TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1978 Otsuse kuupäev 28.09.2011 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Sergei Kuprin´i kaebus Viru Vangla toimingute – nõuetele mittevastavas etapikambris hoidmine ja tualettpaberi ootekambrisse mittelubamine – õigusvastasuse tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 28.10.2011.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Kinnipeetav Sergei Kuprini on korduvalt etapeeritud ning seoses sellega on ta pidanud Viru Vanglas viibima etapi- ehk ootekambris. 10.08.2011.a saabus Tartu Halduskohtusse Sergei Kuprini kaebus Viru Vangla toimingute – nõuetele mittevastavas etapikambris hoidmine – õigusvastasuse tuvastamiseks. Tartu Halduskohtu 23.08.2011.a kohtumäärusega võeti S. Kuprini kaebus menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
- Kaebuse kohaselt hoiti S. Kuprini erinevatel ajavahemikel Viru Vangla E-hoone esimese korruse etapikambris (11.08.2008.a – 14.08.2008.a; 09.09.2008.a - 16.09.2008.a; 25.09.2008.a 29.09.2008.a; 20.10.2008.a - 23.10.2008.a; 03.03.2009.a - 05.03.2009.a; 19.05.2009.a 28.05.2009.a; 05.05.2009.a - 11.05.2009.a; 11.12.2008.a - 16.12.2008.a; 12.03.2009.a 23.03.2009.a; 22.04.2010.a). Nendel kuupäevadel käis kaebaja etappidel Narva eeluurimiskambris ja tuli sealt tagasi Viru Vanglasse ning viibis Viru Vangla etapikambrites. Kaebaja selgitab, et nendes Viru Vangla etapikambrites asub WC kambri nurgas. WC on täiesti avatud, mis ei luba seda kasutada viisakuse ja intiimsuse raamides. Viru Vangla etapikambrites viibivad alati ka teised kinnipeetavad, keda saadetakse etappi. Teiste silme all WC-s käia on äärmiselt alandav. Peale selle, kui vangla juhtkond paigutab kinnipeetava etapikambrisse, ei lubata tal kambrisse kaasa võtta oma isiklikest asjadest hügieenitarbeid – tualettpaberit. Omalt poolt vangla samuti tualettpaberit ei anna ning alandab sellega inimväärikust. Samuti ei arvesta vangla sellega, et kaebaja on ametlikult invaliid. Vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 2 kohaselt kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Kaebaja märgib, et kohus on samuti leidnud, et avaldatud seadused ja neist tulenevad õigused ja vabadused kehtivad kõigi suhtes, olenemata sellest, kas inimene asub vanglas või vabaduses. Ta leiab, et rikutud on õigust inimlikule kohtlemisele.
- S. Kuprin palub tunnistada õigusvastaseks tema kinnipidamine Viru Vangla etapikambris privaatsust kindlustamata. Tema põhjendatud huviks on kahju hüvitamise nõude esitamine moraalse (mittevaralise) kahju tekitamise eest. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
- Vastustaja leiab, et Viru Vangla ei ole oma tegevusega rikkunud õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning alandanud S. Kuprini inimväärikust ning S. Kuprini kaebus ei kuulu rahuldamisele.
