KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-2486 Haldusasi M. R. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

§ 12lg 3).

ASJAOLUD JA KAEBAJA SEISUKOHT

1. 21.10.2011 saabus Tallinna Halduskohtule M.R. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi PMTK) 29.07.2011 korralduse nr 12.2-3/3879-24 tühistamiseks. Vaidlustatud korraldusega kohustati kaebuse esitajat tasuma PMTK 12.07.2011 korralduse nr 12.2-3/3879-22 täitmata jätmise eest sunniraha summas 320 eurot.
2. Halduskohus jättis 15.11.2011 määrusega M.R. kaebus käiguta, andes kaebuse esitajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, muuhulgas kohtu teavitamiseks asjaolust, millal sai kaebuse esitaja kätte Maksu- ja Tolliameti (MTA) 14.09.2011 vaideotsuse nr 6-1/442-4, et kohtul oleks hiljem võimalik hinnata kaebuse esitamise tähtaegsust. Ka selgitas kohus kaebuse esitajale, et kui kaebus ei ole esitatud halduskohtusse tähtaegselt, tuleb kaebuses esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused.
3. 14.11.2011 saabus kohtule kaebuse täiendus, samuti taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. 15.11.2011 määrusega võttis kohus M. R. kaebuse menetluse tähtaja küsimuse lahendamiseks ning andis vastustajale tähtaja seisukoha esitamiseks. TÄHTAJA ENNISTAMISE TAOTLUS
4. Kaebuse täienduses selgitas kaebaja, et sai MTA 14.09.2011 vaideotsuse nr 6-1/442-4 kätte 19.09.2011 ning esitas seepeale 03.10.2011 Tallinna Halduskohtule avalduse riigi õigusabi saamiseks käesoleva vaidluse esemeks oleva haldusakti vaidlustamiseks kohtus. 1 Kaebaja lisab, et 17.10.2011 sai ta kätte Tallinna Halduskohtu määruse asjas nr 3-11-2353, millega jäeti rahuldamata tema riigi õigusabi taotlus. Kaebuse esitaja selgitab kaebuse täienduses, et ta arvestas asjaoluga, et saab riigi õigusabi, kuivõrd ta ei oma juriidilisi teadmisi, samuti puuduvad tal rahalised vahendid advokaadi võtmiseks. Kuna riigi õigusabi taotlus jäi rahuldamata, pidi kaebaja esitama kohtule kaebuse ise, mistõttu võiks kaebaja hinnangul ka kaebuse esitamise tähtaega pikendada. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja seisukohal, et kaebus on kohtule esitatud mõjuval põhjusel peale kaebetähtaja möödumist. Samuti on kaebaja kaebuse täienduses esitanud taotluse kaebetähtaja ennistamiseks seoses esmalt riigi õigusabi taotluse esitamisega. VASTUSTAJA SEISUKOHT
5. Vastustaja leiab, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ja taotlus kaebuse tähtaegseks lugemiseks või kaebetähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud. Vastustaja on seisukohal, et puudub objektiivne põhjus tähtaja ennistamiseks. Maksuhaldur selgitab, et kuigi riigi õigusabi taotluse menetluse kulgu isik omalt poolt mõjutada ei saanud, puudusid siiski eeldused, mis oleksid võinud viia kaebaja eksitusse kaebetähtaja kulgemise või selle peatumise osas taotluse menetlemise ajaks. Vastustaja leiab, et kaebaja pidi arvestama asjaoluga, et riigi õigusabi taotluse lahendamine võib võtta kauem aega kui on seadusega ettenähtud tähtaeg haldusakti vaidlustamiseks. Samuti lisab vastustaja, et kaebajal oli võimalik esitada ka riigi õigusabi rahuldamata jätmise määruse kättesaamisest käesolev kaebus kohtule tähtaegselt, võimalik, et küll puudustega, samas halduskohtu uurimisprintsiibist tulenevalt oleks kohus kaebajat vajadusel puuduste kõrvaldamisel aidanud. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus leiab esiteks, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. Kaebuses on kaebaja kinnitanud, et sai MTA 14.09.2011 vaideotsuse nr 6-1/442-4 kätte 19.09.2011.

