TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamine Kohtuasja number 3-10-3028 Määruse kuupäev 05.jaanuar 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aleksandr Saarepu kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju 600 000 krooni hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord
- Tagastada Aleksandr Saarepu kaebus haldusasjas nr 3-10-3028 HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel;
- Kohtumääruse ärakiri saata kaebuse esitajale;
- Kaebus tagastada kaebuse esitajale peale kohtumääruse jõustumist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
- 16.11.2010 saabus Tartu Halduskohtusse Aleksandr Saarepu kaebus, milles ta palub hüvitada Viru Vangla ametnike poolt tekitatud kahju summas 600 000 krooni. Kaebuse kohaselt on talle kahju tekitatud ebapiisava meditsiinilise abi osutamisega, kaebajale sobimatu toidujagamise, ja mitmete teiste Viru Vangla toimingutega. A.Saarepu märgib, et oma toimingutega, kõikide õigusaktide ja EV seaduste rikkumistega Viru Vangla alandas tema inimväärikust, kahjustas tema tervist ning Viru Vanglas viibides tunneb ta kannatusi. 03.12.2010 jättis kohus kaebuse käiguta, andes kaebajale 15 päeva aega kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli tõendada, et ta on kahju nõude osas läbinud eelnevalt kohustusliku kohtueelse menetluse. Selle läbimisel tuli kaebajal täpsustada kahju tekkimist ning selgitada, millal ja milliste toimingutega on kaebajale kahju tekitatud. 03.01.2011 laekus halduskohtusse A.Saarepu vastus kohtumäärusele. Kohtu seisukoht
- Kohus on seisukohal, et Aleksandr Saarepu kaebus kuulub tagastamisele. 1 Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kuna A. Saarepu on kohtule esitanud vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse, peab ta eelnevalt olema pöördunud kahjunõudega vangla poole. Ühtki tõendit kohtueelse menetluse läbimise kohta A. Saarepu halduskohtule esitanud ei ole, kuigi kohus kohtumääruses sellel otseselt viitas. Puuduste kõrvaldamise kirjas on A. Saarepu peamiselt kirjeldanud olukorda meditsiinilise abi mittesaamisel ning lisanud suure hulga Viru Vangla vastuseid tema märgukirjadele, kuid pole esitatud tõendeid kahju hüvitamise osas kohtueelse menetluse läbimise kohta. Kaebaja pole sellele ka oma vastuses osundanud. Seega saab järeldada, et kohtueelne kord kaebuses taotletud kahju nõude osas on läbimata. Kaebusele lisatud dokumentide hulgas on A.Saarepu poolt 29.07.2010 Viru Vanglale esitatud vaie, kus A.Saarepu on taotlenud 30 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamist seoses värske õhu puudumisega kambris. Kas vaie on Viru vangla poolt läbi vaadatud ja selle tulemustest kaebaja märkinud ei ole. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 1 ja lg 2 kohaselt oleks tulnud aga kaebus ka selles 30 000 krooni nõudes halduskohtusse esitada hiljemalt
- oktoobriks
- Kaebus kohtusse on esitatud aga 16.novembril 2010, seega tähtaega ületades. Samas arstiabi mitteandmise osas, mis moodustab kaebuse peamise osa, ei nähtu, et kaebaja oleks vangla poole kahju nõudega pöördunud. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ei ole kohtul võimalik kaebaja kahju hüvitamise taotlust menetleda ja kaebus kuulub juhindudes HKMS § 11 lg 31 punktist 1 tagastamisele.
- Kohus peab vajalikuks osundada kaebajale, et probleemid meditsiinilise abi osutamise, uuringute teostamise vajaduse kindlakstegemise ja eriarstiabi osutaja juurde suunamisega ei ole halduskohtu pädevuses, vaid selles osas on tegemist eraõigusliku vaidlusega, mis allub maakohtule. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-6910). Seega on kaebajal õigus vajaliku arstiabi mitteandmise ja sellega tekitatud kahju hüvitamise nõuete osas pöörduda maakohtusse, mitte halduskohtusse. Eda Muts Kohtunik 2