3-11-1353/35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse kuulutamise aeg ja koht 18.11.2011.a. Tallinn Haldusasja number 3-11-1353 Haldusasi A.S. kaebus Tallinna Vangla toimingu - teepaki äravõtmine 09.04.2011.a. läbiotsimise käigus- õigusvastasuse tuvastamine Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja- A.S.; vastustaja – Tallinna Vangla Resolutsioon 1) Jätta A.S. kaebus rahuldamata 2) Saata kohtuostus A.S.`le ja Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 31 lg 4). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). KAEBUSEGA SEOTUD ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1

1. 09.04.2011 koostas vanglateenistuse ametnik distsipliinirikkumise toimepanemise kohta ettekande nr 745, millest nähtub, et A.S. võttis jalutuskäigult naastes elukambri nr 321 aknalaua pealt keelatud eseme -teepaki. A.S.le teostati läbiotsimine, mille käigus ese koheselt konfiskeeriti.
2. Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 09.05.2011 käskkirjaga nr 574-d karistati A.S.d distsiplinaarkorras VangS § 67 p-i 1 ja Tallinna Vangla kodukorra p-i 14.2.3 rikkumise eest isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamisega üheks kuuks. Käskkirja kohaselt seisnes rikkumine selles, et 09.04.2011 kella 17.00 ajal kaldus vahistatu marsruudist kõrvale ja omastas kambri aknalaualt eseme - teepaki.
3. 12.04.2011 esitas A.S. vaide, milles taotles eseme konfiskeerimise lubamatuks tunnistamist ning äravõetud eseme tagastamist. Vaides esitatud selgituste kohaselt unustas A.S. teepaki oma jope taskusse. 13.05.2011 otsusega nr 1-13/15831-1 tagastas vangla A.S. vaide, kuna äravõtmise akti näol ei ole tegemist haldusaktiga, ka ei ole vaide esitaja läbinud vaides esitatud taotluse osas haldusmenetlust.
4. 12.05.2011 esitas A.S. vaide, milles vaidlustab Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 09.05.2011 käskkirja nr 574-d ning taotleb selle kehtetuks tunnistamist. Vaide esitaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetluse käigus toodu ei vasta tõele, ka ei ole käskkirjas märgitud, millal käskkiri kehtima hakkab. Tallinna Vangla direktori 14.06.2011 vaideotsusega nr 1-13/20866-1 jäeti vaie rahuldamata. Distsiplinaarasja on kaebaja vaidlustanud teises haldusasjas.
5. 08.07.2011 määrusega võttis Tallinna Halduskohus A.S. kaebuse menetlusse. A.S. KAEBUSE VÄITED
6. Kaebaja vaidlustab vangla poolt teepaki äravõtmise toimingu ja palub tuvastada selle õigusvastasus ning ta ei soovi esitada ettekirjutuse nõuet tema esitatud vaide läbivaatamiseks, nagu oli esialgses kaebuses. A.S. kinnitas, et tal on põhjendatud huvi sõltuvalt vaidluse tulemustest kaaluda, kas esitada paki tagastamise nõue või hoopiski kahjunõue.
7. Kaebaja leiab, et poolik teepakk võeti temalt ära jalutuskäigult tulles ja ei arvestatud sellega, et ta ei ole soovinud tahtlikult poolikut teepakki jalutuskäigule 09.04.11.a. üldse kaasa võtta, see ei olnud kavatsuseks. Ta oli selle kunagi paigutanud jope taskusse hoiule ja unustas selle taskust ära võtta, kui üle hulga aja läks jalutama. Sellega ei ole vastustaja arvestanud.
8. A.S. jääb seisukohale, et teepaki kaasavõtmine jalutuskäigule ei ole keelatud, ka ei ole eseme näol tegemist keelatud esemega.
9. Kuna teepaki omamine jalutuskäigul ei olnud tahtlik, kuna ta unustas, et oli eelnevalt asetanud teepaki jope taskusse, tegemist ei ole ka keelatud asjaga, ta ka ei rikkunud kodukorda ning pole normi, et jalutuskäigule ei tohiks teepakki kaasa võtta, siis ei ole vanglal ühtegi argumenti, et oma toimingut õigustada. Tallinna Vangla kodukorras ei ole sätestatud, et teepakki ei või võtta kaasa jalutuskäigule. A.S. leiab, et sellist süütegu nagu on aknalaualt eseme võtmine, mida vangla tema suhtes kirjeldab ja ette heidab, ei ole reaalselt võimalik teostada. 2
10. Kaebuse esitaja kirjeldab täiendavalt oma vastustes 10.06.11 ja 25.07.11.a. üksikasjalisemalt, kuidas asetuvad sündmuskohal ruumid ja miks tema ei saanud võtta teepakki aknalaualt ning ta märgib, et tal on tekkinud rida küsimusi, millele ta ka annab ise vastused ja analüüsib neid. VASTUSTAJA VASTULAUSE JA PÕHJENDUSED
