Obsah (14)

§ 775§ 780§ 781§ 116§ 774§ 785§ 188§ 161§ 197§ 82§ 198§ 186§ 113§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-11-1887 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 16.november 2011 K

) § 774 lg 1 kohaselt kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Poolte vahel on sõlmitud kirjalikult vormistatud veoseleping nr XXX, mille kohaselt hageja kohustus 05.11.2010 kell 9.30 peale laadima 8 kaubakohta kogukaaluga 3,2 t aadressil EKOÜ, XXX, Tallinn. Pealelaadimise ja tollivormistamise kestuseks oli lepingus arvestatud 24 tundi. Hageja pidi kauba toimetama minimaalsele normatiivile vastava tähtajaga aadressil MO, N , CMR järgi, tollimisega Gatšinas. Kauba mahalaadimise ja tolli kestuseks arvestati 48 tundi. Kostja kohustus veo eest tasuma 33 000 Eesti krooni. Lepingu punkti 9 kohaselt oli trahv seisuaja eest 100 EUR/tööpäev (välja arvatud puhkepäev ja pühad). Samas lepingupunktis nähti ette vedaja kohustus kompenseerida kostjale reisi teostamise kulud, kuid mitte vähem kui 20 % veotasust, kui vedaja sõidukit pealelaadimisele ei esita või ei täida veoselepingu tingimusi.

1. Kostja leiab, et vedaja autojuht täitis oma kohustusi hooletult ning lahkus laadimiskohalt omavoliliselt ilma kaubadokumentidega. Kohus kuulas tunnistajana üle hageja veoautojuhi VD, kes seletas, et sai pärast pealelaadimist kauba pealelaadijalt pakkelehe ja korralduse sõita „E“ lattu, kus deklarant annab kõik vajalikud dokumendid. 05.11.2010 kell 14.00 VD jõudis „E“ lattu, et saada teada, kas tema jaoks on dokumendid olemas. Juhile öeldi, et tuli invoice ja anti see juhile tutvumiseks. Lepingus ei ole E t ega selle asukohta XXX nimetatud. Kohtul ei ole alust kahelda hageja väidetes, et hageja ei ole XXX asuvast E terminalist varem kaupa vedanud. Kostja esitatud E T OÜ tegevdirektori kirjalikus selgitusest (tl 57) nähtub, et E terminalis pidi teostatama hagis nimetatud veose tollivormistused. TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel kohus hindab nimetatud selgitust dokumentaalse tõendina. Veolepingus on tollivormistamise koha kohta märge „Cooбщим позднеe“ (teatame hiljem). Eeltoodust järeldub, et hageja ega tema autojuht ei saanud ilma kostjapoolse täiendava infota teada, et tuleb minna „E“ terminali. Seetõttu ei ole eluliselt veenvad kostja väited, et autojuht lahkus laadimiskohalt omavoliliselt.
2. Kostja kirjalikus vastuses väidab, et hageja autojuht ei kontrollinud pealelaadimisel saatekirjas olnud kaubakohtade arvu. Kostja väidetel tekkis „E“ terminalis kaubadokumentide vormistamise takistus just seetõttu, et saatekirjas ja autosse laaditud kaubakohtade arv omavahel ei kattunud. Nimetatud saatekirja ei ole kohtule esitatud. I AS blanketile vormistatud veoselepingus oli muu hulgas nimetatud kaubakohtade arv, iga kaubakoha mõõtmed ning kaubakaal nii kogukaaluna kui iga kaubakoha kohta eraldi. Sisuliselt vastas veoseleping

§ 775

lg-s 1 nimetatud saatja väljastatud veokirjale.

§ 775lg 3 kohaselt saatja väljastatud veokirja üks eksemplar liigub koos veosega.