- Vastustaja selgitab alljärgnevat. Etapi- ehk ootekambrisse paigutatakse kinnipeetavad reeglina enne ja pärast etappi. Kinnipeetavate paigutamine etapikambritesse tagab etappide õigeaegse toimumise. Näiteks saadetakse Viru Vanglas välja kujunenud praktika kohaselt kõik enne lõunat etappi minevad kinnipeetavad ootekambritesse enne kella seitset, sest päevaste toimetuste vahele on saatmisi väga keeruline planeerida. Ressursisäästmiseks saadetakse võimalikult palju kinnipeetavaid korraga ehk ühe saatmisega. Ametnikel ei ole füüsiliselt aega saata iga kinnipeetavat eraldi või täpselt tema etapi toimumise ajaks. Nimelt päeval otsivad valvurid läbi ja saadavad programmidesse/kooli/kokkusaamistele saadetavaid ja programmidesse/kooli/kokkusaamistele saabunud kinnipeetavaid, viibivad pesuvahetuse juures, raamatute jagamise juures raamatukoguhoidja poolt, jagavad ja koguvad kirju, viivad kinnipeetavaid spordisaali ja teostavad seal nende üle järelevalvet, saadavad kinnipeetavaid jalutama ja jalutuskäikudelt tagasi, saadavad kinnipeetavad kokkusaamistele, mis toimuvad osakonnas, jagavad suitsetamistarbeid ja paigutavad need pärast suitsetamisaja lõppemist tagasi kappidesse, viibivad kaupluse poolt kauba jagamise juures, tuues ja viies kinnipeetavaid müüjate juurde ning lisaks muud jooksvad tööülesanded. Varajane ootekambritesse saatmine aitab planeerida päevasteks toimetusteks inimressurssi. Etapist saabudes on kinnipeetava asjad vaja läbi otsida, et vältida keelatud esemete sattumist vanglasse ning seejärel saata ta kambrisse. Kuna reeglina liiguvad etapid päeval, ning sageli saabub mitu etapibussi järjest, siis osa kinnipeetavaid peab paratamatult enda järjekorda ootama. Ilma läbi otsimata ei ole julgeolekukaalutlustel võimalik kinnipeetavat elukambrisse saata. Samuti ei 2 saadeta etapist saabumisel ühte kinnipeetavat eraldi, vaid ressursside säästmiseks kogutakse kokku mitu kinnipeetavat ning saadetakse nad koos. Etapikambrisse ei anta kinnipeetavale isiklikke esemeid seetõttu, et minimaliseerida esemete vahetamist kinnipeetavate vahel. Ühte etapikambrisse paigutatakse sageli mitu kinnipeetavat. Kinnipeetavad paigutatakse kambrisse ilma isiklike asjadeta. Välistamaks keelatud esemete viimist teise kinnipidamiskohta tuleb kinnipeetavate isiklikud esemed nende juuresolekul läbi otsida. Kuna kinnipeetavaid on palju ning asju samuti, siis võtab asjade kontrollimine aega. Kinnipeetav paigutatakse ooteajaks etapikambrisse ning kui läbiotsijad on tema asjadeni jõudnud, siis kutsutakse ta läbiotsimise juurde. Pärast läbiotsimist saadetakse kinnipeetav ilma asjadeta tagasi ootekambrisse. Kui kinnipeetavatel oleks asjad ootekambris kaasas, siis peaksid teatud ajahetkel paratamatult viibima ühes kambris need kinnipeetavad kelle asjad on juba läbi otsitud ning need, kelle asju veel ei ole jõutud läbi otsida, mistõttu ei kaoks võimalus asjade vahetamiseks. Mõeldavaks ei saa pidada, et vahetult enne etapibussi sisenemist peaksid ametnikud kõik kinnipeetavaga kaasas olnud esemed uuesti läbi vaatama ning nimekirjade alusel kontrollima, kas ehk kinnipeetav on saanud etapikambris enda valdusesse mõne eseme, millele tal õigust ei ole. Vanglal ei ole nii palju etapikambreid, et kõik kinni peetavad isikud eraldi kambritesse paigutada. Kinnipeetavate saabumisel etapist tuleb nende asjad uuesti läbi otsida, vältimaks keelatud esemete sattumist territooriumile. Seega kui vangla sees on kinnipeetaval esemetega kaubitsemine komplitseeritum, siis etapikambris on selleks oluliselt soodsamad tingimused.