11. Toimingutest.
12. Toiming – läbiotsimine. Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamise määruse §-i 43 lõike 1 kohaselt on läbiotsimine tegevus, mille käigus kontrollitakse vangla territooriumile sisenevat või väljuvat või seal viibivat isikut või kinnipeetavat, kinnipeetavate elu- või olmeruume või vangla territooriumil paiknevaid teisi ruume. Läbiotsimise eesmärk on avastada ning ära võtta keelatud esemed ja ained ning avastada peidik või varjatud käik ning kontrollida ruumide tehnilist seisundit. Läbiotsimise ajal kontrollitakse ka vangla vara seisundit (lg 2). Sama määruse § 48 lõike 1 punkti 4 alusel on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik enne saatmist.
13. Toiming – jalutuskäigu võimaldamine. Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Tallinna Vangla kodukorra (kodukord) punkti 14.2.5 kohaselt tohib kinni peetav isik jalutuskäigule minnes kaasa võtta ainult suitsetamistarbeid ja tubakatooteid. Kodukorra punkti 14.2.7 kohaselt saadetakse kinni peetavaid isikuid duši alla, juuksuri juurde, kokkusaamisele ja jalutuskäigule ning kinnipeetavaid spordikompleksi ja toitlustamisele graafikujärgselt. Kodukorra punkti 14.11.2 kohaselt hoiustatakse kinni peetavale isikule lubatud tubakatooted ja suitsetamistarbed vanglateenistuse poolt selleks ettenähtud laegastes. Kinni peetavale isikule väljastatakse tubakatooted ja suitsetamistarbed igakordselt enne jalutusboksi või jalutushoovi minekut. Kinni peetav isik on peale jalutusboksist või jalutushoovist naasmist kohustatud tubakatooted ja suitsetamistarbed panema selleks ettenähtud laekasse
14. Isikud saadetakse jalutuskäigule graafikujärgselt elukambrite kaupa st elukambri uks avatakse, isikud väljuvad kambrist, neile teostatakse läbiotsimine ning antakse korraldus liikuda jalutusbokside suunas. Suitsetamistarvete laegaste juures on jalutuskäigule saadetaval isikul võimalik avaldada soovi oma isiklike tubakatoodete ja suitsetamistarvete kasutamiseks. Järgnevalt annab vanglateenistuse ametnik korralduse jätkata liikumist jalutusbokside suunas, milleni jõudes antakse isikutele korraldus asuda neile määratud jalutusboksi. Jalutuskäigu lõppedes kirjeldatud protsess kordub.
15. Teepaki konfiskeerimisest. Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks kas vangla on temalt läbiotsmise käigus äravõetud teepaki konfiskeerinud õiguspäraselt või mitte. Samuti taotleb kaebaja teepaki tagastamist. Eeltoodust nähtub, et kaebaja on esitanud tuvastamisnõude koos kohustamisnõudega. Vangla rõhutab, et kuigi õigusvastasuse tuvastamise nõudele ei eelne kohustuslikku eelmenetlust, on see nõue siiski olemas kohustamisnõudel. Kaebajale on vaidemenetluse käigus selgitatud, et läbiotsimisakti näol ei ole tegemist haldusaktiga, mistõttu ei ole seda võimalik vaidlustada ka vaidemenetluses. Samuti ei ole vaidemenetluses võimalik taotleda iseseisvalt toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Asjaolu, et vaide esitaja esitas vaidemenetluses taotluse teepaki tagastamiseks ei tähenda, et vastav kohustuslik eelmenetlus on läbitud. Vangla selgitus kaebajale, et isik on esmakordselt esitanud vastava taotluse alles vaidmenetluses, mistõttu ei ole vangla keelduvat otsust, mida vaidlustada. Vangla ei pea eeldama, missugune on vaide esitaja eesmärk, see peab nähtuma esitatud vaidest. 3 Vangla edastab vaide esitajale otsuse kujundamiseks vajaliku informatsiooni (kõrvaldavate puuduste korral abistab) ning ei hakka iseseisvalt vaidemenetluses läbi viima esialgseid menetlusi. Kaebusest kohtule ei nähtu, milline on kaebaja põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja on oma kaebuses umbmääraselt viidanud ka varalise kahju tekkimisele, kuid kaebusest ei nähtu selgelt, et tuvastamisnõude põhjendatud huviks võiks olla tulevikus esitatav kahju hüvitamise taotlus.
