2-11-1887/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-11-1887 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 16.november 2011 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu VOÜ hagi I AS vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1544,45 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja VOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx), seaduslik esindaja GV Kostja I AS (registrikood 11413018, asukoht Peterburi tee 46, 11415 Tallinn), Kostja lepinguline esindaja Tarmo T (isikukood XXX) Asja arutatud kohtuistungil 13.10.2011 Kohtuistungil osalesid G. V , D. K ja T. T , kohtutõlk E. Pant RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista I AS-ilt (registrikood XXX) VOÜ (registrikood XXX) kasuks 654,70 eurot (kuussada viiskümmend neli eurot ja 70 senti).

3.Jätta hageja menetluskuludest riigilõiv osaliselt kostja I AS kanda. Muud menetluskulud jäävad kulu kandnud menetlusosalise enda kanda.

4.Välja mõista I AS-ilt VOÜ kasuks riigilõivu katteks 191,73 eurot (ükssada üheksakümmend üks eurot ja 73 senti).

Edasikaebamise kord Otsuses edasikaebekorra selgitamine ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 17.01.2011 VOÜ esitas Harju Maakohtule hagi I AS vastu veolepingust tuleneva võlgnevuse 1651,82 euro väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt teostas hageja vastavalt veolepingule nr XXXvedajana 05.11.2010 rippkraana laadimise EKOÜ-s, asukohaga XXXTallinnas. Kaup võeti vastu lepingus näidatud kohtade arvu ja kaalu alusel. Kauba saatja – I AS andis vedajale välja kaubadokumendina pakendilehe. Kostja (saatja) esindaja telefoni teel tegi autojuhile ettepaneku minna kauba tollivormistuseks aadressile XXX, ladu „E “, kuigi nimetatud aadressi ei olnud veolepingus ära toodud. Saatja esindaja Jekaterina esitas nimetatud informatsiooni VOÜ juhtkonnale telefoni teel ning teatas, et valmistab kaubadokumendid ette kella 15.00-ks ja toob need deklarandile kauba tollivormistamise asukohta.

Autojuht VD saabus 05.11.2010 kella 15.00 paiku deklarandi juurde. Autojuht kaubadokumentidega tutvumisel leidis, et pealelaetud 8 kaubakoha asemel oli invoice’is märgitud 4 kaubakohta, vale oli kauba kaal. Deklarandi ja saatja läbirääkimiste tulemusel otsustati, et kauba dokumendid tehakse ringi. 05.11.2010 kell 16.30 teatas kostja hagejale, et valmistab kauba dokumendid ette 06.11.2010 kella 11.00-ks ning palus, et auto koos kaubaga oleks selleks ajaks tuntud aadressil deklarandi juures. 06.11.2010 kell 11.00 saabus auto tollivormistamiseks, deklarant oli kohal, kuid kostja dokumente kohale ei toimetanud ja telefonikõnedele ei vastanud. Pärast mõningat ootamist deklarant ja auto lahkusid. 07.11.2010 kell 17.30 helistas kostja hagejale, et ta ei saanud kauba dokumente ette valmistada ning lubas, et dokumendid valmistatakse ette 08.11.2010 kella 10.00-ks deklarandi juures ning selleks ajaks peab autotransport asuma kauba vormistamise kohas. Jutuajamise käigus hageja teatas kostjale, et saa tagada kauba pikaajalist säilimist, et autojuht peab kinni pidama töö- ja puhkeaja režiimist, et autopeatuse valve ei vastuta kauba säilimise eest, kuna puudu on tolliplomm, kaks kaubakohta kaaluga 20 ja 25 kg võidakse kontrolli puudumise tõttu ära varastada. Seoses sellega hageja teatas kostjale, et kui ta ei vormista 08.11.2010 kaupa, siis hageja 09.10.2010 laeb kauba lattu maha ning võimaldab kostjale uue autotranspordi pärast seda, kui kostja valmistab ette kõik vajalikud dokumendid. 08.11.2010 kell 10.35 kuni 17.00 seisis auto jälle kauba tollivormistamise kohas, kuid vedaja ei esitanud jälle vajalikke dokumente. Seoses sellega võttis hageja vastu otsuse kaup 09.11.2010 selle pealelaadimise kohas lattu maha laadida ning teavitas sellest kirjalikult saatjat (kostjat).

