Kaebuse esitaja selle parandusega ei nõustunud ja leidis, et karistuse määramine tuleb tühistada, kuna menetlustähtaega on ületatud. 3) Kaebuselt on tasutud riigilõiv summas 15,97 eurot. 4) M.S. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku ja Murru Vangla 08.02.2011 käskkirja nr 53-dm tühistamiseks. Kaebuse esitamise põhjusena märgib Kaebaja asjaolu, et „ilmse“ ebatäpsuse parandamise käskkirjaga muudeti karistust ning rikuti karistuse määramise menetluse tähtaega. M.S. leiab, et tegemist on karistust määrava käskkirjaga ja et rikutakse tema õigusi, kuna Vastustaja on ületanud karistuse määramiseks menetlustähtaega ning ilmse ebatäpsuse sildi all on pikendanud tema karistust, muutes 5 ööpäevase karistuse 15 ööpäevaseks karistuseks. Kaebuse esitaja taotleb eelnimetatud käskkirja tühistamist. 5) Vaides märkis kaebuse esitaja, et tema suhtes algatati distsiplinaarmenetlus 08.01.2011.a. ja teda karistati käskkirjaga nr 51-dm ja et seal määrati karistuseks 5 ja sulgudes oli „viisteist“ ööpäevaks. Kaebaja leidis, et ei saanud muuta karistust rangemaks ja vanglal on õigus 1 kuu „akti“ menetleda ja 08.02.2011.a. antud käskkiri on õigustühine. Rikuti menetlusaega ja seoses sellega ka temale määratud karistust alusetult pikendatud. Kaebaja palus käskkirja nr 53-dm tühistada menetluse aegumise tõttu. 6) Kohtule vastamisel täpsustas kaebuse esitaja, et „ilmse ebatäpsuse“ sildi all ei saanud pikendada määratud karistust ja kui ta kirjutas alla käskkirjale nr 51 –dm, siis öeldi, et ta peab asuma karistust kandma 5 (viieks) päevaks. Veel vastas kaebaja 12.09.11.a. vastuseks kohtule, et kaebaja eesmärgiks on käskkirja nr 53-dm tühistamine, „mis hõlmab ka esialgset käskkirja“. 20.10.11 märkis kaebuse esitaja, et kui kontaktisik teda välja kutsus, et allkirjastada käskkiri nr 51-dm, siis ametnik ütles, et käskkiri on ebatäpne ja arvatavasti on määratud arest viieks päevaks. 09.02.11.a. kutsus teda välja 2 julgeolekutöötaja Hansing, kellega ta arutas ühe vana asja kompensatsiooniga seotud küsimusi ja selle vestluse käigus kaebaja märkis, et käskkiri nr 51 –dm on õigustühine ja ei saa teha uut käskkirja, so nr 53-dm. Kaebaja leiab, et tagantjärgi tehti 08.02.2011.a. kuupäevaga käskkiri ja ta ei saa aru, miks kontaktisik ei edastanud käskkirja, mis kuulub tema pädevusse. Kaebaja küsib, et miks temal lasti allkirjastada 04.02.11.a. käskkiri nr 51-dm, kui kontaktisik oli teadlik, et see ei vasta seaduse nõuetele. See näitab, et vanglas käitutakse vangidega nii nagu soovitakse ja see ei saa selliselt enam jätkuda. 7) Kohtuistungil kohus täpsustas, et kuivõrd ebatäpsuse parandamine ehk seda vormistav käskkiri ei ole haldusakt, vaid toiming, siis tuleks kaebuse nõuet täpsustada ja kohus andis kaebuse esitajale võimaluse nõude täpsustamiseks. Kaebaja leidis, et ta ei loobu esialgsest nõudest, kuid kui käskkirja nr 53-dm näol on tegemist toiminguga, siis palub ta selle õigusvastaseks tunnistamist, kuna rikutakse tema õigusi ja tal on põhjendatud huvi kaaluda edasiselt, millist õiguskaitsevahendit ta järgnevalt kasutab. Kaebaja leiab, et tal on edasiselt erinevaid kaalumisvõimalusi ja efektiivsem on sõltuvalt kohtuotsusest esitada vanglale peale seda kas vahetult nõue määratud karistuse kehtetuks tunnistamises, tal on ka preventiivne huvi, säilinud on võimalus esitada kahjunõue, ta saab paluda asja uuesti läbivaatamist. Kaebaja palub selle tõttu lahendada tema vaidlus vea parandamise toimingu üle ja muid nõudeid ei lisa. 8) Kuivõrd vangla püstitas küsimuse, et kaebaja ei olnud vaidlustanud