16. Käesoleval hetkel puudub vaidlus selles, et teepakk kaebaja valdusest leiti ning see konfiskeeriti. Vaidlus toimub selle üle, kas vanglateenistuse ametnikul oli õigus vastav ese kaebajalt ära võtta. Vangla vaidleb kaebajale vastu ning on seisukohal, et teepaki konfiskeerimine oli õiguspärane. Samuti viitab kaebaja, et vangla poolt etteheidetavat süütegu ei ole reaalselt võimalik toime panna. Vangla peab vajalikuks siinkohal rõhutada, et käesolevas kohtuasjas on kaebaja vaidlustanud vangla toimingut (läbiotsimise käigus teepaki äravõtmine), mitte aga kaebaja distsiplinaarkorras vastutusele võtmist (Tallinna Vangla 09.05.2011 käskkiri nr 574-d). Vaidlustades vangla toimingut ei ole asjassepuudutavad kaebaja viited distsiplinaarsüüteo tõendatusele või muudele kaalutlusotsuses kajastatud seisukohtadele.
17. Kodukorra punktist 14.2.5 tulenevalt võib isik jalutuskäigule minnes kaasa võtta vaid suitsetamistarbeid ja tubakatooteid st, et kui tegemist ei ole suitsetajaga (nagu on seda kaebaja) ei ole isikule jalutuskäigule lubatud kaasa võtta mitte mingisuguseid esemeid. Läbiotsimine on toiming, millega vanglateenistuse ametnikud tagavad kehtiva korra järgimise. Alusetu on kaebaja viide nagu ei teostatud kinni peetavate isikute läbiotsmist jalutuskäigule minnes, vaid tehti ainult sealt naastes. Läbiotsimist teostatakse vastavalt määrusele st nii saatmisel jalutuskäigule, kui sealt saatmisel elukambrisse. Kaebaja tunnistab, et omas jalutuskäigu ajal teepakki, mille vanglateenistuse ametnikud läbiotsimise käigus konfiskeerisid. Kuna kodukorra kohaselt ei võinud A.S. jalutuskäigule minnes ning sealt naastes omada ühegi eset, kuulus ka leitud ese konfiskeerimisele. Asjaolu, et teepaki näol ei ole vanglas tegemist keelatud esemega, ei välista, et vastav ese võidakse omastada keelatud viisil või viibib isik esemega, selleks keelatud ajal ja kohas. Kirjeldatud juhtudel, kuulub ese koheselt konfiskeerimisele.
18. Vangla ei pea kaebaja väidet (unustas teepaki jope taskusse) usutavaks. Kaebaja viibib Tallinna Vanglas alates 16.04.2009, mistõttu on kaebaja käinud kehtiva korra alusel jalutuskäikudel juba aastaid ning olnud seejuures teadlik vangistusalastest õigusaktidest tulenevatest kohustustest. Kui ka eeldada kaebaja väite tõepärasust, ei anna see alust väita, et eseme konfiskeerimine toimus õigusvastaselt. Asjaolu, et kaebaja ei järginud kehtivat korda, olgu siis hooletusest või tahtlikult, tingis vanglapoolse käitumise st vangla oli kohustatud jalutuskäigul avastatud keelatud eseme konfiskeerima. Paigutades teepaki jope taskusse, sai kaebaja aru, et oma käitumisega loob ta olukorra, mis võib viia õigusrikkumiseni (jalutuskäigule minnes võib kaasas olla keelatud ese). Eeltoodust tulenevalt peab vangla kaebaja väiteid mitteusutavateks ning põhjendamatuteks.
19. Samuti peab vangla vajalikuks ümber lükata kaebaja poolt esitatud asjakohatud väited, nagu ei oleks aknalaualt teepaki võtmine reaalselt üldse võimalik (aknalaud liiga kõrgel), ka ei olnud kellelgi võimalik esemeid aknalauale asetada. A.S. poolt süüteo toimepanemine (teepaki võtmine aknalaualt) toimus Teise üksuse hoone esimesel korrusel, isiku naasmisel jalutuskäigult. Nimetatud hoone esimese korruse aknad on maapinnast 180 cm kõrgusel, mistõttu ei ole nendeni ulatumine välistatud. Kaebaja pikkuseks on tema isiklikus tervisekaardis märgitud 187 cm, mistõttu on kaebaja väide - nagu ei oleks ta aknalauani reaalselt ulatunud - alusetu. Käesoleva vastuse koostaja 4 teostas sündmuskoha vaatluse ning kinnitab, et 174 cm pikkusele isikule ei valmista ülemäära suuri jõupingutusi ulatumaks vaidlusaluse aknalauani. Mis puudutab eseme jätmist aknalauale siis ei ole välistatud, et seda on tehtud tuulutusresti juures olevast lahtisest avast. Käesolevale vastusele on lisatud fotod vaidlusalusest sündmuskohast.