- Teiseks põhjuseks, miks etapikambrisse asju ei anta on see, et kui kinnipeetav oma asjad etapikambris peaks lahti pakkima, siis kulub tal nende kokkupakkimiseks täiendavalt aega ning seetõttu on reaalne oht, et etapid viibivad. Kinnipeetavate ootekambrisse paigutamise üheks eesmärgiks ongi see, et kinnipeetavaid oleks võimalikult kiiresti võimalik toimetada etapikambrist etapibussi, et vältida etappide hilinemist ning ametnike asjatut ootamist. G. Leppiku õiendist tuleneb, et tualettpaberi väljastab kinnipeetavatele vajadusel valvur. Vangla algusaegadel oli tualettpaber küll kambris olemas, kuid kuna kinnipeetavad ei kasutanud seda sihtotstarbeliselt ning tekitasid paberit WC-potti loopides ummistusi, siis korjati paber ootekambritest ära. Seega asjaolu, et paber kambrist puudus, ei tähenda, et kinnipeetaval ei olnud võimalik WC-paberit kasutada. Etapikambri sisustusse kuulub muuhulgas ka muust ruumist eraldamata vesiklosett ja kraanikauss käte pesemiseks. Kuna etapikambrisse paigutatakse kinnipeetavad üldjuhul kuni neljaks tunniks, kuid maksimaalselt kuni kuueks tunniks, siis on tegemist nö ooteruumiga. Tegemist ei ole kinnipeetava elukambriga või kartsakambriga, millele on seadusega kehtestatud kindlad nõuded. Näiteks vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 1 p 8 kohaselt kuuluvad toa või kambri sisustusse võimaluse korral WC. Sama sätte lg 4 p 6 kohaselt kuulub kartseri sisustusse WC. Vangla on seisukohal, et esiteks ei tulene ühestki õigusaktist iseenesest juba seda kohustust, et ootekambris üleüldse peab WC olema ning teiseks, ei tulene ühestki õigusaktist nõuet, et WC olemasolul peab selle avatus olema piiratud. Seega ei saa eeldada, et avatud WC ootekambris on vastuolus õigusaktidest tulenevate nõuetega.
- Samuti ei riku avatud tualett Viru Vanglas kinnipeetava inimväärikust ning VangS § 41 lg-t 1, mille kohaselt kinni peetavat isikut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. 3 Esiteks seepärast, et kui kinni peetav isik avaldab soovi tualeti kasutamiseks, siis võimalusel võimaldatakse kinnipeetaval kasutada tualetti tühjas etapikambris (G. Leppiku õiend). Teiseks seepärast, et kinnipeetav võib etapikambris viibida maksimaalselt kuus tundi järjest, tegemist ei ole tema elukambriga, milles ebamugavad WC-kasutamise tingimused oleksid igapäevased ja pidevad. Kolmandaks, tualeti kasutamise pealtnägemine kaaskinnipeetavate poolt ei olnud vältimatu, vaid seda oleks saanud ära hoida vastastikkuse kokkuleppega. Samasugusele järeldusele on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus, kes leidis 31.08.2010.a otsuses nr 3-09-1442, et olukorras, kus tualettruum ei ole ülejäänud kambrist uksega eraldatud, ei tähenda see iseenesest, et tualettruumi kasutamine häirib isiku privaatsust määral, mida võiks pidada tema inimväärikust alandavaks ning leidis, et tualeti kasutamine kambrikaaslase nähes või kambrikaaslase poolt tualeti kasutamise pealtnägemine ei olnud vältimatu, vaid seda sai ära hoida elementaarsest viisakusest lähtuva vastastikuse kokkuleppega. Neljandaks, nii riigisisene kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi EIÕK) praktika on seisukohal, et avatud tualettruumi iseenesest ei loeta inimväärikust alandavaks. Lisaks eelpoolviidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendile on ka Riigikohus 17.06.2010.a otsuses nr 33-1-95-09 märkinud, et olukord, kus tualeti kasutamine oli valvurile, koostoimes vastasseina paigutatud peegliga, läbi uksesilma nähtav, ei saanud kaebaja privaatsust häirida sedavõrd, et seda võiks pidada inimväärikust alandavaks. Samuti on ka Riigikohus juhtinud tähelepanu, et EIÕK on korduvalt leidnud, et vaheseinata tualeti kasutamine ei ole iseenesest kinnipeetava inimväärikust alandav (04.07.2006.a lahend 59450/00, Ramirez Sanchez vs Prantsusmaa). EIÕK on tualettruumi avatust küll ühe komponendina asjaolude kogumist, mille alusel kohus on hinnanud, kas kinnipidamise tingimused kambris ületavad minimaalse raskusastme (19.04.2001.a lahend 28524/95, Peers vs Kreeka), arvestanud, kuid EIÕK ei ole asunud seisukohale, et tualetid, mis ei võimalda privaatsust, oleksid ainsa asjaoluna käsitatavad inimväärikuse rikkumisena (M. Olesk, Inim-ja põhiõigused vanglas, Justiitsministeerium 2010, lk 100).