käskkirja nr 51dm vaides, siis ei saa kaebaja seda kohtus vaidlustada. Kaebuse esitaja jäi seisukohale, et ta ei märkinud vaides, et vaidlustab käskkirja nr 51-dm. Karistus ise oli määratud õigesti ja ta selle tõttu nõustus käskkirjaga nr 51 dm. Ta ei nõustunud uuesti karistuse määramisega, so käskkirjaga nr 53 -dm. VASTUSTAJA HARKU JA MURRU VANGLA SEISUKOHAD 9) Murru vangistusosakonnas läbiviidud distsiplinaarmenetluse tulemusena karistati M. S. Murru vangistusosakonna juhataja 04.02.2011 käskkirjaga nr 51- dm kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks. 08.02.2011 käskkirjaga nr 53- dm parandati 04.02.2011 käskkirjas nr 51- dm esinev ebatäpsus. Haldusmenetluse seadus (edaspidi
) § 59 sätestab, et haldusorgan parandab seadusega haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata haldusaktis kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Haldusorgan teeb haldusakti parandamise teatavaks haldusakti adressaadile. Ilmse ebatäpsusena on käsitletavad eelkõige kirjavead ja muud ilmselged näpuvead, mis võivad tekkida kiirustamise, hooletuse või lihtsalt tähelepanematuse tõttu. Ilmse ebatäpsuse esinemise korral on mõistlikult käituvale inimesele (adressaadile) kohe peale haldusaktiga tutvumist kahtluseta selge, et haldusorgan oma tahte väljendamisel vea teinud. Tingimus, et viga ei tohi mõjutada haldusakti sisu, hindamine sõltub konkreetsetest asjaoludest. Oluline on, et haldusakt oma vigasel kujul ei vastaks haldusorgani tegelikule tahtele ning see on või peaks olema arusaadav ka haldusakti adressaadile. Murru vangistusosakonna juhtaja 04.02.2011 käskkirjas nr 51-dm esinev hooletusviga on ilmselge. Resolutsioonis on märgitud /../ kartserisse paigutamisega 5 (viieteistkümneks) ööpäevaks. Haldusorgani tahe M.S.i distsiplinaarse mõjutamise osas on selgelt väljendatud ka distsiplinaarmenetluse ülejäänud materjalides. Kõikide materjalide kohaselt oli haldusorgani tahteks, M.S.i 15 ööpäevaks kartserisse paigutamine, mis pidi olema selge ka haldusakti adressaadile. Ilmse ebatäpsuse parandamisega ei ole muudetud kaebuse esitajale määratud 3 distsiplinaarkaristust ega ole rikutud menetlustähtaega.
Samas, isegi kui ebatäpsuse parandamise aeg peaks samuti mahtuma distsiplinaarmenetluse ühekuulise tähtaja sisse, ei saaks käesoleval juhul rääkida tähtaja rikkumisest kuna ilmse ebatäpsuse parandamise käskkiri anti välja täpselt üks kuu pärast kaebuse esitaja poolt toimepandud distsipliinirikkumist. Lähtudes eeltoodust on Vastustaja seisukohal, et ilmse ebatäpsuse parandamisega haldusaktis ei ole esialgse õigusakti sisu muudetud. Samuti ei ole asjakohane rääkida menetlustähtaja rikkumisest, kuna ilmse ebatäpsuse parandamiseks ei ole sätestatud konkreetset menetlusaega, lisaks ei ole Kaebuse esitaja täpsustanud, millist menetlustähtaega Vastustaja rikkus. 10) Kohtule vastamisel leidis vangla esindaja, et kaebusest ei selgu kaebuse esitamisega saavutatav eesmärk. Ilmse ebatäpsuse tühistamine ei too kaasa esialgse haldusakti õigusvastasust ega muuda Kaebuse esitajale määratud distsiplinaarkaristuse määra. Haldusorgani tahe Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel on selge ja üheselt mõistetav. Kaebaja tutvus distsiplinaarmenetluse protokolliga 31.01.2011 kus on karistusettepanek selgelt ja arusaadavalt väljatoodud, samuti on karistuse suurus sõnadega väljakirjutatult esitatud ka karistamise käskkirjas. Seega oli haldusakti väljaandja tahe Kaebajale korduvalt ja üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud ning haldusaktis esineva ebatäpsuse (näpu-trükiviga) võis eraldiseisva haldusaktiga korrektsuse huvides ära parandada. 