Hageja leiab, et täitis vedajana kõik oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt, andis ettenähtud tähtajaks pealelaadimiseks ette autotranspordi, teostas kauba vastuvõtu ja pealelaadimise, toimetas kauba 3 korda tollivormistamisele (05., 06., 08.11.2010). Vedaja ise vormistas kaubadokumendid valesti: kauba kohtade arv ja kaal ei vastanud tegelikkusele, ei olnud vormistatud kaubatranspordi saatelehte (CMR), invoice ja ekspordideklaratsioon.

Nimetatud dokumentide puudumine ei võimalda teostada kauba tollialast vormistamist ja Eestist väljaviimist, kaupa ei kaitse rahvusvahelise kindlustuse (CMR) poliis. Samal ajal hageja vedas kaupa 143 km ulatuses ja hoidis kaupa transpordivahendis 4 ööpäeva. Veolepingus ei olnud ette nähtud vedaja kohustust kauba pikaajaliseks säilitamiseks, vedajal puuduvad sellised laotingimused, mis võimaldaksid kauba säilimist.

Juriidiliselt loetakse pealelaadimine lõppenuks siis, kui pärast kauba liikumist laost autotransporti on esitatud kõik vajalikud dokumendid, mis võimaldavad vedajal teostada kauba tollialast vormistamist ja selle väljavedu väljapoole Eesti piire. Saatja selliseid dokumente ei esitanud ja sellega jättis täitmata lepingu nr XXX sätted. Seoses ülalkirjeldatuga saatis hageja 2 kostjale 19.11.2010 arve nr 253-10 summas 1122,64 eurot, mille sisse olid veolepingu nr XXX punktide 8 ja 9 alusel arvatud järgmised kulud:

1)transpordikulud (143 km) – 301,59 eurot

2)pealelaadimise katkestamine – 421,81 eurot

3)autotranspordi seisak 4 päeva (06. – 09.11.2010) – 400 eurot.

Arves nr 253-10 oli hageja poolt tehtud aritmeetiline viga, arve summa peaks olema 0,76 euro võrra väiksem, nimetatud summale hageja ei pretendeeri.

Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud veel teine veoleping: 26.09.2010 nr XXX. Selle lepingu alusel hageja teostas kostjale kauba kohaletoimetamise Vologdast (Venemaa) Viljandi maakonda Eestis. Nimetatud lepingu alusel hageja esitas kostjale arve nr XXXsummas 671,07 eurot tasumise tähtpäevaga 04.11.2010. 08.12.2010 kostja tasus arve nr XXXosaliselt, summas 249,25 eurot. Võlgnevuseks jäi 421,81 eurot. 06.12.2010 hageja saatis kostjale pretensiooni ja arve summas 107,37 eurot (trahv arve nr XXXtasumata jätmise eest ajavahemikus 04.11.2010 – 06.12.2010 32 päeva).

Eeltoodust tulenevalt on kostjal hagejale kokku tasumata 1651,82 eurot vastavalt alljärgnevatele arvetele:

Nr XXXsummas 421,81 eurot Nr 253-10 summas 1122,64 eurot Nr XXXsummas 107,37 eurot.

Hageja palub hagi rahuldada ja kostjalt 1651,82 eurot välja mõista.