Tunnistaja D seletusega on tõendatud, et hageja autojuht kontrollis pealelaaditava kauba vastavust veoselepingus märgitud kaubakohtade arvule, lisaks sai autojuht pakkelehe. Asjas ei ole vaidlust, et tegelikult laaditigi peale 8 kaubakohta, nagu oli kokku lepitud. Tunnistaja D ütlustega on tõendatud samuti, et „E“ t anti talle tutvumiseks ainult invoice. Kohtul 5 ei ole alust kahelda tunnistaja ütlustes. Kostja ei ole tõendanud mingite muude dokumentide olemasolu, mida autojuht väidetavalt pidanuks laadimiskohast kaasa võtma. Kohus möönab, et isegi juhul, kui oli olemas mingi valede andmetega saatekiri, ei ole autojuht ega hageja vastutavad ebaõigete andmetega saatekirja vormistamise eest. Kostja ei ole põhistanud, et väidetavas saatekirjas oleva vea varasem avastamine oleks võimaldanud dokumendid kiiremini korrektselt ümber vormistada. E t tegevdirektori selgitusest nähtuvalt dokumentide vormistamist takistas asjaolu, et esitatud oli Proforma Invoice, see aga ei sobi kauba Venemaale saatmise vormistamiseks. Kostja ei ole esile toonud, et hageja autojuht pidanuks kontrollima ka esitatud dokumentide sobivust tollivormistuseks. Proforma invoice’i asemel nõuetekohase invoice’i saamine võttis kostjal aega peaaegu terve tööpäeva: dokumendi ebasobivus ilmnes laupäeval, 06.11.2010 ning kostja on esitanud kohtule e-posti aadressilt XXX kostja esindaja aadressile XXX esmaspäeval 08.11.2010 kell 15:49 saabunud e-kirja (tl 43-44), mille manusena saadeti nõuetekohaselt vormistatud invoice (arve). Tunnistaja D sõnul läks ta 05.11.2010 E t kell 14.00. T tegevdirektor kinnitab, et tollivormistuseks vajalikud dokumendid saadeti t esmakordselt 05.11.2010 kella 16:45-ks. Asjaolu, et esitatud dokumendid ei sobi tollivormistuseks, selgus järgmisel päeval, kui tegevdirektor hakkas dokumentide alusel tollivormistust tegema. Kohus leiab, et isegi juhul, kui autojuht oleks kõik dokumendid endaga kaasa toonud ja need oleksid jõudnud t 05.11.2010 kell 14:00 ning dokumendi mittesobivus oleks avastatud 05.11.2010 enne tööpäeva lõppu, on vähetõenäoline, et uus dokument oleks saabunud enne järgmist tööpäeva, so 08.11.2010. Seega on põhjendamatu kostja viide, et dokumentide vormistamise venimise tingis hageja autojuhi lohakus. 6. Autojuhi väidetav lohakus pealelaadimise kontrollimisel ja laadimiskohalt väidetav omavoliline lahkumine ei võtnud kostjalt kohustust tagada korrektselt vormistatud kauba saatedokumentide olemasolu.

§ 780

lg 1 sätestab, et saatja peab enne veose vedajale üleandmist andma vedaja käsutusse dokumendid, mis on vajalikud veosega seotud tollivormistuse ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks (saatedokumendid), samuti selleks vajaliku teabe. Kostja on kinnitanud, et veose vormistamiseks vajalikud dokumendid olid valmis alles 08.11.2010 kell 17.00. Seda tõendab ka E Terminaali OÜ tegevdirektori kirjalik selgitus (tl 57).

§ 781

lg 1 p 5 sätestab, et saatja peab vedajale hüvitama kahju ja kulud, mis tekkisid käesoleva seaduse § 780 lõikes 1 nimetatud saatedokumentide ja teabe puudusest, ebatäielikkusest või ebaõigsusest.

§ 780

lg 2 kohaselt saatja vastutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel, sõltumata sellest, kas tema kohustuse rikkumine on vabandatav. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud hagejale hüvitama t sõitmiseks tehtud kulud ning tasuma seisuaja eest.