11) 03.10.11.a. täpsustab vastustaja järgmist. Kaebaja sõnul öeldi talle käskkirja tutvustamisel, et ta peab kartseris istuma 5 ööpäeva, sest siin on segased asjad. Samuti väidab M.S., et käskkiri nr 53-dm on tehtud tagantjärgi, meelega ning tähtaega rikkudes, mistõttu on see õigustühine. Kaebaja pöördumisest võib välja lugeda, et ta peab õigustühiseks ka esialgset käskkirja nr 51-dm. Miks käskkiri nr 51-dm õigustühine on, see kaebusest ei selgu. Vastustaja M.S.i väidetega ei nõustu. Esitatud väited on paljasõnalised, ebaloogilised ning eluliselt mitte usutavad. Käskkirja tutvustajaks oli isik, kes viis läbi menetluse ning tegi karistusettepaneku, mistõttu oli talle teada tegelikult määratud karistuse pikkus ning puudus igasugune põhjus anda kinnipeetavale teistsugust informatsiooni. Ei ole usutav, et inspektorkontaktisik M. Reinson- Ivanov oleks enda poolt läbi viidud menetluse kahtluse alla seadnud, kuid ta võis märgata trükiviga ja sellele kaebaja tähelepanu juhtida. Ilmse ebatäpsuse parandamine leiabki aset peale esialgse, parandamist vajava, käskkirja väljaandmist kuna kui viga oleks märgatud enne allkirjastamist, siis puuduks ju vajadus hilisema paranduse tegemiseks.
sätestab, et haldusorgan parandab seadusega haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata haldusaktis kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Haldusorgan teeb haldusakti parandamise teatavaks haldusakti adressaadile. Seega ei ole haldusorgan ilmse ebatäpsuse parandamisel seotud esialgse menetluse tähtaegadega. Vastustaja on seisukohal, et nii 04.02.2011 väljaantud käskkiri nr 51- dm kui ka 08.02.2011 käskkiri nr 53-dm on õiguspärased. Vastustaja reserveerib endale õiguse esitada käskkirjade õiguspärasuse osas täiendavaid seisukohti. Vastustaja on tutvunud M.S.i selgitustega kus on kaebeesemena välja toodud ka 04.02.2011 käskkiri nr 51-dm. Miks Kaebaja seda vaidlustab või kuidas kõnealune käskkiri Kaebaja õigusi rikub see kaebusest ei selgu. Vangistusseaduse § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. 4
lg 1 kohaselt on isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse. Kaebuse võib esitada haldusakti kehtetuks tunnistamiseks, mille kehtetuks tunnistamist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud (
lg 2 p 1) või vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult (
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lg 3 kohaselt võib kohtueelse menetluse läbimisel halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Vastustaja on seisukohal, et M.S.il on käskkirja nr 51-dm halduskohtus vaidlustamiseks kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Vaidemenetluses on hinnatud ja kontrollitud vaid 08.02.2011 käskkirja nr 53-dm õiguspärasust, mis oligi vaide esemeks. 08.03.2011 esitatud vaie oli menetletav ning kinnipeetava selgesõnaline taotlus üheselt mõistetav, mistõttu vaadati vaie läbi vaid taotletud ulatuses. M.S. ei ole 04.02.2011 käskkirja nr 51-dm osas vaidemenetlust läbinud (08.03.2011 esitatud vaie oleks käskkirja nr 51-dm osas olnud esitatud ka tähtaega rikkudes). Vastustaja hinnangul ei saa M.S. käskkirja nr 51-dm peale tühistamiskaebust esitada. Kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud vaid käskkirja nr 53dm osas. Muus osas jääb Vastustaja esialgu varasemalt esitatud seisukohtade juurde. KOHTUISTUNGIL SELGITATUD ASJAOLUD 12) Kaebuse esitaja jäi juba esitatu juurde ning täiendas kaebuse nõuet lähtudes asjaolust, et