2-11-25307/13

(3)2-11-25307 Hagiavalduse kohaselt H S ja T S tutvusid ning nende kooselu algas 2000 aasta kevadel. Kooselust sündis neil üks laps - . Pooled ei vaidle ühise alaealise lapse hooldusõiguse üle. Peale lapse sündi, s.o. 11. juulil 2003, H S ja T S sõlmisid abielu, mille kohta on Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna abieluaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr. 46 (lisa 2). H S ja T S abieluline kooselu lõppes üsna kohe peale lapse sündi ja abielu sõlmimist põhjusel, et T S on alkoholi sõltuvuses ega soovi osa võtta perekonna vajaduste rahuldamisest. Hageja ja kostja elavad koos hageja ema juures. Kostja ei soovi osaleda ühise koduse majapidamise korraldamises ega kasuta enda sissetulekuid perekonna ülalpidamiseks. Lisaks on kostja hagejale teadaolevalt võtnud endale enda vajaduste rahuldamiseks laenukohustusi, mida ta käesolevaks hetkeks ei suuda enam ilma hageja abita täita. Hageja ja kostja omavaheline suhe on pingeline, kostja käitub hagejaga lugupidamatult, solvates teda alkoholi joobes olles laste ees valimatute sõnadega. Hageja leiab, et poolte abielusuhe on pöördumatult lõppenud. Hageja on aastaid proovinud aidata kostjal alkoholi sõltuvusest vabaneda, kuid see ei ole tulemusi andnud. Hageja kooselu kostjaga taastada ei soovi ning soovib abielu lahutada. Abikaasade vastastikusel kokkuleppel ühise avalduse alusel perekonnaseisuasutuses ei ole abielu võimalik lahutada, kuna kostja on senini keeldunud abielu lahutamast. Abielu kestel soetatud ühisvara jagamist kohtu kaudu hageja ei soovi. Eeltoodust tulenevalt ning kuna perekonnaseisuasutus ei ole pädev poolte abielu lahutama, on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg-te 1 ja 2 alusel taotleb hageja abielu lahutamist kohtus. Vastavalt PKS § 65 lg-le 1 võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 65 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning hageja ei soovi abielulist kooselu taastada. Kuivõrd kostja on senini keeldunud abielu lahutamisest abikaasade vastastikusel kokkuleppel perekonnaseisuasutuses, on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Vastavalt PKS § 15 lg-le 1 alustavad abiellumisega mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest. Seega on perekonnaseaduses sätestatud abikaasade kohustus teineteist igakülgselt toetada ning ilmutada vastastikku lugupidavat suhtumist. Kosija perekonna ühisest majandamisest mitte osa võttes ning käitudes hageja vastu lugupidamatult, on rikkunud PKS § 15 lg-s 1 sätestatud kohustusi. PKS § 15 lg 3 kohaselt PKS § 15 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumine võib olla abielu lahutamise nõude aluseks PKS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielulist kooselu hageja ja kostja vahel enam ei ole ning hageja ei soovi ka abielusuhete uuesti taastamist. TsMS § 164 lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Hageja leiab, et olukorras, kus kostja keeldub perekonnaseisuosakonnas poolte vastastikusel kokkuleppel abielu lahutamast ning kostja käitumise tulemusena on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole, ei ole hageja suhtes õiglane menetluskulud jätta täielikult hageja kanda. Kohtuistungile hageja ei ilmunud, kuid palus kohtule saadetud kirjalikus avalduses asi sisuliselt ära lahendada ja abielu lahutada. Hageja kinnitas, et kokkulepet poolte vahel ei tule. 2

(3)2-11-25307 KOSTJA SEISUKOHT

1. Kostja võtab hagi õigeks ja on lahutusega nõus. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja sisulist lahendamist kostja osavõtuta TsMS § 414 lg 1 ja 2 alusel. Kohtukutse on hagejale kättetoimetatud ja talle on istungilt puudumise tagajärgi selgitatud. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (§ 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja (§ 67 lg 3). Kuna hageja on kohtule kinnitanud, et ei pea abielu jätkamist võimalikuks ega soovinud ka kostjaga leppida ega selleks leppimisaega, siis on tuvastatud et poolte abielu jätkamine on võimatu ja nende abielu kuulub lahutamisele. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja ei vaidle lahutusele vastu. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. R.Undrest kohtunik 3