1. E T OÜ tegevdirektori selgitus lükkab ümber kostja väite, et laupäeval, 06.11.2010 ei pidanud hageja veok E t sõitma, sest nädalavahetusel dokumentide vormistamist ei toimu. Nimetatud selgitusest nähtuvalt tuli E T OÜ tegevdirektor kostjale vastu ning tuli isiklikult laupäeval, 06.11.2010 terminali, et dokumendid vormistada. Dokumentide vormistamist takistasid kostja esitatud puudulikud dokumendid. E T OÜ tegevdirektor selgituses kinnitab, et dokumendid vormistustööde tegemiseks esitati E T OÜ-le 08.11.2010 kell 17:00 tööpäeva lõpuks ning järgmisel päeval, 09.11.2010 pidi teostatama tollivormistused. Tollivormistused jäid tegemata, kuna autot kohale ei ilmunud. Kostja ei ole tõendanud, et hagejale pakuti võimalust jätta veok koos kaubaga hoiule E T valvega territooriumile. Hageja väidetel ei olnud ta teadlik, et võinuks kasutada t valvega parklat. Tunnistaja D sõnul anti talle 05.11.2010 korraldus lahkuda, kuna deklarandid lõpetasid töö. Samuti anti talle luba lahkumiseks 06.11.2010 pärast seda, kui teatati, et sel päeval dokumentide vormistamist ei toimu. Hageja ja tunnistaja D kinnitasid, et veok sõitis iga kord XXXt tagasi otse hageja veoki alalisele parkimiskohale, valvega parklasse Tallinnas, XXX. Hageja veok on seda vahemaad pidanud läbima vähemalt viiel korral: reedel 05.11.2010 terminalist 6 parkimiskohta, laupäeval 06.11.2010 ja esmaspäeval, 08.11.2010 mõlemal päeval t ja parkimiskohta tagasi. Hageja on transpordikulu arvestamisel arvutanud kilomeetri hinna vastavalt veolepingu tingimustele, jagades veotasu laadimiskoha ja sihtkoha vahele jääva teekonna pikkusega. Kuivõrd tollivormistuseks t sõidud olid tehtud veolepingu raames, on hageja põhjendatult määranud t ja tagasi sõitude hinna veolepingu tingimuste järgi. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et arvel nr 253-10 näidatud transpordikulu 3932,50 Eesti krooni (251,33 eurot) on põhjendatud ja kostjal tuleb see hagejale hüvitada.
2. Kohus leiab, et põhjendatud on ka seisuaja eest esitatud nõue 6258,65 Eesti krooni (400 eurot). Veoselepingu punkti 9 esimeses lauses leppisid pooled kokku, et kostja hüvitab seisuaja eest hagejale 100 eurot tööpäeva eest. Kohus leiab, et lepingus sätestatud puhkepäev ei tähenda nädalavahetuse päeva. Lepingust tulenevalt pidi kaup teele minema 05.11.2010 kell 9:30 pealelaadimisest arvates 24 tunni jooksul, seega oleks 06.11.2010 ja 07.11.2010 olnud veokijuhi tööpäevad sellele vaatamata, et need langesid nädalavahetusele. Kostja ei ole esile toonud, et nendel päevadel saanuks täis veokijuhi lubatud töötundide arv ning ta olnuks kohustatud pidama kohustuslikku puhkeaega.
3. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt laadimise tühistamise eest leppetrahvi 6600 Eesti krooni nõue ei ole põhjendatud. Esitatud tõendite alusel kohus asub seisukohale, et hagejal ei olnud alust lepingu täitmist katkestada (lepingust taganeda). Vastavalt

§ 116

lg-le 1 on lepingust taganemise eelduseks teise lepingupoole oluline lepingurikkumine. Hageja ei ole esile toonud, et kostja oleks lepingut rikkunud.

§ 774

lg 1 kohaselt on veolepingust tulenevaks tellija põhikohustuseks veo eest tasuda. Hageja ei ole tasu maksmise kohustuse rikkumist pealelaadumise tühistamise põhjusena esile toonud. Lisaks on pooled lepingus kokku leppinud, et veo eest tasutakse 21 päeva jooksul originaal transpordi dokumentide esitamisel. Seega enne veo toimumist ei saanud tellija oma põhikohustust rikkuda.