tegemist võib olla toiminguga. Kaebaja täpsemalt ei mäletanud, kuidas kulges jutuajamine inspektor-kontaktisik M. Reinson- Ivanov`iga, kuid ta sai aru, et kontaktisik kahtles käskkirja õigsuses. Jääb arusaamatuks, miks talle siis käskkirja üldse tutvustati, kui seal avastati viga. Tal oli kahtlus, et julgeolekutöötaja juurde kutsuti teda küll teises asjas, aga et samas püüti teda mõjutada mitte vaidlustama vea parandamise otsust. Veel jäi kahtlaseks, et kui käskkiri oli välja antud 08.02.01.a., miks siis temale esitati see tutvumiseks 09.02.11.a. Ta märkis valesti tutvustamise aja ja eeltoodud kuupäev on õige. Muus osas jääb esitatu juurde. Tõendeid ei soovi esitada. 13) Vastustaja nõustus, et kuivõrd käskkirja nr 53 –dm näol on tegemist toiminguga, siis on õigustatud kaebaja taotlus nõuet täpsustada ja täiendada, sellele ta vastu ei vaidle. Kaebaja on nimetanud põhjendatud huvi ja ei ole võimatu, et sõltuvalt kohtuotsusest on efektiivsem ja vähem kulukam esitada kaebajal peale kohtuotsust vahetult nõudeid, kui kohus otsustab, et vastustaja eksis. Kaebajal on seega tuvastusnõude suhtes põhjendatud huvi. Tagastada tuleb tühistamisnõue käskkirjale nr 51-dm. Kuna kaebaja ei ole oma kaebuse väiteid tõendanud ja põhistused ei ole õiged ja lähtuvad valedest eeldustest, siis jääb vastustaja oma seniste seisukohtade juurde. Kaebaja ekslikult nimetab vea parandamise akti karistust määravaks käskkirjaks ja leiab, et temale määrati vea parandamise otsusega karistus. Kaebaja jaoks ei ole oluline, kelle algatusel /ettepanekul tehti vigade parandamise otsus, oluline on, et käskkirja andis välja pädev isik. Kaebaja väited M. Reinson- Ivanov`iga toimunud vestluse kohta on paljasõnalised ja kaebaja sai ka ise aru, et ametnik ei olnud pädev muutma ise käskkirja, seega ei saanud tema arvamus kinnitada kaebuse esitajale, et ametnik otsustab, mis pikkusega arest talle määrata. Isegi kaebaja ebamäärastest seletustest saab aru, et ametnik andis selgituse, kuna oli kursis, milline karistus ja miks määrati ja kinnitas vea olemasolu. Kaebaja karistuse kandmise ajaks oli tehtud juba parandus ning vangla ei ole soovinud varjata tehtud viga, kui see avastati. Kui oleks soovitud määrata distsiplinaarasja menetluses tehtud ettepanekust erinev karistus, siis tuli seda käskkirjas põhjendada, aga siin ka sisulise osa motiveeringust nähtub, et distsiplinaarasja menetluses tehtud 15 päevase aresti pikkuse 5 ettepanekut ei lükatud tagasi. Vastupidisel juhul oleks seda pidanud haldusaktis motiveerima. Kaebaja sai võimaluse koheselt käskkirja nr 51 –dm vaidlustada, aga ta seda ei teinud. KOHTU PÕHJENDUSED 14) Kuivõrd kaebuse esitaja ei olnud täpsemalt suutnud selgitada, missugust menetlust ta pidas vaideotsuses õigusvastaseks ja mis oli tema vaides esitatud tegelik nõue, siis kohus määras asja suulisele arutamisele, et selgitada välja kaebuse esitaja võimalikud kohtukaebuse nõuded. Kohus selgitas, et 08.02.2011 käskkiri nr 53- dm, millega parandati karistust määrava käskkirja ebatäpsus, ei ole haldusakt vaid toiming. Kohus eelmenetluses sai eksitava teabe ning kohtuistungil selgus, et kaebaja ei ole esitanud käskkirja nr 51-dm tühistamise nõudes vaiet; sellist vaiet ei ole lahendatud ega jäetud lahendamata. Ka kaebaja oli sunnitud kohtuistungil möönma, et ta ei esitanud vaiet, milles ta oleks märkinud, et ta vaidlustab käskkirja nr 51-dm ja palub selle tühistada. Kuna kaebaja ise nimetab ekslikult käskkirja nr 53-dm karistust määravaks käskkirjaks, siis ka vaide sõnastus peab ilmselgelt silmas, et kaebaja