KOSTJA VASTUS 09.03.2011 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Laadimise päeval 05.11.2010 tekkisid probleemid vedajaga (hagejaga), kui vedaja autojuht lahkus laadimiskohast ilma, et oleks kaasa võtnud kaubadokumendid. Vedajale teatati, et ta tuleks uuesti tagasi nende dokumentide järele, kuid vedaja keeldus. Kauba vastuvõtmisel on vedaja kohustatud kontrollima kauba saatekirjas kaubakohtade arvu õigsust, samuti nende markeeringut ja numeratsiooni. Seda vedaja ei teinud ning saatekirja ei kontrollinud, millest algasid probleemid. Kui oleks dokumendid kontrollitud enne laadimispaigast lahkumist või oleks neile kohe järgi tuldud, oleks ära jäänud tühi sõit „E“ terminali. Teiseks oleks olnud kohe võimalik avastada ebakorrektsus dokumentides ja see kohapeal ära parandada. Kolmandaks kostja väidab, et vajadusel kui oleks dokumentide vormistamisega kauem aega läinud, oleks saanud kauba peale laadimise katkestada. Sellega oleks välditud ka tekkinud arusaamatusi ja hoitud kokku ressursse.

05.11.2010 „E“ terminalis kaubadokumentide vormistamist ei toimunud, kuna saatekirjas ja autosse laaditud kaubakohtade arv ei kattunud. Seda oleks saanud vältida, kui vedaja oleks kauba pealelaadimisel kontrollinud saatekirjal olevat kaubakohtade arvu. Vaatamata vedaja lohakusele otsustas saatja lepingut jätkata ning alguses sai lubatud, et dokumendid valmivad järgmisel päevale. Kahjuks ei olnud see võimalik, kuna 06.-07.11.2010 olid nädalavahetuse päevad ning sel ajal dokumentidega tegelemine oli piiratud. Vedajale lubati dokumendid korda seada 08.11.

Sellel ajal aga oli vedaja autojuht sõitnud 3 päeva järjest „E“ terminali, läbides 143 km ja tekitades 301,59 eurot lisakulu. Selline kulu oleks vedajal jäänud olemata, kui vedaja oleks oma auto koos kaubaga jätnud „E“ t valvega parklasse. Seda vedaja ei teinud, väites, et vajab selleks tolliplommi. Tegelikult oleks ta võinud auto sulgeda laoplommiga, mille saanuks küsida terminalist. Hiljem selgus, et autot hoiti kusagil mujal ja ilma igasuguse plommita. Samuti sellest ei teavitatud kostjat kui saatjat. Saatja oli kindel, et vedaja auto on „E“ terminalis valvega parklas ja oli nõus vedajale tasuma seisuaja kulud veolepingu nr XXX punkti 9 alusel, millest teavitati ka vedajat.

3 Selline teguviis vedaja poolt ei olnud mõistlik. Vedaja poolt arves nr 253-10 esitatud transpordikulud 301,59 eurot ei ole mõistlikud. Kostjale jääb arusaamatuks, millise sõiduga kilometraaž 143 km tekitati. Kostja saatjana ei andnud vedajale korraldust sõita t nädalavahetusel. Vedaja ei teavitanud saatjat sellistest sõitudest. 07.11.2010 kostja teavitas hagejat, et järgmiseks päevaks, 08.11.2010 saavad kõik dokumendid korda. Korrektsed kaubadokumendid olid „E“ terminalis 08.11.2010 kell 16.45, millest ka vedajat teavitati. Paraku deklarant keeldus kaubadokumente vormistamast, kuna tööaeg hakkas lõppema. Vedajaga lepiti kokku, et dokumendid vormistatakse järgmise päeva hommikul „E“ terminalis, samuti garanteeriti, et tasutakse ka seisuaja eest, peamine, et vedaja jätkab oma lepingu täitmist. Vedaja lubas lepingut jätkata. 09.11.2010 kell 9:46 faksi teel saadetud kirjaga teavitati vedajat, et ta jätkaks lepingu kohaselt oma tegevust. Samal päeval kell 10:19 uue faksiga teavitati vedajat, saatjale teadaoleva info põhjal ei ole vedaja mitte „E“ terminalis, vaid et tema auto on pealelaadimise kohas OÜ EK ja tegeleb kauba mahalaadimisega. Samas kirjast teatati hagejale, et ta rikub sellega pooltevahelist veolepingut nr XXX ning lepingu mittetäitmisel kostja rakendab lepingu punktis 9 kokkulepitud sanktsioone (trahvi). Vaatamata kostja viimasele teavitusele laadis vedaja autojuht kauba maha, ilma, et oleks hagejale sellest teatanud või andnud oma tegevusele mõistlikku selgitust. Kauba mahalaadimise teabe sai kostja oma kliendilt (ALS Solution). Teade vedajalt tuli 1 päev hiljem. Teates selgitas vedaja oma teguviisi sellega, et kuna saatja ei suutnud esimese korraga koheselt oma kaubadokumente korda teha, siis kadus vedaja usaldus saatja vastu ning seoses sellega edasine lepingu täitmine ei ole võimalik. Kostja leiab, et hageja oli kohustatud kostjat viivitamatult teavitama, sest veose saatjal on õigus ka pärast veolepingu sõlmimist anda veose toimimise kohta juhiseid. Samuti kestis kaubadokumentide korrektne ümbervormistamine mitte 4 päeva, vaid 2,5 päeva, millest 2 päeva olid puhkepäevad.