- Kinnipeetav ise on oma kaebuses pidanud inimväärikust alandavaks vaid WC-paberi puudumist ning ihuhädade kergendamist teiste juuresolekul- muid kaebusi kinnipeetav välja toonud ei ole. Kuna WC-paberit kinnipeetavatele küsimise peale väljastati, siis mingisugust ebameeldivate komponentide kogumit, mille alusel võiks öelda, et isikut hoiti inimväärikust alandavates tingimustes, olla ei saanud. Samuti ei ole kinnipeetaval muid kaebusi etapikambri kohta. Kamber on korralik, nii loomuliku kui ka kunstliku valgustusega ning seal on toolid ja vesiklosett kraanikausiga. Kinnipeetav on kohtu tähelepanu juhtinud asjaolule, et ta on ametlikult invaliidsusel. Viru Vangla meditsiiniosakonna õiendist tuleneb, et S. Kuprinile oli seoses parema küünarliigese murruga määratud ajavahemikul 14.06.2011.a - 30.06.2010.a 20% invaliidsus, kuid vastustajale jääb arusaamatuks, missugust rolli peaks see käesolevas asjas etendama. Tualeti kasutamisse teiste kinnipeetavate juuresolekul või WC-paberi küsimisse ei saanud invaliidsus kuidagi puutuda.
- Lähtudes eeltoodust, kahjunõude vastusest ja tuginedes HKMS § 26 lg 1 p-le 6 palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. 4 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
- HKMS § 9 lg 5 kohaselt kaebuse toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul toimingu sooritamisest arvates. Kaebus laekus kohtusse 10.08.2011.a ja kaebaja vaidlustab Viru Vangla toiminguid alates 11.08.2008.a, seega on kaebus tähtaegne. Kaebuse kohaselt vaidlustab kaebaja kahte Viru Vangla toimingut – ootekambri tualeti piirdeseinte puudumist ja ootekambrisse isiklikest asjadest WC-paberi mittelubamist ning vangla poolt WC-paberi ootekambrisse mitteandmist. Toimingute õigusvastaseks tunnistamise põhjendatud huviks on märgitud moraalse kahju hüvitamise nõue. Kaebaja täpsustas, et WCpaberi ootekambrisse mittelubamine leidis aset alates 2008.a kuni 22.04.2010.a.