pidas karistuse määramise käskkirja tühistamisnõude all silmas käskkirja nr 53-dm. Vastavalt on ta ka vaideesemena taotluse osas selgesõnaliselt märkinud vaidlustava aktina käskkirja nr 53-dm. Kaebuse esitaja on jäänud oma esialgse nõude juurde ja nõustunud kohtuga, et nõuet tuleb täpsustada. Kaebaja siiski ei loobunud esialgsest nõudest ja leidis, et kui kohus leiab, et tegemist ei ole haldusaktiga vaid toiminguga, siis palub ta selle õigusvastasuse tuvastamist ja nimetas põhjendatud huvi. Kohus rahuldas kaebaja taotluse protokollilise määrusega. Kohus leiab, et kuigi kaebuse esitaja peab ekslikult vangla käskkirja nr 53-dm karistust määravaks käskkirjaks, on tegemist vea parandamise otsusega, mis on toiming ja mille vaidlustamine kohtus kaebuse esitaja poolt on lubatav. Kui kaebuse esitaja õigusi rikutakse ja märgitud viisil parandust teha ei saanud, siis tuleb kaebus rahuldada ja kaebuse esitaja soovib kasutada edasisi õiguskaitsemeetmeid. Kaebaja nimetas, et tal on käesolevalt kaalumisvõimalus ja kohus nõustub menetlusosalistega, et välistada ei saa kahjunõude esitamise võimalust, võimalik on preventiivne huvi, samuti ei saa välistada, et ajaliselt efektiivsemaks võib osutuda sõltuvalt kohtuotsusest, et pooled otsustavad kohtu vahenduseta haldusakti kehtetuks tunnistamise võimaluse üle. Vastustaja nõustus, et põhjendatud huvi tingimused on käesolevalt täidetud. 15) Kuivõrd kaebaja esitatud vaidest ei olnud võimalik aru saada, kas kaebaja oli vangla ees vaidlustanud ka karistust määrava 04.02.2011 käskkirja nr 51-dm, siis on kohus käesolevalt välja selgitanud ja põhjendanud, et vaides oli kaebaja nimetanud siiski selgesõnaliselt ära 08.02.2011 a käskkirja nr 53-dm tühistamise nõude ja põhjendanud nn karistust määravale käskkirjale viidates siiski üksnes käskkirja nr 53 –dm, mitte käskkirja nr 51-dm. Karistust määrava käskkirja all pidas kaebaja silmas mitte käskkirja nr 51-dm vaid käskkirja nr 53-dm. Seega nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja ei ole kohtueelselt vaidlustanud käskkirja nr 51dm. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kuna kaebaja ei olnud vaidlustanud 04.02.2011 käskkirja nr 51-dm, siis ei saanud vangla seda taotlust ka lahendada. Samas nähtub, et kaebaja ei saa esmakordselt alles kohtus esitada tühistamisnõuet haldusaktile, mille suhtes ta ei ole kohtueelset menetlust läbinud. 6 Kaebuse esitaja kohustuslikku kohtueelset menetlust kaebuses esitatud tühistamisnõude osas käskkirjale 04.02.2011 nr 51-dm antud juhul läbinud ei ole. Tulenevalt HKMS § 11 lg 31 punktist 1 tagastab halduskohus kaebuse selle esitajale, kui kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kuivõrd kohus on selle nõude eksitava informatsiooni põhjal menetlusse võtnud, siis rakendab kohus HKMS § 23 lg 1 p 1 /samasisulist sätet/ ja tagastab kaebuse, kuna kohustuslik kohtueelne menetluskord on kaebajal läbimata, kaebaja ei ole vangla poole selles nõudes pöördunud. Kohus leiab, et antud juhul tuleb tagastada M.S. kaebus Harku ja Murru vangla 04.02.2011.a. käskkirja nr 51-dm tühistamiseks ja kohus selgitas kaebuse esitajale, et seda nõuet kohus edasi ei menetle. 16) Kohus leiab, et kaebus vea parandamise ehk käskkirja nr 53-dm osas tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja selgitustega selles, et kui avastatakse haldusakti ilmsed ebatäpsused, millena saab käsitleda eelkõige kirjavigu, arvutusvigu jms ilmselgeid nn „näpuvigu“, mis võivad tekkida kiirustamise, hooletuse või lihtsalt tähelepanematuse tõttu, siis saab teha parandusi. Parandus tehti antud juhul küll formaalselt käskkirjaga, kuid ebatäpsuse parandamine kohtu arvates ei ole haldusakt, vaid toiming, seega ei saa kaebaja esitada tühistamisnõuet. Täpsustatud nõude alusel saab kaebaja nõuda toimingu õigusvastaseks tunnistamist. Kohus leiab, et kaebuse väited on paljasõnalised ja kaebus on põhjendamatu. 