§ 9lg 1 kohaselt tuleb kaebus halduskohtule esitada 30-päevase tähtaja jooksul.

Kolmekümnes päev vaidlustatud haldusakti kättesaamisest oli 19.10.2011. Kaebus kohtule on esitatud 21.10.2011, seega on kaebus esitatud pärast

§ 9lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist. Kohus selgitab lisaks, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 187 lõike 5 kohaselt ei peata menetlusabi andmise taotlus seaduses sätestatud menetlustähtaja kulgemist. Seega asjaolu, et kaebaja esitas eelnevalt kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks ning määruse riigi õigusabi andmisest keeldumise kohta sai ta kätte 17.10.2011, ei peata seaduses sätestatud 30-päevase tähtaja kulgemist. Veelgi enam, TsMS §187 lg 6 sätestab, et seaduses sätestatud tähtaja (käesoleval juhul kaebetähtaeg) järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. 7. Kaebuse esitaja esitas kaebuse täienduses kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus leiab, et käesoleval juhul kaebetähtaja ennistamise aluseid ei esine.

§ 10

lõikes 4 sätestatakse, et kui kaebus esitatakse pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist, tuleb kaebuses esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused. Kohus saab ennistada kaebetähtaja vaid juhul, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saab olla ennekõike mingisugune kaebuse esitaja tegevusest sõltumatu objektiivne asjaolu, mis takistas kaebuse tähtaegset esitamist. Kohtupraktikas sisustatud objektiivseid takistusi, nagu kaebaja või tema esindaja võimatus tähtaegselt kaebust esitada näiteks haiguse või muude takistuste tõttu, käesoleval juhul ei esine. Kaebuse esitaja on küll märkinud, et kuivõrd tema taotlus riigi õigusabi saamiseks jäeti rahuldamata ning tal tuli ise esitada kohtule kaebus, mis oli tema jaoks keeruline, siis tuleks kaebetähtaega pikendada või tähtaeg ennistada, kuivõrd see lasti mööda mõjuval põhjusel. Esmalt märgib kohus, et kohtul ei ole võimalik pikendada seaduses sätestatud menetlustähtaegasid, seda on võimalik teha kohtu määratud tähtaegade puhul. Samuti märgib kohus, et nõustub vastustajaga selles, et asjaolu, et kaebaja ootas riigi õigusabi taotluse lahendamist ning sellest keeldumisel oli tal keerulisem kaebust koostada, ei saa pidada objektiivseks asjaoluks, mis vabandaks kaebetähtaja möödalaskmist. Riigikohus märkis oma 19.01.2010 määruses asjas nr 3-31-50-00, et mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või 2 ebamugav, kuid siiski võimalik. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et kuivõrd kaebaja sai määruse riigi õigusabi andmisest keeldumise kohta kätte 17.10.2011, oli tal aega esitada käesolev kaebus kohtule siiski tähtaegselt, s.o hiljemalt 19.10.2011. Asjaolu, et kaebajal puuduvad õigusalased teadmised ning ta lootis saada riigi õigusabi korras esindaja, kes koostaks kohtule korrektse kaebuse, ei takistanud siiski tal esitada ka ise, kasvõi puudustega kaebus. Veelgi enam nõustub kohus vastustajaga ka selles osas, et halduskohtul tuleneb uurimisprintsiibist kohustus puudustega kaebuse esitamise korral aidata kaebajat esinevad puudused kõrvaldada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebuse esitaja ei ole kaebetähtaega mööda lasknud mõjuval põhjusel ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. 8.

§ 12

lõikes 3 sätestatakse, et kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Eeltoodut arvestades tuleb M. R. kaebuse menetlus

§ 12lg 3 alusel lõpetada.

Kadriann Ikkonen kohtunik 3