- Esmalt käsitleb kohus ootekambris tualettpaberi kättesaadavust. Vastustaja kirjaliku seletuse kohaselt vangla töökorraldusest tulenevalt ning vanglasiseste saatmiste õigeaegsuse ning sujuvuse tagamiseks ja julgeoleku eesmärgil, paigutatakse kinnipeetavad enne teise vanglasse, arestimajja või kohtusse minekut vastuvõtuosakonna ootekambrisse, kuhu ei anta kinnipeetavale isiklikke esemeid julgeoleku kaalutlustel ja kinnipeetavate vahel kaubitsemise vältimiseks. Tualettpaberi väljastab kinnipeetavale vajadusel valvur. Vangla algusaegadel oli tualettpaber küll kambris olemas, kuid kuna kinnipeetavad ei kasutanud seda sihtotstarbeliselt ning tekitasid paberit WC-potti loopides ummistusi, siis korjati WC-paber ootekambritest ära. Kuid see ei tähenda, et kambris paber puudus või et kinnipeetaval ei olnud võimalik WC-paberit kasutada. Ülaltooduga on tõendatud, et ootekambris WC-paberit vangla poolt ei ole, kuna tegemist on isikliku esemega, siis ei ole see kinnipeetavatele lubatud. Vastustaja seletuse kohaselt said kinnipeetavad tualettpaberit valvuri kaudu, kuid kaebaja seda ei kinnita ja nimetab seda väidet valeks. Toimikus asub vastuvõtu –ja arvestusosakonna peaspetsialisti Gerda Leppik´u õiend (t.l 32), mille kohaselt vastuvõtuosakonnas on 9 etapikambrit, kuhu kinnipeetavad tuuakse hommikul kella 07.00 paiku (hommikusöök toimub ootekambris). Kuna liikumised on suured, siis tavaliselt viibivad kinnipeetavad isikud etapikambris mitmekesi. Enamasti jääb ootekambris viibimise aeg 2-4 tunni vahele. Üle 6 tunni etapikambris ei hoita. Seega viibivad kinnipeetavad etapikambris lühiajaliselt. Etapikambris on veega tualett ning kraanikauss. Etapikambris on seep (kontrollitakse ja vajadusel pannakse uus õhtul peale viimast liikumist), vee joomiseks väljastatakse kinni peetavatele „ühekordsed“ joogitopsid. Tualettpaberit väljastab kinni peetavatele vajadusel valvur. Kui kambrisse on paigutatud mitu kinnipeetavat ning mõni etapikambritest on vaba, siis kinni peetava soovil võimaldatakse tal tualetti kasutada tühjas kambris. Kaebaja märgib kaebuses, et teda hoiti erinevatel ajavahemikel etapikambris („11.08.2008.a – 14.08.2008.a; 09.09.2008.a - 16.09.2008.a; 25.09.2008.a - 29.09.2008.a; 20.10.2008.a 23.10.2008.a; 03.03.2009.a - 05.03.2009.a; 19.05.2009.a - 28.05.2009.a; 05.05.2009.a 11.05.2009.a; 11.12.2008.a - 16.12.2008.a; 12.03.2009.a - 23.03.2009.a; 22.04.2010.a. Nendel kuupäevadel ma käisin etappidel Narva eeluurimiskambris ja sealt tulin tagasi Viru Vanglasse ning viibisin Viru Vangla etapikambrites“, t.l 7). Vastustaja ei vaidle sellele vastu, et kaebaja oli etapeeritud ülalmainitud perioodil (t.l 28-29). Kohtu päringule vastas vastustaja, et nad ei saa täpselt öelda, mis kuupäevadel S. Kuprin 5 etapikambris viibis. Nimelt varasemalt liikusid osad kinnipeetavad ka otse oma kambrist etapibussi ja ei peatunud vahepeal etapikambris (t.l 47). Ülaltoodust teeb kohus järelduse, et vastustaja ei ole ümber lükanud kaebaja väiteid etapikambrites viibimise aja kohta ja kohus aktsepteerib kaebaja andmeid selle kohta. Kohtul ei ole alust mitte usaldada vastuvõtu-ja arvestusosakonna peaspetsialisti Gerda Leppik´u õiendis märgitut, et „tualettpaberit väljastab kinni peetavatele vajadusel valvur“. Seda, et nimetatud asjaolu vastab tõele, kinnitab Riigikohtu halduskolleegiumi 31.03.2010.a haldusasja nr 3-3-1-6-10 otsuse p 3, kus on fikseeritud, et „vangla vastusele lisatud vangla valvuri koostatud õiendist nähtub, et D. Š on saanud vajaduse korral vastuvõtuametnike käest tualettpaberit. Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud“. Selles otsuses oli Viru Vanglas vaidlustatav periood detsember 2008.a, mis on näha Tartu Ringkonnakohtu 19.11.2009.a otsusest haldusasjas 3-09-
