§-dest 110-114 tuleneva selge vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluse, mis on seotud 27.06.2011.a sõlmitud kommertspandilepingust ja selle alusel võlgniku omandist välja läinud vara tagasinõudmisega võlgniku pankrotivara hulka. Kuna ajutisele haldurile ei ole üle antud kõiki äriühingu raamatupidamisdokumente, on ajutine haldur esitanud omapoolse seisukoha käesoleva arvamuse koostamise ajaks esitatud dokumentide alusel. Ülaltoodust nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu
Juhul, kui võlausaldajad ei ole valmis pankrotimenetlust finantseerima, esineb alus menetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt
lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutise halduri aruande koostamise aja seisuga on võlgniku kohustuste suuruseks 85 228,98 eurot ja vara suuruseks 1 154,68 eurot. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlausaldajate nõuete rahuldamine täies ulatuses ei ole võimalik. Samuti puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 07.11.2011 määrusega MOÜ pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul MOÜ pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes märgituga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku raske juhtimisviga, mis seisneb äriühingu kohustuste põhjendamatus suurendamises (kahjulikud lepingu muudatused), vara põhjendamatus koormamises ning äriühingu varatuks muutmises, mis ongi viinud püsiva maksejõuetuseni. Ka äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete ja pankrotiavaldusele lisatud andmete järgi on võlgnik tegutsenud viimased aastad kahjumis. 6 Pankrotiavalduse esitamata jätmisega võivad juhatuse liikmed olla toime pannud Karistusseadustiku (KarS) § 385¹ kirjeldatud kuriteo tunnustega teo. Juhul, kui juhatus oleks esitanud kohtule pankrotiavalduse ajal, mil omakapital muutus negatiivseks, oleks ilmselt võidud vältida kahjulikke tagajärgi võlausaldajate suhtes. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgnik on tekitanud kahju äriühingule ja kahjustanud teiste võlausaldajate huve ka seeläbi, et kuigi 01.07.2011 teates on OÜ WT väitnud, et võõrandab alates 03.08.2011 panditud vara enampakkumisel või siis muul viisil pantijaga kokkuleppel, on võlgnik lisaks vara väärtuse alandamisele andnud vara OÜ-le WT üle, ilma et oleks püütud müüa vara enampakkumisel või muul kasutooval viisil. KarS § 384 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt
lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 24,0 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 2 448,26 eurot (koos sotsiaalmaksuga). Ajutine haldur palub halduri töötasust 1 840,80 eurot välja mõista võlgnikult ja riigi vahenditest 397 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et ajutise halduri tasust 1 840,80 eurot tuleb välja mõista võlgnikult MOÜ-lt ja 397 eurot riigi vahenditest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse liikmele MS (ik XXX). 7 Tiia Mõtsnik kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.