17) Seadus ei defineeri täpsemalt, mida lugeda „ilmselgeks ebatäpsuseks“, kuid kohtule nähtus, et kaebuse esitajale sai teatavaks tema enda väidetel enne haldusaktiga määratud karistuse täitmisele asumist, et haldusaktis on viga. Kaebuse esitaja ise ei ole vastustaja poole pöördunud haldusaktis vea parandamiseks, vaid ta esitas vaide ebatäpsuse parandamise aktile. Kaebuse esitaja ei olnud kohtule täpsemalt märkinud, kuidas ta haldusaktiga tutvus ning miks ta ise haldusaktiga tutvumisel viga ei märganud või kui märkas, siis sellest vanglat ei teavitanud. Kaebaja kohtuistungil antud seletustest võib aru saada, et ta siiski sai ametniku vahendusel teada, et käskkirjas on viga, kui see temale üle anti. Kuidas täpsemalt liikus teave haldusakti andjani ja kes tegi ettepaneku vea parandamiseks, ei oma iseseisvalt määravat tähendust, kuna vaidlust ei ole selles, et vea parandamise otsuse tegi pädev isik. 18) Käesoleval juhul seega haldusorgan märkas viga ja parandas selle enne, kui selle alusel alustati määratud karistuse täideviimist. Seega haldusakti ei hakatud täitma ja eksimust ei avastatud tagantjärgi peale karistuse kandmisele asumist ehk haldusakti täitmist. Haldusaktis vea parandamine on võimalik ebatäpsusena ka siis, kui on täidetud teine eeltingimus, so viga ei tohi mõjutada haldusakti sisu. Käesolevalt ongi pigem vaidlus selles, kas viga mõjutas haldusakti sisu või mitte. Kohus leiab, et haldusakti sisu viga ei mõjutanud. Viga ei ole ilmne, kui haldusakti asutakse täitma ja eksimus avastatakse tagantjärgi. Kui viga ei ole ilmne, siis ei saaks viga käsitleda ebatäpsusena ja haldusakti saab muuta
Antud juhul ei loe kohus, et käskkirja nr 51-dm tutvustamine kaebuse esitajale ettenähtud korras tähendaks haldusaktiga pandud kohustuse täitmist. Kaebuse esitajale sai samas teatavaks, et haldusaktis on viga. Kaebuse esitaja väited nn julgeolekutöötaja poolsest võimalusest mõjutada asjade kulgu või siis väidetav ametniku eksitav tegevus käskkirja andmisel on üksnes kaebaja paljasõnaline tõendamata oletus, samas nähtub, et julgeolekutöötajaga jutuajamine ei saanudki mõjutada varasemaid sündmusi ja kaebaja käitumist ning kuigi kaebaja täpsemalt ka ei mäletanud, mida selgitas temale M. Reinson- Ivanov, ei saanud ka see vestlus mõjutada kaebajat kaebeõiguse kasutamist. Käskkirja õigustatud andma pädevatest isikutest kaebajale mingeid lubadusi ei ole andnud. Kaebuse esitajal oli võimalik vaidlustada käskkirju ja ta oli esitanud vaide ega loobunud sellest. Kuivõrd menetlustoimingud ei loo isikule õigustatud ootust, siis ei loo seda ka 7 käskkirja teatavaks tegemine. Seega ei asutud haldusakti täitma ja ei tekkinud olukorda, mis nõuab
Kaebuse esitaja pidi aru saama, et kui ametnik temale ütles, et käskkirjas on viga, siis hakatakse asja uurima. Kaebaja kinnitas, et distsiplinaarasja menetlusest oli temale teada, et oli tehtud ettepanek tema karistamiseks 15 ööpäevase arestiga ning et tal tuleb arestikaristust ka tegelikult kanda. Kaebuse esitaja ei vaidlustanud karistuse määramist käskkirjaga 51-dm selle andmisel ja sellega tutvumisel, kuna leidis, et karistus määrati õigesti. 19) Vastavalt märgib kohus, et
sätestab kehtetuks tunnistamise lubatavuse.
