvaid faktilisi ja õiguslikke aspekte konkreetses asjas. Hoolimispõhimõte on väljendatud muu hulgas MKS §-s 11, mis kohustab maksuhalduri välja selgitama ka maksukohustust vähendavad asjaolud. Kui maksuhalduril tekib põhjendatud kahtlus tähtsust omava asjaolu esinemises, siis on maksuhaldur kohustatud haldusülesannete täitmisel nõutavat hoolsuskohustust järgides astuma viivitamata samme selleks, et selgitada välja, kas nimetatud asjaolu esineb või mitte (vt analoogia korras RKHKo otsus asjas nr 3-3-1-91-06, p 22 ja 23). Uurimispõhimõttest tuleneb ka maksuhalduri vastutus selle eest, et asjas tähtsust omavad asjaolud oleksid väljaselgitatult piisavalt ja asjakohaselt. Kaebaja leiab, et uurimispõhimõte tähendab ka seda, et maksuhaldur arvestab menetlusosalise võimalustega tõendeid koguda ja esitada ning vajaduse korral abistab tõendite kogumisel, samuti kogub tõendeid omal algatusel. Kui maksuhaldurile on esitatud taotlus, mille eesmärk on selgitada välja maksukohustust vähendavad asjaolud, kuid maksuhaldur jätab sellele vaatamata maksukohustust vähendavad asjaolud uurimata, on kaebaja hinnangul tegemist uurimispõhimõtte olulise rikkumisega, mis võib kaasa tuua ebaõige haldusakti andmise. Kaebaja nõustub kohtuga, et menetlusnõuete rikkumist või menetlustoiminguid saab üldjuhul vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga, kuid käesoleval juhul tuleb arvestada asjaoluga, et maksukohustust vähendavate asjaolude kohta tõendite kogumisest keeldumine tähendab seda, et maksuhaldur ei järgi uurimispõhimõtet ning selline rikkumine mõjutab ilmselgelt lõplikku otsustamist. Kaebaja arvates peab kohus käesoleva kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel arvestama ka asjaoluga, et kaebaja taotletud tõendite kogumiseks on parim võimalus maksumenetluses. Seda ka seetõttu, et maksuhalduril on paremad võimalused koguda tõendeid teiste liikmesriikide maksuhaldurite kaasabil. Kaebaja poolt esitatud taotluses sisaldab ka sellised tõendid, mille puhul tuleb pöörduda ka teiste liikmesriikide maksuhaldurite poole. Arvestada tuleb sedagi, et kui maksuhaldur teeb praeguses olukorras maksuotsuse ja kaebaja selle halduskohtus vaidlustab, siis kandub tõendite kogumise raskus maksumenetluse alusel halduskohtumenetlusse. Ehkki on olemas võimalus, et kohus uurimispõhimõtte rikkumise tõttu maksuotsuse tühistab, kuid sellisel kannatab haldusmenetluse ökonoomia ja haldusmenetluse efektiivsus. Seepärast kaebaja leiab, et kui kaebuses esitatud asjaolude põhjal on alust arvata, et tõendite kogumisest keeldumisel jäävad maksuhalduri poolt väljaselgitamata asja otsustamiseks tähendust omavad asjaolusid, siis sellisel juhul menetluse lõpptulemuse vaidlustamine oleks ilmselgelt ebamõistlik ega võimalda kaebajal kaasa rääkida maksumenetluse tulemuse saavutamisel ning realiseerida oma menetlusosalise õigusi, sh esitada tõendid ja saada abi tõendite kogumisel. Eeltoodu põhjal kaebaja on seisukohal, et 19.10.2011 otsusega tõendite kogumisest keeldumine mõjutab maksumenetluse tulemusel tehtavat otsustust (antavat maksuotsus), sest väljaselgitamata jäävad kaebaja viidatud maksukohustust vähendavad asjaolud. Nimetatud otsuses ei ole põhjendatud, et kaebaja taotlusega esitamise püstitatud eesmärk ei ole saavutatav ega aita kaebajat eesmärgi saavutamisel. Seepärast tuleb eeldada ka kaebaja esitatud taotluste põhjendatust, vajalikust ja kohasust. Kaebaja leiab, et maksukohustust vähendavate asjaolude väljaselgitamiseks suunatud taotlus ilma mis tahes põhjendusteta rahuldamata jätmine on oluline ja ilmne menetlusviga, kuna tingib kavandava haldusakti õigusvastasuse. Riigikohus ja ringkonnakohtud on korduvalt tühistanud maksuotsuseid põhjusel, et maksumenetluses ei ole piisavalt välja selgitatud maksustamise aluseks olevaid asjaolusid. Kaebaja leiab, et tal on põhjendatud huvi 19.01.2011 otsuse tühistamiseks või alternatiivselt otsuse kui menetlustoimingu õigusvastaseks tuvastamiseks, kui maksuhalduri menetlusviga mõjutab antava haldusakti sisu. Sellisel juhul ei ole mõistlik ära oodata menetluse lõpptulemust. Samuti tuleb kaebaja arvates pidada põhjendatud huviks preventiivset eesmärki, kuna otsuse õigusvastane tuvastamine soodustab kaebaja õiguste kaitset ja õiguste realiseerimist maksumenetluses, sh õigust esitada tõendeid ja saada maksuhalduri abi nende kogumisel. KOHTU SEISUKOHT:
2. Kohus, kontrollinud