20. Eeltoodust tulenevalt rõhutab vangla, et A.S. omas teepakki ajal ja kohas, kus see oli keelatud. Ametnike poolt on tuvastatud eseme omastamine keelatud viisil (võttis aknalaualt). Kuna tegemist oli keelatud esemega, kuulus see ka konfiskeerimisele, mistõttu on vanglateenistuse ametniku toiming, eseme äravõtmise näol, olnud ka õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED
21. Kohus uurinud menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid, leiab, et A.S. kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et kaebuse esitajalt teepaki äravõtmine oli õiguspärane.
22. Kohus oli eelmenetluses kaebuse esitajal palunud korduvalt täpsustada asjaolusid ning selgitanud, et keelatud esemete ja ainete nimekirja olemasolu ja loetelu veel ei tähenda, et jalutuskäigul võiks isikul olla kaasas muid esemeid, kui suitsetamiseks ettenähtud tarbed. Kui sinna minnes või sealt tulles avastatakse isiku juures asju, mis ei tohiks isikul olla, ka siis võib asja ära võtta, kui keelatud eseme, kuigi aine/ese keelatud asjade nimekirjas või loendis ei ole. Antud juhul tabati kaebuse esitaja jalutuskäigult tulles teepakiga, mis võeti kaebuse esitajalt ära ja kuigi teepakk ei ole vanglas keelatud asjade nimekirjas, muutus ta ometi kaebaja jaoks keelatud asjaks tulenevalt teistest vanglas kehtivatest keeldudest ja korraldustest. Kaebaja jäi selle juurde, et teepakki ei saanud temalt ära võtta ja ta palub kohtul kontrollida, kas vangla poolt teepaki äravõtmine (konfiskeerimine) on õiguspärane.
23. Kohus ei nõustu vastustajaga, et kaebuse esitaja ei ole märkinud, missugune on tema põhjendatud huvi tuvastada teepaki äravõtmise toiming õigusvastaseks. Ka ei nõustu kohus vastustajaga, et kaebaja esitas juba kohustamisnõude. Kaebuse esitaja oli algses kaebuses märkinud, et ta sooviks on esitada kohustamisnõue tema tagastatud vaide arutamiseks. Kuivõrd kohtule ei olnud esitatud andmeid, miks teepakk ära võeti ja kas see tagastatakse või tagastati, siis oleks kaebaja saavutanud kiiremini eesmärgi, kui ta oleks teepaki tagasi küsinud vangla kaudu. Kuivõrd kaebaja aga täpsustas kaebust ja näitas, et tema eesmärk on saada teepakk tagasi, siis ta vaidlustab toimingu õiguspärasuse põhjendatud huvist saada asi tagasi. Kaebaja ei nõustunud toiminguga, millega võeti teepakk ära. Teepakk võeti ära jalutuskäigult tulles ja see vormistati aktiga. Kuigi kaebaja taas märkis vastuse lõpuosas, et palub kohustada vanglat teepakk tagastama, on kaebaja 20.06.11.a. vastanud, et ta leiab, et teepakki ei saanud ära võtta (kaebaja ei eksinud eeskirjade vastu ja tegemist ei ole keelatud asjaga ja seda ei ole keelatud jalutuskäigule kaasa võtta) ja kaebaja palub asja võtta menetlusse võimalikes piirides ja kaebaja teatab soovist vanglapoolse tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Määruskaebuse esitamisel 04.07.11.a. märgib kaebaja selgelt, et ta esitas kaebuse vangla toimingu läbiotsimise käigus tee äravõtmise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse esitaja distsiplinaarasja menetlus kinnitas, et kaebuse esitajale teepakki ei tagastatud ning kohtule nähtus, et ilmselgelt ei ole efektiivne suunata kaebuse esitajat selles olukorras veelkord pöörduma vangla poole. Kohus leidis, et kaebaja taotlust- tuvastada teepaki äravõtmise õigusvastasus- saab kohtus menetleda ja see nõue on antud juhul ka menetlusse võetud ning kaebuse esitaja ei ole ise 5 määrusele vastu vaielnud. Kohus sai kaebuse eelmistest selgitustest ka järeldada ja kaebust tõlgendada, et kaebuse esitajal on olemas põhjendatud huvi, so peale vaidlusaluse konfiskeerimise toimingu vaidlustamist kohtus ja selle õiguspärasuse või õigusvastasuse kindlakstegemist võimalus otsustada, kas ta saab esitada tagastamise nõude. Kaebuse esitaja oli varem ka märkinud, et tal on huviks teepakk tagasi saada ja on huviks tekitatud kahju hüvitamist nõuda. See, et kaebaja kaalub, millist võimalust kasutada, ei tähenda kohtu arvates, et kaebaja põhjendatud huvi ei ole märkinud ja et tal puuduksid võimalused neid nõudeid esitada, sõltuvalt, missugused on käesoleva kohtuvaidluse tulemused. Kohtule ei ole teada, kuivõrd distsiplinaarasja menetluse tulemused mõjutavad vangla edasisi otsuseid asja äravõtmises, kuid käesolevalt oli võimalik kontrollida, kas asja sai ära võtta. Kahjunõude esitamiseks on lubatav esitada esmalt toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue, see on kohtupraktika kohaselt ka mõttekas, kuna kahjunõude esitamisel tasutakse riigilõivu suuremas summas sõltuvalt kahjunõude summa suurusest. Käesolevalt nähtub kohtule, et kaebuse esitajal oli märgitud põhjendatud huvi. Kuid kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et tema kaebus tuleb rahuldada.