- Õigusaktides ei ole reguleeritud ootekambri sisustust ning vanglal ei ole kohustust tualettpaberit ootekambris hoida. Kohus ei kahtle vastustaja vastuse punktis 2.4 esitatud andmete õigsuses. Seega on tuvastatud, et kui kinnipeetav pöördub valvuri poole, siis väljastatakse talle vajadusel tualettpaber kui hädavajalik hügieenitarve. Kaebaja väide, et ta ei saanud tualettpaberit – ei ole õige ja tema nõue selles osas ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohtu ülalnimetatud otsuse punktis 7 on märgitud, et õiguskantsler 02.12.2008.a – 03.12.2008.a läbi viidud kontrollkäigu kokkuvõttes ei ole teinud Viru Vanglale etteheiteid seoses ootekambri sisustusega või muude kinnipeetavate isikute ootekambris hoidmise tingimustega. See periood langeb kokku kaebaja poolt nimetatud ajaperioodiga ning seega kaebaja väide ei ole leidnud tõendamist ja kaebus selles osas ei kuulu rahuldamisele.
- Kohus on seisukohal, et etapikambris WC osa piirdeseinaga mitteeraldamine ei saanud kaebaja inimväärikust rikkuda või talle selliseid kannatusi tekitada, mis annaksid aluse vastustaja toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja vaidlustas sisuliselt seda, et ta oli sunnitud kasutama piirdeseinaga eraldamata tualetti teiste kaaskinnipeetavate juuresolekul või nägema teiste kinnipeetavate tualeti kasutamist. VangS § 41 lg 1 kohaselt kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Kohus on seisukohal, et igasugune ebamugavustunne ei ole veel inimväärikuse alandamine. Viidatud põhimõte tuleneb Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast. EIÕK on leidnud, et halb kohtlemine peab siiski saavutama minimaalse tõsidusastme, et selle suhtes oleks võimalik kohaldada Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 3 (kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada). Kõnealuse minimaalse tõsidusastme hindamine on suhteline ja sõltub kõikidest juhtumi asjaoludest. Ootekamber ei ole kinnipeetava elukamber ja ootekambris viibitakse lühiajaliselt. Viru Vangla peaspetsialist G. Leppik´u õiendist on näha, et kinnipeetavad viibivad ootekambris mitte rohkem kui kuus tundi. Ootekambris on tagatud võimalus kasutada tualetti ja vastuvaidlemata on inimesel ebamugav tunne, kui tualetil ei ole piirdeseina. Kaebaja lühiajaline koosviibimine teiste kinnipeetavatega ning sellel ajal WC kasutamine ei ole inimväärikust alandav. On tuvastatud, et vangla on võimaldanud kinnipeetavate soovil kasutada tualetti privaatselt, s.o teises ootekambris, 6 kus teisi isikuid ei viibi. Ootekambrites on kinnipeetavate liikumine suur, nad viibivad seal lühiajaliselt ja igaüks ei kasuta tingimata WC-d. Kaebaja viibis ootekambris, millele õigusaktidest tulenevalt ei ole tingimusi sätestatud, kuid ka elukambritele sätestatud tingimustest ei tulene, et WC peab olema eraldatud. VSkE § 7 lg 1 p 8 ja lg 4 p 6 kohaselt on kinnipeetava kambris võimaluse korral WC, kartseris on WC olemasolu kohustuslik. Täpsemaid nõudeid WC-le ei ole vanglate osas kehtestatud. Ka EIÕK ei ole asunud seisukohale, et privaatsust mittevõimaldavad tualetid oleksid otseselt ning ainsa asjaoluna inimväärikust alandavad. Seega selles osas ei kuulu kaebus rahuldamisele.
- Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 7