§-st 11 juhindudes haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada

§ 11lg 31 p 5 alusel.

Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus põhjendab oma järeldusi järgnevaga. 7. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib

§ 7

, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine.

§ 7

lg 1 ja § 10 lg 3 kohaselt kaebuses haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kohtud peavad hindama kaebust lähtuvalt selle läbivaatamise hetkeks kujunenud sisust, kusjuures tuleb eeldada, et kaebaja väited on tõendatud. Riigikohtu halduskolleegiumi on asunud 15.05.2008 määruses haldusasjas nr 3-3-1-9-08 seisukohale, et nii

§ 11

lg 31 p 5,

§ 23

lg 3 p 1 kui ka

§ 33

lg 3 p 5 tuleb sisustada, lähtudes

§-st

2. Kohus selgitas 14.11.2011 määruses kaebajale, et kohtu hinnangul PMTK 19.10.2011 otsus on vaadeldav maksumenetluse ühe menetlustoiminguna, mitte eraldi vaidlustatava haldusaktina (kaebaja suhtes on pooleli maksumenetlus, talle on koostatud kontrollakt ja kaebaja on esitanud selle kohta MKS § 13 lg 1 mõttes maksukohustuslase ärakuulamise käigus oma arvamuse/vastuväited. Kuna kaebaja on ühtlasi korranud oma varasemat LMTKle esitatud taotlust, vastas sellele PMTK kaevatud otsuse vormis). Menetlustoimingud on reeglina aga vaidlustatavad koos lõpliku haldusaktiga.
3. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kaebaja õigeaegselt ei nõudnud 20.05.2011 LMTK-le esitatud taotluse tõendite kogumiseks lahendamist ega vaidlustanud tookordse maksuhalduri sellekohast tegematajätmist, puudub kaebajal nüüdses menetlusetapis alus veel kohtuvaidluse algatamiseks menetlustoimingu vaidlustamiseks. Nimetatud otsuse kujul tehtud menetlustoimingu vaidlustamine on põhjendatud (õigustatud) ja kaebaja huvide kaitsest lähtudes ilmselt ka otstarbekam alles koos lõpliku haldusakti vaidlustamisega. Kohtu hinnangul antud menetlusjärgus ei oleks 19.10.2011 otsuse kui menetlustoimingu eraldiseisev vaidlustamine ka efektiivne. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et lähtudes kaebaja lõplikust eesmärgist, milleks kaebusest nähtuvalt on maksukohustuse vältimine, ei ole maksumenetluse antud etapis enam võimalik saavutada selle üksiku menetlustoimingu vaidlustamise kaudu.
4. Kaebaja on kaebuse täienduses asunud seisukohale, et juhul, kui „maksuhaldurile on esitatud taotlus, mille eesmärk on selgitada välja maksukohustust vähendavad asjaolud, kuid maksuhaldur jätab sellele vaatamata maksukohustust vähendavad asjaolud uurimata, on kaebaja hinnangul tegemist uurimispõhimõtte olulise rikkumisega, mis võib kaasa tuua ebaõige haldusakti andmise”. Samuti on kaebaja märkinud, et Riigikohus ja ringkonnakohtud on korduvalt tühistanud maksuotsuseid põhjusel, et maksumenetluses ei ole piisavalt välja selgitatud maksustamise aluseks olevaid asjaolusid. Kohus on seisukohal, et juhul, kui maksumenetluses on rikutud uurimispõhimõtet ja asjas ei ole välja selgitatud maksustamise aluseks olevaid asjaolusid, siis nimetatud asjaolu tõttu ongi põhjendatud kaebaja poolt maksumenetluses antud lõpliku haldusakti vaidlustamine (koos üksikute menetlustoimingutega), sest kui maksumenetlus on läbiviidud seadusenorme rikkudes, siis on suur tõenäosus, et õigusvastane kaebaja õigusi rikkuv haldusakt tühistatakse. Lõpliku haldusakti kohtulik vaidlustamine oleks antud juhul kaebaja õiguste efektiivsest kaitsest lähtudes põhjendatud ka seetõttu, et kuna kaebaja väitel on ta tasunud rahasumma määratava maksusumma ulatuses juba maksuhalduri kontole, siis juhul, kui maksusumma määramine peaks osutuma õigusvastaseks, tekib summa tagasikandmise kohustus maksuhalduril juhul, kui maksumenetluses tehtud lõplik otsus maksusumma määramise kohta tühistatakse.