24. Vaidlust ei ole küsimuses, et vanglas keelatud ained ja esemed oluliste tunnuste järgi on sätestatud VangS § 15 lg-s
25. ja nendeks on ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu on kehtestatud VangS § 15 lg-s 3 sisalduva volitusnormi alusel justiitsministri määrusega, so VSKE §-s
26. Kuid ka see loetelud ei ole ammendav, kuna VangS § 15 lg-st 4 (24.07.2009 jõustunud 15.06.2009 seaduse redaktsioonis) kohaselt vanglateenistus võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele, st täiendavalt keelatavad ained ja esemed peavad samuti vastama tingimustele, et nad kas ohustavad inimese julgeolekut, sobivad vara kahjustamiseks, võivad ohustada vangla julgeolekut. VangS § 15 lg 4 sõnastusest nähtub, et täiendavate piirangute kehtestamine on vangla kaalutlusotsus. Käesoleval juhul on vangla märkinud õigesti, et vaatluse alla tuleb ka võtta toimingud, mis antud juhtumiga on seotud. Kaebuse esitaja suhtes teostati läbiotsimine ja asja äravõtmine, mis vormistati aktiga 09.04.11.a. Vangla on märkinud, et läbiotsimist reguleerib Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamise määrus ja selle § 43 lg 1 kohaselt on läbiotsimine tegevus, mille käigus kontrollitakse vangla territooriumile sisenevat või väljuvat või seal viibivat isikut või kinnipeetavat, kinnipeetavate elu- või olmeruume või vangla territooriumil paiknevaid teisi ruume. Läbiotsimise eesmärk on avastada ning ära võtta keelatud esemed ja ained ning avastada peidik või varjatud käik ning kontrollida ruumide tehnilist seisundit. Läbiotsimise ajal kontrollitakse ka vangla vara seisundit (lg 2). Kuna antud juhtumil kaebuse esitaja suhtes nägi valvur, et A.S. võttis jalutuskäigult naasmisel 09.04.2011.a. elukambri nr 321 aknalaualt teepaki, keelatud eseme, kohe teostati ka läbiotsimine ja teepakk võeti ära, siis tingis vangla sellise käitumise kaebaja tegevus jalutuskäigul. VangS § 55 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas ja nähtub, et kaebaja kasutas jalutuskäigu õigust 09.04.2011.a. Kuivõrd Tallinna Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) p 14.2.5 kohaselt tohib kinni peetav isik jalutuskäigule minnes kaasa võtta ainult suitsetamistarbeid ja tubakatooteid, siis nähtub, et keelud ja käsud tulenevad ka sellest aktist, mida kaebajal tuleb järgida. Kodukorra punkti 14.11.2 kohaselt hoiustatakse kinni peetavale isikule lubatud tubakatooted ja suitsetamistarbed vanglateenistuse poolt selleks ettenähtud laegastes ja väljastatakse tubakatooted ja 6 suitsetamistarbed igakordselt enne jalutusboksi või jalutushoovi minekut. Kinni peetav isik on peale jalutusboksist või jalutushoovist naasmist kohustatud tubakatooted ja suitsetamistarbed panema selleks ettenähtud laekasse. Seega nähtub, et suitsetajad võivad kaasa võtta suitsetamiseks vajalikud tarbed ja kuivõrd isikud saadetakse jalutuskäigule graafikujärgselt elukambrite kaupa ja neile antakse vangla vastusest nähtuvalt korraldus liikuda jalutusbokside suunas, siis vaid suitsetamistarvete laegaste juures on jalutuskäigule saadetaval isikul võimalik avaldada soovi isiklike asjade kasutamiseks, kuid nendeks asjadeks saavad olla vaid tubakatooted ja suitsetamistarbed. Kõik muud asjad, mis ei ole kaasavõtmiseks ette nähtud, muutuvad selles mõttes keelatud asjadeks.
