3-09-1660/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-1660 Otsuse kuupäev 22.oktoober 2009 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla direktori 22.06.2009 käskkirja nr 14/932 tühistamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks tagastama 26.05.2009 läbiotsimise käigus temalt ära võetud esemed või kompenseerima nende maksumus Asja läbivaatamise kuupäev 08.oktoober 2009 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja vastustaja – Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Vangla direktori 22.06.2009 käskkirjaga nr 1-4/932 määrati XXX distsiplinaarkaristus 5 ööpäeva kartserisse paigutamist 6-kuulise katseajaga Tartu Vangla kodukorra p 7.2.6 sätestatud nõude süülise rikkumise eest. Rikkumine seisnes selles, et 26.05.2009 ajavahemikul 11:00 kuni 12:00 toimunud läbiotsimise käigus võeti XXX ära spordikott, spordijalatsid Adidas Goodyear ning käekell Breitling põhjusel, et neid asju ei olnud kirjas kinnipeetava isiklike asjade nimekirjas, seega ei kuulunud temale ning nende omamisel pani ta toime distsipliinirikkumise. 04.06.2009 esitas XXX Justiitsministeeriumile vaide, milles taotles vanglale ettekirjutuse tegemist 26.05.2009 äravõetud asjade tagastamiseks. 25.06.2009 esitas XXX vaide Tartu Vangla direktori 22.06.2009 käskkirja nr 1-4/932 peale, milles palus eelnimetatud käskkiri tühistada. Justiitsministeeriumi 28.08.2009 vaideotsusega nr 11-7/695 jäeti XXX mõlemad vaided rahuldamata. Tartu Vangla direktori 22.06.2009 käskkirja nr 1-4/932 tühistamise osas asus justiitsministeerium seisukohale, et XXX tegu ja süü selle toimepanemises on tõendatud, menetlusnorme rikutud ei ole, seega puudub alus käskkirja tühistamiseks. Äravõetud asjade tagastamise osas asus Justiitsministeerium seisukohale, et kuna asjad, mis XXX ära võeti ei kuulunud talle, s.t ta oli need soetanud ebaseaduslikul teel, siis ei olnud põhjendatud esemete vaide esitajale tagastamine. Vastav kaalutlus on asjakohane ning seega puudub alus Tartu Vanglale vaides taotletud ettekirjutuse tegemiseks. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub Tartu Vangla direktori 22.06.2009 käskkirja nr 14/932 tühistada ja kohustada Tartu Vanglat tagastada temalt läbiotsimise käigus äravõetud esemed või kompenseerida nende maksumus. Kaebaja väidab, et temalt äravõetud esemed on tema isiklikud asjad ja ta esitas selle tõendamiseks vanglaametnikule vajalikud tšekid, mis olid juhuslikult säilinud inimestel, kes ostsid need asjad talle 2006.aasta suvel Moskvas. Kaebaja palub, et Tartu Vangla tagastaks talle kuuluvad asjad või kompenseeriks asjade maksumuse. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Tartu Vangla esindaja on seisukohal, et XXX kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja nõustub kõigi Justiitsministeeriumi poolt vaiete rahuldamise jätmise põhjendustega ja on seisukohal, et XXX distsiplinaarkorras karistamine on õiguspärane, tema süü on tõendatud, distsiplinaarmenetlus on läbiviidud kehtestatud norme järgides ja seega puudub alus käskkirja tühistamiseks. Kuna esemete kuulumine kaebajale pole tõendatud, siis pole põhjendatud ka äravõetud esemete tagastamine XXX. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et Tartu Vanglas 26.05.2009 toimunud läbiotsimise käigus leiti ja võeti kambrist nr K-463 ära laiguline spordikott, spordijalatsid Adidas Goodyear ning kinnipeetav XXX käe pealt käekell Breitling. Seda kinnitavad vanglaametnikud O.Surva ja P.-K.Küüsvek 26.05.2009 ettekannetega nr 856 ja 856A (tl 91-92). Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 57 lg 1 kuni 24.07.2009 kehtinud sõnastuse kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. 2 VSkE § 61 lg 1 sätestab, et vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad asjad §-s 63 nimetamata asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse, arvestades § 57 lõikes 3 ja § 61 lõikes 11 toodud piirangut. VSkE § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri, milles peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale, teine lao eest vastutavale teenistujale. Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.6 sätestab, et kinnipeetaval on keelatud võõrandada või teiste kasutusse anda oma isiklikuks tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isikutele tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju. Asja materjalidest nähtuvalt koostas Tartu Vangla ajavahemikul 14.12.2006 kuni 09.07.2008 mitmeid kaebuse esitaja isiklike asjade ühtseid nimekirju (tl 75-84) , mille kannete õigsust on kaebaja kinnitanud oma allkirjaga (va 09.07.2008 nimekiri, kuid selle kanded kattuvad eelnevate nimekirjadega). Mitte üheski neist nimekirjadest pole aga märgitud XXX 26.05.2009 läbiotsimisel äravõetud esemeid. Kohus nõustub vastustajaga ja arvestades asjaoluga, et XXX on vanglas viibinud alates 2006.aastast, on vähe tõenäoline, et vanglaametnikud on sedavõrd järjekindlalt ja igakord ühtemoodi eksinud. Samuti ei ole kinnipeetav ise eelnevalt märkinud, et temale kuuluvate asjade nimekirjas oleks vigu asjade kirjelduses või nimetuses. Lisaks on vastustaja kinnitanud, et eelnevate läbiotsimiste käigus pole neid esemeid kinnipeetava valdusest leitud. Vaidemenetluse käigus esitas XXX vanglale asjade temale kuuluvuse kohta tõendina kaubatšekid (tl 88), mis saadeti kaebajale 2006.aasta suvel isikute poolt, kes talle väidetavalt nimetatud asjad ostsid. Kohus leiab, et nimetatud kaubatšekkide alusel ei ole võimalik tõendada, et just XXX on leitud asjade omanik, sest tšekkidel puudub igasugune viide tema isikule, samuti ei saa nende alusel öelda, kas tegemist on täpselt samade esemetega, mis kaebajalt läbiotsimise käigus ära võeti. Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud tšekid on trükitud hiljem, kas siis mõnda raamatupidamise programmi, tavalist tabelitöötlus või mõnda muud arvutiprogrammi kasutades, mida tõendab asjaolu, et kuigi tegemist on kahe täiesti erineva kauplusega, on tšekid oma väljanägemiselt, väikesi nüansse arvestamata, äravahetamiseni sarnased. Käekella ostumüügitšekil puudub müüja allkiri, küll aga on ostja allkiri. Tartu Vangla on kindlaks teinud, et aadressil Starõi Arbat 5, Moskva, kust käekell Breitling väidetavalt osteti, ei asu ühtegi Donna Karan New York poe ketti kuuluvat kauplust, samuti asub aadressil MKAD (Moskva ümber olev ringtee) 41 km Moskva, turg „Melnitca“, kus on palju kaubanduskeskusi, millel kõigil on oma nimi, aga tšekil on ainult märge, et on ostetud kaubanduskeskusest. Kuna vaidemenetluses on kinnitust leidnud, et kaebajalt 26.05.2009 läbiotsimise käigus leitud asjad ei ole vanglas XXX valduses olnud tema vanglasse saabumise ajast, mida kinnitavad XXX isiklike asjade kohta koostatud ühtsed nimekirjad, kust tuleneb, et ühegi eelmise nimekirja koostamisel ei ole kaebaja asjade hulgas olnud laigulist spordikotti, vaid see on olnud sinine, samuti ei ole kaebaja valduses olnud käekella Breitling ega kahte paari Adidas spordijalatseid ja kuna ka vaidemenetluse materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks nimetatud asjad soetanud vangla vahendusel, siis asub kohus seisukohale, et kaebaja pole omandanud temalt äravõetud esemeid vanglas lubatud viisil ja tema distsiplinaarkorras karistamine on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et XXX distsiplinaarkorras karistamine on õiguspärane, tema süü on tõendatud, distsiplinaarmenetlus on läbiviidud kehtestatud norme järgides ja seega puudub alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. 3 Kohus leiab, et kuna XXX ei ole temalt äravõetud asju vanglas saanud seaduslikul teel, sest need ei olnud temaga kaasas vanglasse saabumisel ja kohtus ei leidnud tõendamist, et ta oleks need soetanud vanglateenistuse vahendusel, siis kaebaja taotlus esemete tagasisaamiseks on põhjendamatu ja kohtul puudub alus kohustada Tartu Vanglat kompenseerima kaebajale nende maksumuse. Arvestades eeltoodut jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 4