) § 1 tähenduses ning see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi ning puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Seetõttu tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotiseaduse § 29 alusel raugemisega, pankrotti kuulutamata. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus kohtul määrata pankrotimenetluse vältimiseks 2 000 eurot kohtu deposiiti, kuna võlgnikul vara puudub. Ajutine haldur palub halduri tasu välja mõista solidaarselt äriühingult ja juhatuse liikmelt. Võlgniku juhatuse liige ei vaidle vastu ajutise pankrotihalduri aruandele ning halduri tasu ja kulutuste suurusele. Võlgniku juhatuse liige on nõus tasuma halduri tasu ja kulutused solidaarselt võlgnikuga. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Uno Feldschmidti arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et HUVKOÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, 2 kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. HUVKOÜ-l on kohustusi 6 806,17 euro ulatuses, samas varade kogumaht on arvestuslikult 4303,08 eurot. Seega ületab kohustuste maht varade mahu 2 503,09 eurot. Realiseeritav vara ja põhivara võlgnikul puudub. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tegusid või toiminguid, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele, raskele juhtimisveale või muule sarnasele asjaolule, mis võisid põhjustada pankroti. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et HUVKOÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 08.11.2011 määrusega tegi kohus HUVKOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda HUVKOÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2 000 eurot 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. HUVKOÜ pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna HUVKOÜ-l ei ole piisavalt vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning HUVKOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada HUVKOÜ pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu
Vastavalt
lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele HI (isikukood XXX).
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib 3 haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 893,76 eurot (koos sotsiaalmaksuga) ja vajalike kulutuste katteks hüvitada 15,81 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulud on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, et võlgniku juhatuse liige HI on nõus hüvitama ajutise halduri tasu ja kulud solidaarselt äriühinguga, tuleb äriühingult ja võlgniku juhatuse liikmelt HI ajutise haldur kasuks välja mõista ajutise halduri tasu 893,76 eurot, mis sisaldab sotsiaalmaksu ja kulud 15,81 eurot, kogusummas 909,57 eurot Uno Feldschmidti arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXX. Viivi Villemson 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.