27. Vangla võttis kaebuse esitajalt teepaki ära ja ei ole seda tagastanud, vaid konfiskeeris selle aktiga. Kaebaja algatas vaidluse, kuna ta leiab, et vanglateenistuse ametnikul ei olnud õigus teepakki ära võtta ja vangla vaidleb kaebusele vastu. Kohus nõustub vastustajaga, et käesolevas asjas ei ole asjakohased kaebaja need seletused, mis puudutavad kaebaja karistamist distsiplinaarsüüteos ja käesolevalt on vaatluse all kaebaja kaebus, milles ta on vaidlustanud toimingu - läbiotsimise käigus teepaki äravõtmine. Distsiplinaarkorras vastutusele võtmist käsitleb Tallinna Vangla 09.05.2011 käskkiri nr 574-d ja selle üle algatatud kohtuvaidlus haldusasja nr 3-
29. Vangla Kodukorra p 14.2.5 kohaselt võib isik jalutuskäigule minnes kaasa võtta üksnes suitsetamistarbeid ja tubakatooteid ja juhul, mil kinnipeetav ei ole suitsetaja, siis ei ole isikule jalutuskäigule lubatud kaasa võtta mitte mingisuguseid esemeid ning sellest järelduvalt ei saa temal ka elukambrisse naasmisel olla temaga kaasas muid esemeid. Kaebaja väidetel ei ole tema suitsetav kinnipeetav, seega temal ei saanud kaasas olla mingeid muid esemeid ja ka naasmisel mitte. Kuigi kaebuse esitaja on veel märkinud, et enne jalutuskäigule minemist teda läbi ei otsitud, on vastustaja üksikasjaliselt kirjeldanud vanglas toimivat korda, mida kohus siinkohal ei pea kordama, millest nähtub, et kinnipeetavad siiski otsitakse läbi nii jalutama minekul kui tagasi tulles. Kohus nõustub vastustajaga, et läbiotsimine on toiming, millega vanglateenistuse ametnikud tagavad kehtiva korra järgimise. Kohus leiab, et vaidlusmoment sellest, kas antud juhul enne jalutuskäigule minekut kaebaja otsiti läbi või mitte, ei olegi määrava tähendusega, kuivõrd asjas on kindlaks tehtud, et kaebaja juures avastati teepakk ja seda ei tohtinud temal olla ei jalutuskäigule minnes ega ka tulles. Teepakk tuli igal juhul ära võtta, kuivõrd jalutuskäigul sellist ainet temal kaasas ei tohtinud olla. Kuigi kaebuse esitaja väidab, et ta unustas selle varasemalt taskusse, ei ole kaebuse esitajal selle kohta esitada mingeid tõendeid ja usutav ei ole, et kaebajal ununes teepakk taskusse ja seda pikemaks perioodiks. Koheselt peale sündmust ei andnud kaebuse esitaja mingeid üksikasjalisi selgitusi vanglale, kuigi algatati ka distsiplinaarasja menetlus. Seega ei saa kohus uurida, missugused seletused kaebuse esitaja oleks koheselt soovinud esitada. Kui kaebaja väidetult unustas teepaki taskusse, ei oleks seda olnud raske selgitada distsiplinaarmenetluses ja vastavalt oleks saanud vangla ka kontrollida, kas kaebaja vastused on usutavad ning kas distsiplinaarasjast võib tekkida omakorda takistusi edasiselt teepaki tagastamiseks, kui kaebuse esitajal oli selline soov. Kuigi kaebaja jättis algatatud distsiplinaarasjas kohtule arusaamatutel põhjustel esmased hädavajalikud õiguskaitsevõimalused kasutamata, siis ei ole käesolevale kohtule teada, millega kaebaja kavatseb põhjendada oma tegevust distsiplinaarasjas. Nimelt antaksegi isikutele võimalus selgitada sündmust ja olukorda selleks, et isik saaks teostada oma kaebeõigusi ka hiljem. Seega lähtub kohus käesolevas asjas kaebaja esitatud seletustest. Kohtule on kaebaja kirjeldanud olukorda nii, et tema ei olnud pikalt jalutamas käinud (kaebaja ei märgi 7 täpsemalt perioodi pikkus) ja ta oli pannud jope taskusse tee tagavara ja see sinna ka ununes. Ka kohtule ei ole usutav, et kui kaebuse esitajale on sellise koguse teetagavara omamine oluline ja ta on valmis ka seda tagasi nõudma, et siis see vajalik tagavara unus sootuks ning jäi kaebaja jope taskusse pikemaks ajaks. Ka ei ole mõistetav, ega loogiline, et poolik teepakk tagavarana oli vajalik hoida jope taskus, kui kaebuse esitajal on selleks olemas vajalikud vanglas lubatud hoiukohad. Kaebaja on ka ise oma seletuses märkinud, et tavaliselt hoitakse kinnipeetavate poolt oma asju kapis ja seletusest ei selgugi, et oli mingi erandlik vajadus paigutada poolik