) § 64 lg 2 kohaselt on kinnipeetaval õigus anda selgitusi.
lg 4 kohaselt esitatakse kõik taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus kirjalikult. Käesolevas asjas koostati distsiplinaarmenetluse protokoll 22.12.2010 ja sellest ei nähtu kinnipeetava poolt selgituste andmine ning nendega arvestamine (tl 14). 23.12.2010 koostatud distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 15) nähtub, et menetluse materjalide hulka on lisatud kinnipeetava 05.12.2010 ja 23.12.2010 esitatud selgitused (tl 17-18). Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub kinnipeetava poolt 05.12.2010 esitatud selgituste sisu ning asjaolu, et A.Vähi tunnistab keelatud esemete enda juures hoidmist. Kohtu arvates on seega kaebaja kirjalike selgitustega distsiplinaarmenetluse käigus arvestatud ning vastustaja on distsiplinaarmenetluse protokollis hinnanud selgituste sisu. Kaebaja väide, et talle ei ole distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kätte antud, on põhjendamatu ja ei vasta tõele.
lg 4 kohaselt antakse kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri kätte allkirja vastu. 2 Kohtule esitatud Tartu Vangla 23.12.2010 käskkirjast nr 1-4/2970 nähtub, et sellel on inspektorkontaktisiku märkus allkirja andmisest keeldumise kohta (tl 5 pöördel). Märkuse kohaselt andis inspektor-kontaktisik nimetatud käskkirja kinnipeetavale 23.12.2010 kell 13:30, kuid A.Vähi keeldus allkirjastamast, samuti ei võtnud käskkirja koopiat ning viskas toiduluugile tagasi. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et vastustaja tuvastas videosalvestise kontrollimisel, et vaidlustatud haldusaktis viidatud ajal viibis inspektor-kontaktisik A.Vähi kambri juures koos dokumentidega ja kogutud dokumentidega leidis kinnitust, et kinnipeetavale tutvustati käskkirja distsiplinaarkaristuse määramise kohta.
lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse määramisel arvesse vangistuse täideviimise eesmärki.
lg 1 sätestab distsiplinaarkaristuse loetelu ning HMS § 4 lg 1 annab vanglale kaalutlusõiguse alusel valida erinevate karistuste vahel. Karistuse määramine ning selle täideviimine on õiguslikult erineva tähendusega. Õiguslikult ei tulene vanglale kohustust distsiplinaarkaristuse määramisel arvestada kinnipeetava tervisliku seisundiga. Kuna õigusnormid ei kohusta vastustajat arvestama karistuse määramisel kinnipeetava tervisliku seisundiga, siis ei ole vastustaja kohtu hinnangul seadusesätte vastu eksinud ja karistusliigi valik on olnud kaalutletud. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamine oli õiguspärane ja temale süüks arvatud tegude toimepanemist on ta ka ise tunnistanud, distsiplinaarmenetluse käigus menetlusnorme rikutud ei ole, mistõttu puudub alus käskkirja tühistamiseks. Maare Aloe kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.