§ 785

lg 1 ja lg 2 sätete kohaselt veose saatjal on õigus ka pärast veolepingu sõlmimist anda veosega toimimise kohta juhiseid. Vedaja peab nimetatud juhiseid järgima üksnes niivõrd, kuivõrd juhise täitmisega ei kaasne kahjulikke tagajärgi tema majandustegevusele ega tema poolt veetavate teiste veoste saatjatele või saajatele. Vedaja võib saatjalt nõuda juhise järgimisega seotud kulude hüvitamist ning täiendava mõistliku veotasu maksmist. Vedaja võib juhise järgimiseks nõuda mõistliku ettemaksu tasumist. Eelnevast nähtub, et pärast veoselepingu sõlmimist oli kostjal õigus anda hagejale juhiseid näiteks ilmuda tollivormistusele hiljem, kui lepingus näidatud. Saatedokumentide ja tollivormistusega venimine andsid hagejale aluse nõuda tekkivate kulude hüvitamist ja ettemaksu tasumist, mitte katkestada lepingu täitmist ja kaupa tagasi maha laadida (lepingust taganeda). 10. Kohus leiab, et hageja rikkus

§ 785

lg-s 2 sätestatud saatja juhise järgimata jätmisest viivitamata teatamise kohustust. Asjas esitatud faksidega ja poolte selgitustega on tõendamist leidnud, et hageja laadis 09.11.2010 kauba maha pärast seda, kui oli kostjalt saanud teate, et dokumendid on olemas, ning juhise jätkata veolepingu täitmist ja anda veok koos kaubaga tollivormistuseks E terminali. Kohtule esitatud faksiraportist (tl 35) nähtuvalt kostja saatis hageja faksile nr 6215862 09.11.2010 kell 9:46:54 pretensiooni (tl 34, tõlge lk 33) selle kohta, et 09.11.2010 hommikul ei olnud hageja veokit tollideklarandi juures. Kostja selgitab, et tollivormistuseks vajalikud dokumendid olid olemas 08.11.2010, kuid deklarant otsustas jätta tollivormistuse järgmisele päevale. Pretensioonis kostja palus hagejal kiiremas korras ilmuda tollideklarandi juurde, et viia lõpuni kaubadokumentide vormistamine, sest kostja ei ole hagejale teatanud, et soovib lõpetada lepingut nr XXX. Kostja hoiatas hagejat, et kui hageja ei jätka koostööd, siis kostja ei kompenseeri seisuaega ning hageja poolt kauba mittekohaletoimetamisega kaasnevad kliendipoolsed trahvisanktsioonid suunab kostja hagejale. 09.11.2010 kell 10:18 faksiga (raport lk 38) kostja saatis hagejale uue pretensiooni nr 29 (tl 3637), milles teatab, et sai tellijalt informatsiooni, et auto reg nr XXX asub nende territooriumil ja 7 nõuab kauba maha laadimist. Kostja hoiatab, et käsitleb sellist tegutsemise viisi veoselepingu rikkumisena ning rakendab hageja suhtes leppetrahvi 20 % teenuse hinnast ehk 6600 krooni. Hageja väidab, et ta teatas kostjale 08.11.2010 telefoni teel, et kui dokumendid ei ole 08.11.2010 valmis, laaditakse veos 09.11.2010 maha. Asjas ei ole vaidlust, et OÜ V on kostjale saatnud vastava kirjaliku teate faksi teel 09.11.2010 alles pärast kostja fakside saamist, seega pärast kostjalt lepingu täitmise jätkamiseks juhise saamist. Seda asjaolu tõendavad kohtule esitatud hageja OÜ V kirjalik teade nr 29 (tl 9), mis on dateeritud 09.11.2010, teatele on trükitud tekst „Saadetud faksiga 10.11.2010“. Kohtuistungil kostja esitas kohtule ja hagejale tutvumiseks faksi teel hagejalt saabunud dokumendi, mille äärel oli fikseeritud faksi saabumise aeg 09.11.2010 kell 01:38 PM. Hageja kinnitas, et see aeg on õige. Seega hageja saatis kirjaliku teate veose mahalaadimise kohta kostjale alles pärast mahalaadimist. Teates hageja viitab, et sai deklarandilt andmed, et dokumendid on korduvalt ümber tehtud ning sellest hagejal väidetavalt oli tekkinud kahtlus, et dokumendid on ebakorrektsed. Teatest nähtuvalt oli dokumentide eeldatav ebakorrektsus põhjuseks, miks hageja leidis, et lepingujärgsete kohustuste edasine täitmine on muutunud võimatuks ja saatis auto väljalaadimisele. Hageja ei ole viidanud lepingu täitmise katkestamisel mingitele muudele põhjendustele. Sellele, et hageja laadis kauba maha seetõttu, et keeldus kauba edasisest hoidmisest, mitte veo teostamisest, on hageja esmakordselt tuginenud alles 06.12.2010 pretensioonis (tl 7-8). E t tegevdirektori kirjaliku selgitusega ja kostja pretensioonidega on tõendatud, et enne mahalaadimist olid tollivormistuseks vajalikud dokumendid olemas, tollivormistuse lõpuleviimist 09.11.2010 takistas kaubaga veoki puudumine, seega hageja tegevus. Kohus leiab, et hageja on 09.11.2010 teates tagantjärele esitanud otsitud põhjenduse veolepingu täitmise katkestamisele. Hageja väidetavad kahtlused dokumentide korrektsuse kohta on oletuslikud. Kuna hageja veokit tollivormistuseks ette ei andnud, ei ole võimalik tagantjärele väita, et ka 09.11.2010 ei olnud võimalik tollivormistust lõpule viia. Hageja põhjendamatult eiras kostja juhist jätkata lepingu täitmist, ei teavitanud juhise järgimata jätmisest kostjat nõuetekohaselt ning alusetult katkestas lepingu täitmise.