teepakk seekord hoopiski jope taskusse. Kuigi kaebaja märgib veel et ta unustas teepaki taskusse, pani „mustadeks päevadeks taskusse“ ja see tundus hoidmiseks kõige sobivam koht on mõistetav, et vastustaja sellistes selgitustes kahtleb ja ei pea seda osa ka usaldusväärseks. Kuivõrd vangla on esitanud kohtule lisaks veel ka ametniku ettekande, siis nähtub, et distsiplinaarasja kaudu oli kaebajale teada, et ettekande tegi ametnik Rainer Algma ning kaebajale on seda ettekannet ka tutvustatud 14.04.11.a, seega on arusaamatu, miks kaebuse esitaja heidab ette, et talle asjaolud ei ole teada. Siiski usub kohus, et kaebuse esitajat ei jäetud enne jalutuskäigule minekut läbi otsimata, seega kõnelevad tema väidete kahjuks mitmed olulised asjaolud ning kuigi kohtule ei ole keegi märkinud, kui agaralt kasutas kaebuse esitaja tegelikult jalutamise aegasid antud perioodil, on selge, et ka siis, kui kaebaja unustas teepaki taskusse, tuli see ära võtta. Nagu vangla on esile toonud, on just nimelt kehtivate õigusnormidega reguleeritud, et jalutuskäigult ei saanud lubada elukambrisse kaebajat tema juures avastatud teepakiga. Kaebaja jätab tähelepanuta, et teepaki saamislugu ei olnud valvuri poolt sel hetkel enam kontrollitav, selle tõttu ongi kehtiv kord seadnud sisse loogilise järjestuse vangla ja kinnipeetavate käitumiseks, et välistada sellise olukorra tekkimine. Antud juhul on olemas lisaks ka valvuri ettekanne, millest nähtub, kuidas järelevalve osakonna vanemvalvur nägi, et kaebaja võttis eseme/asja aknalault. Kaebaja ei ole nimetanud ühtegi põhjust, miks pidi vanglatöötaja sündmuse välja mõtlema ja selle kohta esitama valeandmeid, seda enam, et teepakk oli kaebuse esitaja juures ka faktiliselt olemas. Asja äravõtmiseks piisas antud juhul faktist, et poolik teepakk oli kaebaja käes. Kohus selgitab, et kui distsiplinaarasja arutamisel on oluline kaalutleda, kas kaebaja tegutses tahtlikult, ettevaatamatult, oli hooletu vms, siis asja äravõtmisel ei saanud ametnik selliselt kaalutleda, vaid eeskirjade kohaselt tuli asi ära võtta, kuna teepakki ei tohtinud kaebajal kaasas olla. Selle tõttu ei ole teepaki äravõtmiseks, kuna see oli kaebajal olemas ja valvur selle ka avastas, vajalik ametnikul nn „välja mõelda“ mingeid versioone. Ametniku kohus oli teepakk ära võtta sõltumata sellest, miks see kaebajal kaasas oli või kas kaebaja sai selle jalutuskäigul või oli see temal enne olemas. Isegi juhul, kui ametnik ei oleks näinud teepaki võtmist aknalaualt, ei oleks ametnikul olnud mingit võimalust kindlaks teha, kuidas kaebaja selle oli saanud ja mis ainet see tegelikult sisaldas. Seega peaks ka kaebajale olema üsna mõistetav, et poolik teepakk tuli ära võtta ja valvuril siinkohal valikuid ei olnud, ka temale on vanglas kehtiv kord täitmiseks kohustuslik. Vastupidine olukord oleks ehk tekkinud juhul, kui kaebuse esitaja kohe jalutuskäigule minnes oleks näidanud, et tal oli ununenud teepakk taskusse ja ametnik oleks saanud otsustada, kuidas ja kuhu see jalutuskäigu ajaks ära paigutada nii, et see ei satuks teiste isikute kätte ja et sinna ei puistata nt kahjulikke aineid juurde. Sellist olukorda ei tekkinud ja asi tuli antud asjaoludel ikkagi ära võtta ja fikseerida äravõtmine aktiga. Kaebaja küsimustele sellest, kuidas teepakk sinna aknalauale sai ja arutlused sellest, miks kaebaja ei saanud vangla kirjeldatud viisil sündmuskohas turnida ja et ta ei ulata aknani, on antud vaidluses tarbetud ja otsitud, kuivõrd vastustaja on püüdnud kaebuse esitajale vastata ja neid seisukohti sündmuskoha andmetel kontrollida, kuid vangla on 8 õigesti jäänud seisukohale, et antud juhul juba kehtiv kord näeb ette, kuidas ametnik pidi käituma. Kuna kaebaja püstitas mitmeid oletusi, siis nõustub kohus, et isegi kui kaebaja oletustel oleks mingi asjakohane tagapõhi, on selge, et ka kaebaja pikkus võimaldas aknalault asja võtta ja on selge, et sündmuskohal tehtud fotod kinnitavad, et takistusi asja võtmisel ei