lg 1 märgib, et käesoleva jao sätteid kohaldatakse haldusakti kehtetuks tunnistamisele haldusorgani poolt. Kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt haldusakti muutmise ja haldusakti kehtivuse peatamise suhtes. Vastavalt lg-le 2 haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama; lg-le 3 kohaselt kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Lg 4 sätestab, et kui kehtetuks tunnistamine toimub ühe isiku kasuks ja teise isiku kahjuks, lähtutakse sätetest, mis reguleerivad haldusakti kehtetuks tunnistamist isiku kahjuks. Antud juhul kohus ei saa väita, et viga ei olnud ilmne, kuna viga avastati ja see parandati ning kaebaja ei pidanud vigase akti tõttu kannatama ega seda täitma. Vea avastamisel tuli see parandada ja vanglal hinnata, kas ta saab selle parandada ebatäpsusena või tuleb seda teha
Kaebaja seletustest võib aru saada, et ka vangla ametnik märkis, et aktis on viga. Kuna vangla avastas vea käskkirjas nr 51-dm, siis oli võimalik tehtud viga parandada ja vastavalt vangla 08.02.2011 käskkirjaga nr 53- dm parandati 04.02.2011 käskkirjas nr 51- dm esinev ebatäpsus. 20) Ka asja arutamisel kohtuistungil ei suutnud kaebuse esitaja midagi esile tuua, mis võiks kinnitada, et vangla on jätnud midagi olulist kaalumata või arvestamata. Kohus nõustub vanglaga, et tegemist oli ebatäpsusega, mis oli parandatav. Haldusmenetluse seadus (edaspidi
) § 59 sätestab, et haldusorgan parandab seadusega haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata haldusaktis kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Kuivõrd kaebaja oli vaides ka ise viidanud §-le 59, märkimata küll konkreetset seadust, siis nähtub kohtule, et kaebaja pidi aru saama, et vea kõrvaldamine on võimalik ning selleks ei korrata distsiplinaarasja menetlust ja ilmse ebatäpsuse kõrvaldamine ei ole selliselt ka distsiplinaarasja menetlus või selle toiming. Juhul, kui haldusakti sisu oleks muutunud, siis võiks tekkida teistsugune olukord. Kohtule ei nähtu, et seadusandja tahteks oleks keelata ilmse ebatäpsuse kõrvaldamine, siis ei oleks
Samas tuleb arvestada, et
Haldusorgan teeb haldusakti parandamise teatavaks haldusakti adressaadile ja antud juhul on selliselt ka talitatud. Kui ebatäpsust parandatakse, siis see ei ole haldusakti andmine vaid on nagu kohus juba märkis -toiming. Selline tegevus ei vasta haldusakti tunnustele ja see ei ole suunatud isiku õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele, lõpetamisele. Antud juhul karistus määrati distsiplinaarasja põhjal ning vangla käskkirjaga, vastustaja ei ole soovinud saavutada teistsugust eesmärki, kui distsiplinaarmenetluse tulemusel karistuse määramine 15 ööpäevaks ja ka kaebaja ei eita, et talle ei olnud teada, et karistuse aeg sooviti määrata 15 ööpäeva aresti ja ametnik selgitas talle, et 5 ööpäeva aresti on eksitus. Haldusorgan on antud juhul kinnitanud oma tahet määrata karistus ja seda pikkusega 15 8 ööpäeva aresti. Sõnalises osas oli selgelt märgitud, et karistusaja pikkuseks on viisteist ööpäeva aresti. Kohus toob siinkohal võrdluseks, et nt kui karistuse osas oleks jäetud üldse märkimata karistusaja pikkus, oleks ilmselt võimatu teha parandust veaparandusena. Seega kokkuvõttes kohus nõustub vastustajaga, et ilmse ebatäpsusena on käsitletavad eelkõige kirjavead, nt ka trükkimisel tehtud vead, mis tekivad tähelepanematuse vms selliste põhjuste tõttu. Kohus märkis, et sageli jäävad vead parandamata, nt kui keegi neile ei osuta ja kui viga ei ole ilmselge ning haldusakti asutakse täitma, sellisel juhul on tekkinud isikul õigustatud ootus, et tema suhtes olukord oluliselt halvemaks ei muutu. Kohus nõustub vastustajaga, et ilmse ebatäpsuse esinemise korral on mõistlikult see kõrvaldada ning adressaadile sellest ka teatada nii nagu seda võimaldab