§-st 100 tulenevalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Eeltoodust tulenevalt on hageja pooltevahelist veoselepingut rikkunud ning kostja oli õigustatud hagejalt leppetrahvi nõudma. 11. Pooled on tänaseks loobunud lepingu täitmise nõudmisest: hageja laadis kauba maha ning loobus veo lõpuni teostamisest, kostja ei nõudnud hagejalt kauba uuesti pealelaadimist ja veo teostamist, vaid rakendas veo teostamata jätmise puhuks kokkulepitud sanktsiooni leppetrahvi näol. Kohus leiab, et sisuliselt on kostja 09.11.2010 kell 10:19 saadetud faksiga, milles kostja teatab, et käsitleb kauba mahalaadimist lepingu rikkumisena ning rakendab lepingu punkti 9 alusel leppetrahvi, lepingust taganenud. Kostja viidatud lepingu punkt 9 sätestab hageja kohustuse maksta kostjale leppetrahvi sõiduki pealelaadimisele mitteesitamise või veolepingu tingimuste mittetäitmise korral. Hagejapoolseks rikkumiseks on kauba tagasi maha laadimine ja hageja juhiste järgimata jätmine. Kell 10:19 saadetud faksiteates kostja enam veo jätkamist ei nõua, teade on saadetud pärast seda, kui kostja sai teada, et veos on mahalaadimisel. Hageja kohtuistungil seletas, et teatas kostjale, et on valmis kauba uuesti peale laadima ja vedu jätkama, kui esitatakse vormistatud dokumendid, kuid kostja esindaja Jekaterina teatas hagejale, et hageja autot enam ei vajata, sest kostja klient seda kaupa kostjale viimase lepingurikkumise tõttu enam vedamiseks ei anna. Selline seletus on usutav, kuivõrd kostja ka pärast 09.11.2011 kell 10:19 saadetud faksiteadet ei ole hagejalt enam kauba uuesti pealelaadimist nõudnud. Eelnevast kohus järeldab, et kostja 10:19 faksi saatmise ajaks oli kaotanud huvi lepingu täitmise vastu ja taganes lepingust. Kostja kliendile vaidlusaluse veose tähtaegselt tarnimata jätmist ja sellega kostja võimalikku kliendi kaotamist ei põhjustanud hageja, veose viibimine oli tingitud puudulikult vormistatud dokumentidest, mille eest hageja ei vastuta. Seega ei vastuta hageja selle eest, et kauba mahalaadimise järel kostja kaotas huvi hagejaga sõlmitud veolepingu edasise täitmise vastu.