Selle aja jooksul ei saanud saatja ka vedajale ebamääraseid majanduskulusid tekitada. Samuti oli lepingu katkestamise põhjus usalduse kaotus, mitte see, et saatjapoolse juhise täitmisega on kaasnenud kahjulikke tagajärgi vedaja majandustegevusele.

Kostja ei tunnista hageja nõudesummat järgnevatel põhjustel. Arves nr 277-10 on 421,81 eurot hagejale maksmata sellepärast, et see on arvestatud hageja hüvitustasuks veoselepingu nr E0182/1 katkestamise eest. Veolepingu punkti 9 kohaselt hageja peab lepingu mittetäitmisel maksma hüvituseks 20 % veotasust. Lepingu veotasu oli kogusummas 33 000 EEK, sellest 20 % on 6600 EEK. Hagejale oli koostatud arve XXXsummas 6600 EEK, mida hageja keeldus maksmast. Sellepärast kostja otsustas maksta hagejale selle summa võrra vähem.

Arves nr 253-10 summas 1122,64 eurot ei ole kostja nõus: 1) transporditeenusega summas 3932,50 eurot, sest sellised transpordikulutused on ebamõistlikud ja põhjendamatud; 2) laadimise tühistamise tasuga 6600 EEK, sest lepingut rikkus hageja, mitte kostja; 3) seisuaja tasuga summas 6258,65 EEK. Kostja on nõus tasuma seisuaega summas 100 eurot. Vastavalt veoselepingu XXX punktile 9 kostja hüvitab vedajale seisuaja eest 100 EUR/tööpäev (välja arvatud puhkepäev ja pühad). 4) kostja ei tunnista viivise arvet nr XXXsummas 107,37 eurot, sest ka hageja on jätnud kostjale maksmata arve XXXsamas summas, millele rakendub samas summas viivis.

Seoses sellega, et hageja ei soovinud veolepingut jätkata, kandis kostja kahju 662 eurot. Samuti tekkis kostjale hageja lepingurikkumise tõttu kahju 2400 eurot, sest kostja kaotas kliendi, kellega oli sõlmitud 1-aastane leping.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tunnistaja ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt kõiki kohtule esitatud dokumente, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.

2.Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel sõlmitud veoselepingust nr XXX. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja veok laadis määratud ajal ja määratud kohas peale lepingus nimetatud 8 kaubakohta. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kaubadokumendid olid vormistatud 4 puudulikult ning tollivormistuseks tuli kauba saatedokumendid ümber vormistada. Kostja väidetel oleks olnud võimalik dokumendid vormistada korrektselt kohe, kui vedaja autojuht oleks täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Kostja väidab, et dokumendid olid korrektselt vormistatud 09.11.2010 enne, kui hageja ilma kostjat eelnevalt teavitamata katkestas lepingu täitmise ja kauba uuesti maha laadis. Hageja väidetel hoiatas ta kostjat, et kui dokumente ei ole 08.11.2010 vormistatud, laeb ta kauba maha. Vaidlust ei ole, et faktiliselt hageja veolepingut ei täitnud ning kaup laaditi maha pealelaadimiskohas 09.11.2010. Pooled vaidlevad selle üle, kumb pooltest lepingut rikkus, kas sellest tulenevalt hagejal oli õigus lepingu täitmine katkestada ning nõuda kostjalt lepingu täitmisel tekkinud kulutuste hüvitamist. Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel sõlmitud teine leping, 26.09.2010 veoseleping nr XXX on kohaselt täidetud ning selle lepingu alusel esitatud arve nr XXXon kostja jätnud osaliselt tasumata. Selle arve osas on poolte vahel vaidlus, kas kostjal oli õigus nõuda hagejalt veoselepingu nr XXXhageja poolt rikkumise eest leppetrahvi ning tasaarvestada seda arve nr XXXjärgi hagejale maksmisele kuuluva summaga.