5. Kuigi kohtupraktikas on asutud seisukohale, et menetlustoiminguid ei saa üldjuhul vaidlustada iseseisvalt, so sõltumata menetluse lõpptulemusest, leiab kaebaja, et antud juhul on see põhjendatud. Kohus sellega ei nõustu. Teatavasti MKS § 59 lg 1 kohaselt maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. MKS § 95 lg 2 aga nõuab, et maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida. Seega maksuotsuses annab maksuhaldur hinnangu maksukohustuslase vastuväidetele ja taotlustele ning selgitab, miks ta nendega ei nõustu ja miks maksuhalduri kogutud teave annab aluse teha just niisugused järeldused nagu maksuotsuses tehakse. Seda on kinnitanud ka PMTK oma 19.10.2011 otsuses, märkides, et kaebaja 02.09.2011 vastuväitele, mis sisaldab ka 20.05.2011 taotluses kirjeldatud nõudeid, annab maksuhaldur hinnangu maksumenetluse käigus. Kohus veelkord rõhutab, et kuna maksuotsuses antaksegi tavaliselt hinnang maksukohustuslase kõigile väidetele ja seisukohtadele ning hinnatakse kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, siis ei saaks halduskohus praegu hinnata, kas kaebaja taotletud tõendite kogumise ja juurdevõtmine oli vajalik või mitte, st kas nende kõrvalejätmine võiks mõjutada asja otsustamist. Nimetatud hinnangut andes on maksuhalduril võimalik selgitada ka kaebajale tema 20.05.2011 taotluse rahuldamata jätmise põhjuseid. Kaebuse ennatlikkust kinnitab ka asjaolu, et maksuhaldur võib samas ka aktsepteerida kaebaja vastuväiteid ning jätta maksuotsuse väljastamata.
6. Kaebaja märgib, et tema põhjendatud huviks menetlustoimingu vaidlustamisel on preventiivne eesmärk, mis soodustab kaebaja õiguste kaitset ja õiguste realiseerimist maksumenetluses. Samas on kaebaja kaebuse täienduses rõhutanud, et „kohtusse pöördumise põhjus pigem seisneb selles, et kaebaja ei soovi leppida formaalse lähenemisega maksustamisele, kus maksuhaldur ei tunne huvi asjaolude uurimise vastu, mis kaebaja maksukohustuse täielikult välistavad”. Kohus on seisukohal, et kaebaja märgitud põhjendatud huvi menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole vaadeldav põhjendatud huvina

mõttes. Kohus leiab, et maksumenetluse käesolevas etapis, kus kaebaja on esitanud 02.09.2011 maksuhaldurile oma vastuväite 11.08.2011 kontrollaktile nr 12.2-3/2549-3 ning maksuhaldur on teatanud, et annab kaebaja vastuväitele hinnangu maksumenetluses, siis 19.10.2011 otsuse eraldiseisev õigusvastasuse tuvastamine ei aita kaebajat antud juhul oma õiguste teostamisel või kaitsel. Seega selline õigusvastasuse tuvastamine, ei saaks anda kaebuse esitajale mitte mingisugust õiguslikku kasu. Huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuses pelgalt veenduda, ei ole aga põhjendatud huviks

mõttes. Seega kuulub kaebus kaebajale

§ 11lg 31 p 5 alusel tagastamisele läbivaatamatult.

13.

§ 84

lg 4 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla kohtusse pöördumise õigust. Kuna kohus tagastab kaebuse selle esitajale

§ 11

lg 31 p 5 alusel, siis ei kaebajal õigust taotleda kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15,97 euro tagastamist. Hurma Kiviloo Kohtunik