§ 188

lg 2 kohaselt taganemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste 8 kehtivust. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks lepingu täitmise ajal hagejale kostjast tingitud põhjustel tekkinud kulude väljamõistmine. 12. Hageja nõuab kostjalt teise, nõuetekohaselt täidetud veoselepingu nr XXX täitmise eest 14.10.2010 esitatud arve nr XXXtasumata osa tasumist ja tasumisega viivitamise eest 06.12.2010 esitatud viivisarve nr XXXsummas 107,37 eurot (1680 krooni) tasumist. Kostja kohtumenetluses väitis, et pidas hageja arve nr XXXtasumisel kinni leppetrahvi 6600 krooni (421,81 euro), st kostja tasaarvestas oma leppetrahvi nõude hageja arvest nr XXXkostja vastu tuleneva nõudega summas 671,07 eurot. Kuna kohus tuvastas, et hageja rikkus veoselepingust nr XXXtulenevaid vedaja kohustusi, oli kostja lepingu punkti 9 ja

§ 161lg 1 alusel õigustatud nõudma hagejalt leppetrahvi tasumist.

Kostja on leppetrahvi nõude summas 6600 krooni tasaarvestanud hageja arvest nr XXXtuleneva rahalise nõudega kostja vastu.

§ 197

lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse) pooled on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

§ 197

lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusel lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

§ 82

lg 7 teise lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kostja esitas 17.11.2010 hagejale leppetrahvi tasumiseks arve nr XXX(tl 32), tasumise tähtajaga 22.11.2010. Eeltoodust tulenevalt tekkis kostjal õigus nõuete tasaarvestamiseks 23.11.2010. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (

§ 198

). Riigikohus on mitmetes lahendites asunud seisukohale, et tasaarvestuse avalduse võib esitada ka vastuväitena kohtumenetluses. 13. Eeltoodut arvesse võttes on vastavalt

§ 186

p-le 2 ja § 197 lg-le 2 alates 23.11.2010 tasaarvestamisega lõppenud hageja arvest nr XXX tulenev nõue kostja vastu summas 421,81 eurot ja kostja arvest nr XXXtulenev leppetrahvi nõue summas 421,82 eurot (6600 krooni) hageja vastu. Seega hageja nõue mõista kostjalt välja arvest nr XXX tasumata osa 421,81 eurot ei ole põhjendatud ja kohus jätab selle rahuldamata. 14. Osaliselt on põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja viivis arve nr XXXtasumisega viivitamise eest. Viivisarvest nähtuvalt on hageja arvestanud viivist 0,5 % arve nr XXXsumma 10 500 krooni tasumisega viivitamise eest perioodil 04.11.2010 – 06.12.2010.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist

§ -s 94 sätestatud määras, millele lisandub 7 protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Veoselepingus puudub kokkulepe viivise (intressi) määra osas.

§ 94

lg-st 1 tulenevalt on seadusjärgseks viivisemääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit. Vaatlusalusel perioodil 04.11.2010 – 06.12.2010 oli

§ 113lg 1 teises lauses nimetatud viivise määraks 8 % aastas ehk 0,022 % päevas.

Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja viivise nõue määraga 0,5 % õiguslikult põhjendatud.