. Vastustaja ei ole antud juhul püüdnud tehtud viga varjata, kuigi kaebaja seda väidab. Kuna vastustaja kõrvaldas vea käskkirjaga ning kohe andis sellest teada kaebuse esitajale, mille kohta kaebaja on tutvumist kinnitanud allkirjaga, siis on tõendatud, et kaebuse esitaja eest vea kõrvaldamist ei ole varjatud. Seega pidi kaebuse esitajale olema peale vea parandamise käskkirjaga tutvumist kahtluseta selge, et haldusorgan tegi vea ja on selle kõrvaldanud. Kohus nõustub vastustajaga ja kaebajaga selles, et tingimuse, et viga ei tohi mõjutada haldusakti sisu, hindamine sõltub konkreetsetest asjaoludest. Kuigi kaebuse esitaja arvas ja arvab, et toimus haldusakti sisu muutmine ja temale määrati distsiplinaarkaristus hoopiski käesolevalt vaidlustatud käskkirjaga, see nii ei ole. Kaebuse esitajale on tehtud teatavaks menetluses, et 15 päevane kartserikaristus motiveeriks kaebuse esitajat õiguskuulekale käitumisele (distsiplinaarmenetluse protokoll tlk 47), millega tutvus kaebuse esitaja 31.01.11.a. Samas käskkirjas märgitud selgesõnaliselt, et määratud karistuseks on „viisteist ööpäeva aresti“. Kaebuse esitajale ei ole määratud aresti pikkusega üle 15 ööpäeva, so soovitud karistusmäära ei muudetud raskemaks. Karistuse määramise tähtaeg hakkas kulgema sj mitte paranduse tegemise käskkirja andmise aega arvestades, vaid distsiplinaarkaristuse määramise menetluse reegleid arvestades ja kaebuse esitajale määrati karistus tähtaegselt. Käskkirjaga nr 51-dm tuvastatu osas ei muudetud ühtegi asjaolu, mis võinuks kaebajat üllatada ja tema olukorda kuidagi halvemuse suunas muuta, menetlust ei uuendatud. Seega kohus nõustub vastustajaga, et Murru vangistusosakonna juhtaja 04.02.2011 käskkirjas nr 51-dm on hooletusviga ja esialgse õigusakti sisu ei ole muudetud. Samuti ei ole asjakohane rääkida menetlustähtaja rikkumisest, kuna ilmse ebatäpsuse parandamiseks ei ole sätestatud konkreetset menetlusaega. Kaebuse esitajale määratud distsiplinaarkaristuse määra ei muudetud ja kaebuse esitajal oli enne kartserikaristuse kandmist karistuse määramine ja karistusaja pikkus teada ning ei vasta ka tõele, et kaebaja kuidagi oleks olnud eksituses, kui asus karistust kandma, kuna enne karistuse kandmisele asumist tehti temale allkirja vastu teatavaks vea parandamine ja karistusaja õige pikkus. Kohus ei saa nõustuda kaebuse esitajaga ka tema poolt märgitud asjaoludes, kuivõrd nähtub, et sel ajal, kui ametnik kaebajale märkis ära eksituse sisu, ei asunud kaebuse esitaja kartserisse, seega tema suhtes ei muutunud õiguslikus olukorras midagi, kuni karistuse tegelikule kandmisele asumiseni, kuivõrd õiend kartserisse paigutamise kohta kinnitab (tlk 10 pöördel), et kaebaja paigutati kartserisse 10.02.11.a. ja selleks ajaks oli temale väljastatud parandustega käskkiri nr 53-dm, millele kaebuse esitaja on märkinud tutvumise ajaks ekslikult 09.11.11 ja kaebaja parandas istungil, et õige kuupäev on 09.02.2011.a. 21) Seega ei nõustu kohus kaebuse esitajaga, et kuigi ta leidis, et temale öeldi käskkirja tutvustamisel, et ta peab kartseris istuma 5 ööpäeva ja „ siin on segased asjad“, ei ole see toonud kaasa kaebuse esitaja jaoks mingeid iseseisvaid piiranguid. Väide, et käskkiri nr 53dm on tehtud tagantjärgi, meelega, tähtaega rikkudes, mistõttu on see õigustühine, ei olnud kohtule kirjalikus menetluses arusaadav. Kohtuistungil selgus, et kaebaja kahtles, kas 9 käskkiri anti välja tegelikult 08.02.2011.a. või 09.02.2011.a., mil seda tutvustati temale. Vastustaja kinnitas, et see registreeriti ja sai numbri 08.02.2011.a. ja seda aega muuta ei saa. Antud juhul aga nähtub, et käesolevas vaidluses ei ole ka sellel asjaolul iseseisvat tähendust ja kaebaja ning vangla vahel oli tekkinud nn usalduskonflikt. 22) Kohus jätab kaebuse rahuldamata Harku ja Murru vangla 08.02.2011.a. käskkirja nr 53-dm tühistamise ja õigusvastaseks tunnistamise nõudes. Kohus tagastab kaebuse Harku ja Murru vangla 04.02.2011.a. käskkirja nr 51-dm tühistamiseks, kuna kohtueelne menetlus on kaebajal läbimata. 23) Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Vastustaja menetluskulude nõuet ei esitanud. Karin Kalmiste kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.