KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2011. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-31981 Tsiviilasi Time Finans AB hagi Indrek Villand’i

) §430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-11-31981 menetlus kooskõlas

§428lg 1 p-s 4 sätestatuga.

2.

1. Menetlusosalised on teadlikud Kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ja ei pea vajalikuks Kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Seega paluvad menetlusosalised kohtul Kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. 2.
2. Menetlusosalised kinnitavad, et Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku Kompromiss avalikke huve ning Kompromissi on võimelik täita. 2.
3. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad menetlusosalised, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. 2.
4. Kompromiss on sõlmitud kolmes

§ 661

lg-le 4 tuginedes on menetlusosalised kokku leppinud Kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 päevale. 2.7. Lähtuvalt

§ 150

lg 2 p-st 1 ja lg-st 3 taotleb hageja poole hagiavalduse esitamiseks tasutud riigilõivust summas 383,46 euro tagastamist. Hageja palub riigilõiv tagastada Incure Inkasso Agentuur OÜ arveldusarvele nr * *. 3 KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 07.12.2011 kohtule esitatud kompromissiga pooled lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevale

§ 661lg 4 alusel.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse hagejale tasuda ½ hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 191,73 eurot ja hageja õigusabikulud summas 129,28 eurot. Pooled on seega

§ 168lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises.

Riigil menetluskulusid, mida võiks

§ 179alusel välja mõista, ei ole.

Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning 4 kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda

§ 168

lg 3 alusel.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud ½ riigilõivu tagastamist

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Hageja esindaja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 383,46 eurot /tlk 26/.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja eest tasus riigilõivu hageja esindaja OÜ Incure Inkasso Agentuur. Kompromisslepinguga palub hageja riigilõivu tagastada Incure Inkasso Agentuur OÜ-le. Eeltoodust tulenevalt tuleb Incure Inkasso Agentuur OÜ-le tagastada ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 191,73 eurot. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5