1. Hageja on viiviseid arvestanud alates 04.11.2011, st arve nr XXX tasumise tähtpäevast kuni 06.12.2010, mil kostja tasus sellest arvest 249,25 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 7 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäeva, kellaaja või sündmuse toimumisega, saabub tähtpäev sellel kuupäeval, kellajal või sündmuse toimumisel. Tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. Eeltoodust tulenevalt saabus arve nr XXX tasumise tähtpäev 04.11.2011 kell 24:
2. Hagejal tekkis

§ 82

lg 7 kohaselt õigus nõuda kostjalt arve tasumist ja kostja oli arve tasumisega viivituses alates 05.11.2011 kell 00:

1. 9 Kohus tuvastas, et arvest nr XXX tulenev hageja nõue kostja vastu lõppes osaliselt (summas 421,82 eurot) tasaarvestusega 23.11.2011, mistõttu ei ole õige hageja arvestus, et kostja viivitas kogu arve tasumisega kuni 06.12.
2. Eeltoodust tulenevalt oli kostja arve nr XXX tasumisega viivituses 18 päeva perioodil 05.11.2010 – 22.11.2010 summas 10 500 krooni (671,07 eurot) ja 13 päeva perioodil 23.11.2010 - 05.12.2010 summas 249,25 eurot. Seega on hageja õigustatud kostjalt nõudma arve nr XXX tasumisega viivitamise eest kokku viivist 3,37 eurot ((671,07 eurot x 0,022 % x 18 päeva) + (249,25 eurot x 0,022 % x 13 päeva)). Selle summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja.
3. Tasaarvestamisel loetakse

§ 197lg 2 kohaselt nõuded lõppenuks alates ajast, mil nõudeid võis tasaarvestada.

Kostja leppetrahvi tasaarvestamise õigus tekkis ja nõue lõppes tasaarvestamisega 23.11.2011, mistõttu ei olnud hageja leppetrahvi tasumisega viivituses, kuigi faktiliselt on kostja leppetrahvi tasaarvestanud arve nr XXX tasumisel 06.12.

1. Eeltoodu alusel on põhjendamatud kostja väited hagejal leppetrahvi tasumisega tekkinud viivise maksmise kohustuse osas summas 107,37 eurot.
2. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt, summas 654,70 eurot, sh transporditeenuse tasu 251,33 eurot, hüvitis seisuaja eest 400 eurot ja arve nr XXX tasumisega viivitamise eest viivis 3,37 eurot.
3. Hagihinna määramine Hageja on hagiavalduses märkinud hagihinnaks 1651,82 eurot. See summa sisaldab ka arve nr XXX tasumisega viivitamise eest esitatud viivise arve nr XXX summat 107,37 eurot. Kuna hageja nõudis hagiavalduses ka arve nr XXX võlgnevuse tasumist, on viivise näol tegemist kõrvalnõudega, mida Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg 2 kohaselt hagihinna arvutamisel ei arvestata. TsMS § 136 lg 1 teise lause ja lg 4 teise lause alusel kohus määrab käesolevas otsuses tsiviilasja hinnaks 1544,45 eurot, kuna hageja poolt hagiavalduses nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Tsiviilasja hinna muutmine mõjutab hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurust. Hageja tasus riigilõivu 383,46 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt tuleb tsiviilasja 1544,45 euro suuruse hinnaga hagi esitamisel tasuda riigilõivu 319,55 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 63,91 eurot ettenähtust rohkem. Hagejal on TsMS § 150 lg 1 alusel õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Kohus tagastab riigilõivu üksnes hageja avalduse alusel (TsMS § 150 lg 4).
4. Menetluskulude jaotus TsMS §173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et hageja kohtukulud (riigilõiv) on õige jätta kostja kanda osas, mis vastab rahuldatud nõude summas hagi esitamisel nõutavale riigilõivule. Menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud jäävad kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kohus määrab käesolevas otsuses koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka kulude rahalise suuruse. Kohus määras pooltele menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja. Hageja teatas, et tema menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 383,46 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on kohus rahuldanud nõude summas 654,7 eurot. RLS § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt tuleb sellise hinnaga hagi esitamisel tasuda riigilõivu 191,73 eurot. Selle summa kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. 10 Heli Käpp Kohtunik 11