3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 774 lg 1 kohaselt kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Poolte vahel on sõlmitud kirjalikult vormistatud veoseleping nr XXX, mille kohaselt hageja kohustus 05.11.2010 kell 9.30 peale laadima 8 kaubakohta kogukaaluga 3,2 t aadressil EKOÜ, XXX, Tallinn.

Pealelaadimise ja tollivormistamise kestuseks oli lepingus arvestatud 24 tundi. Hageja pidi kauba toimetama minimaalsele normatiivile vastava tähtajaga aadressil MO, N , CMR järgi, tollimisega Gatšinas. Kauba mahalaadimise ja tolli kestuseks arvestati 48 tundi. Kostja kohustus veo eest tasuma 33 000 Eesti krooni. Lepingu punkti 9 kohaselt oli trahv seisuaja eest 100 EUR/tööpäev (välja arvatud puhkepäev ja pühad). Samas lepingupunktis nähti ette vedaja kohustus kompenseerida kostjale reisi teostamise kulud, kuid mitte vähem kui 20 % veotasust, kui vedaja sõidukit pealelaadimisele ei esita või ei täida veoselepingu tingimusi.

4.Kostja leiab, et vedaja autojuht täitis oma kohustusi hooletult ning lahkus laadimiskohalt omavoliliselt ilma kaubadokumentidega. Kohus kuulas tunnistajana üle hageja veoautojuhi VD, kes seletas, et sai pärast pealelaadimist kauba pealelaadijalt pakkelehe ja korralduse sõita „E“ lattu, kus deklarant annab kõik vajalikud dokumendid. 05.11.2010 kell 14.00 VD jõudis „E“ lattu, et saada teada, kas tema jaoks on dokumendid olemas. Juhile öeldi, et tuli invoice ja anti see juhile tutvumiseks. Lepingus ei ole E t ega selle asukohta XXX nimetatud. Kohtul ei ole alust kahelda hageja väidetes, et hageja ei ole XXX asuvast E terminalist varem kaupa vedanud.

Kostja esitatud E T OÜ tegevdirektori kirjalikus selgitusest (tl 57) nähtub, et E terminalis pidi teostatama hagis nimetatud veose tollivormistused. TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel kohus hindab nimetatud selgitust dokumentaalse tõendina. Veolepingus on tollivormistamise koha kohta märge „Cooбщим позднеe“ (teatame hiljem). Eeltoodust järeldub, et hageja ega tema autojuht ei saanud ilma kostjapoolse täiendava infota teada, et tuleb minna „E“ terminali. Seetõttu ei ole eluliselt veenvad kostja väited, et autojuht lahkus laadimiskohalt omavoliliselt.

5.Kostja kirjalikus vastuses väidab, et hageja autojuht ei kontrollinud pealelaadimisel saatekirjas olnud kaubakohtade arvu. Kostja väidetel tekkis „E“ terminalis kaubadokumentide vormistamise takistus just seetõttu, et saatekirjas ja autosse laaditud kaubakohtade arv omavahel ei kattunud.