olnud trellidest vms asjaoludest. See, et keegi ei tea täpsemalt, kuidas asi aknalaule sai, ei väära fakti, et kaebajal oli võimalik poolik teepakk kätte saada ka jalutuskäigu ajal, mistõttu ei ole kohus kaebuse esitajaga nõus, et vangla ametniku ettekanne on juba sellest aspektist ebausutav. Kahjuks on vanglas vaatamata läbiotsimistele ja kontrollile ikka ja jätkuvalt juhtumeid, mil kinnipeetavad suudavad toimetada jalutusboksidesse ja mujale üleandmiseks asju/aineid, kuigi selle vastu võideldakse nii kinnipeetavate endi kui ka vangla personali julgeoleku huvides. Julgeolekuriskide maandamine on üks vangla prioriteete ja selle ülesande täitmisel püütakse olla ranged ja täpsed, mistõttu ka kaebuse esitaja juhtum lahendati rangelt kehtivate eeskirjade alusel ja nagu näha, ei jäetud kaebuse esitaja juures teepaki leidmisel eeskirja nõudeid täitmata ning asja kaebuse esitaja kätte. A.S. leiab, et ametnik oleks pidanud antud juhul tema olukorda mõistma ning asja ei oleks pidanud vangla ära võtma. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas kaebuse esitaja ei suuda mõista elementaarset, st et kui iga kinnipeetav, kes väidetult midagi unustab, hakkaks nõudma reeglitest erandi tegemist ja niimoodi tavaliselt ka isikud käituvad, oleks kasvõi elementaarse korra loomine vangla tingimustes võimatu. Igal kinnipeetaval on omad arusaamad, mis tähendab, et eksisteerib suur hulk variante, millises osas keegi järeleandmisi kehtivast korrast sooviks, seega muutuks julgeoleku ja sisekorra mõiste vanglas määramatuks, mille piire enam keegi ei hoomaks, mis tegelikkuses tähendab nii vanglas kui ka vangla välises ühiskonnas korratust ja lubamatut olukorda. Niisuguselt talitamine vangla oludes aga tekitaks ohtliku pingeolukorra, mil erinevatele kinnipeetavatele kehtiksid erinevad korrad, see ei ole lubatav ja see ongi kehtestatud vangla eeskirjade eesmärgiks. Seega tuleb kaebuse esitajal leppida kehtiva korraga ja mõista, et vanglas viibimisega kaasnevad paratamatult piirangud, mis vähendavad riske ja aitavad tagada suhteliselt rutiinset rahu ja elukorraldust. Kohus ei pea vajalikuks enam tõendeid koguda ja midagi lisaks uurida, kuivõrd kohtule nähtub, et kaebuse esitajal ei ole pretensioone akti vormilise osa suhtes ja ka selle sisu on arusaadav. Kaebaja on ka nõustunud faktiga, et poolik teepakk tema juurest leiti, seega on andmed, mis akti märgitud, õiged.
30. Vanglal oli õigus teepakk ära võtta ja õiged ei ole kaebaja arutlused sellest, et kehtivaid keelunorme antud juhul teepaki äravõtmiseks ei olnud. Kohus nõustub vastustaja esitatud seisukohtadega ja on lisaks eelnevalt selgitanud, miks ja kuidas antud juhul normid kohalduvad. Kas kaebuse esitajat tuli selles juhtumis distsiplinaarkorras karistada, seda saab lahendada teises kohtuasjas ja kohus nõustub vastustajaga, et distsiplinaarasja küsimused lahendatakse teises menetluses ega ole selle kohtuasja küsimused.
31. Vaidlusi ei ole tekitanud ka asjaolu, et läbiotsimist teostatakse vastavalt eelnevalt märgitud läbiotsimist reguleerivale Määrusele ja läbiotsimine oli lubatav (kaebaja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud); seega läbiotsimisel leitud poolik teepakk tuli ära võtta, kui see leiti kaebaja liikumisel elukambrisse. Kohus kokkuvõtteks nõustub vanglaga ka selles, et kuna kodukorra kohaselt ei võinud A.S. jalutuskäigule minnes ning sealt naastes omada ühegi eset, kuulus ka leitud ese konfiskeerimisele; asjaolu, et teepaki näol ei ole vanglas tegemist keelatud esemega, ei välista, et vastav ese võidakse omastada keelatud viisil või viibib isik esemega, selleks keelatud ajal ja kohas ja kirjeldatud juhtudel, kuulub ese koheselt konfiskeerimisele; paigutades 9 teepaki jope taskusse, sai ja pidi kaebaja mõistma, et oma käitumisega loob ta olukorra, mis võib viia asja äravõtmisele.
32. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja menetluskulude nõuet ei esitanud. Karin Kalmiste Kohtunik 10