Nimetatud saatekirja ei ole kohtule esitatud. I AS blanketile vormistatud veoselepingus oli muu hulgas nimetatud kaubakohtade arv, iga kaubakoha mõõtmed ning kaubakaal nii kogukaaluna kui iga kaubakoha kohta eraldi. Sisuliselt vastas veoseleping VÕS § 775 lg-s 1 nimetatud saatja väljastatud veokirjale. VÕS § 775 lg 3 kohaselt saatja väljastatud veokirja üks eksemplar liigub koos veosega. Tunnistaja D seletusega on tõendatud, et hageja autojuht kontrollis pealelaaditava kauba vastavust veoselepingus märgitud kaubakohtade arvule, lisaks sai autojuht pakkelehe.

Asjas ei ole vaidlust, et tegelikult laaditigi peale 8 kaubakohta, nagu oli kokku lepitud.

Tunnistaja D ütlustega on tõendatud samuti, et „E“ t anti talle tutvumiseks ainult invoice. Kohtul 5 ei ole alust kahelda tunnistaja ütlustes. Kostja ei ole tõendanud mingite muude dokumentide olemasolu, mida autojuht väidetavalt pidanuks laadimiskohast kaasa võtma. Kohus möönab, et isegi juhul, kui oli olemas mingi valede andmetega saatekiri, ei ole autojuht ega hageja vastutavad ebaõigete andmetega saatekirja vormistamise eest. Kostja ei ole põhistanud, et väidetavas saatekirjas oleva vea varasem avastamine oleks võimaldanud dokumendid kiiremini korrektselt ümber vormistada. E t tegevdirektori selgitusest nähtuvalt dokumentide vormistamist takistas asjaolu, et esitatud oli Proforma Invoice, see aga ei sobi kauba Venemaale saatmise vormistamiseks. Kostja ei ole esile toonud, et hageja autojuht pidanuks kontrollima ka esitatud dokumentide sobivust tollivormistuseks. Proforma invoice’i asemel nõuetekohase invoice’i saamine võttis kostjal aega peaaegu terve tööpäeva: dokumendi ebasobivus ilmnes laupäeval, 06.11.2010 ning kostja on esitanud kohtule e-posti aadressilt XXX kostja esindaja aadressile XXX esmaspäeval 08.11.2010 kell 15:49 saabunud e-kirja (tl 43-44), mille manusena saadeti nõuetekohaselt vormistatud invoice (arve).

Tunnistaja D sõnul läks ta 05.11.2010 E t kell 14.00. T tegevdirektor kinnitab, et tollivormistuseks vajalikud dokumendid saadeti t esmakordselt 05.11.2010 kella 16:45-ks.

Asjaolu, et esitatud dokumendid ei sobi tollivormistuseks, selgus järgmisel päeval, kui tegevdirektor hakkas dokumentide alusel tollivormistust tegema. Kohus leiab, et isegi juhul, kui autojuht oleks kõik dokumendid endaga kaasa toonud ja need oleksid jõudnud t 05.11.2010 kell 14:00 ning dokumendi mittesobivus oleks avastatud 05.11.2010 enne tööpäeva lõppu, on vähetõenäoline, et uus dokument oleks saabunud enne järgmist tööpäeva, so 08.11.2010. Seega on põhjendamatu kostja viide, et dokumentide vormistamise venimise tingis hageja autojuhi lohakus.

6.Autojuhi väidetav lohakus pealelaadimise kontrollimisel ja laadimiskohalt väidetav omavoliline lahkumine ei võtnud kostjalt kohustust tagada korrektselt vormistatud kauba saatedokumentide olemasolu. VÕS § 780 lg 1 sätestab, et saatja peab enne veose vedajale üleandmist andma vedaja käsutusse dokumendid, mis on vajalikud veosega seotud tollivormistuse ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks (saatedokumendid), samuti selleks vajaliku teabe. Kostja on kinnitanud, et veose vormistamiseks vajalikud dokumendid olid valmis alles 08.11.2010 kell 17.00. Seda tõendab ka E Terminaali OÜ tegevdirektori kirjalik selgitus (tl

57).

VÕS § 781 lg 1 p 5 sätestab, et saatja peab vedajale hüvitama kahju ja kulud, mis tekkisid käesoleva seaduse § 780 lõikes 1 nimetatud saatedokumentide ja teabe puudusest, ebatäielikkusest või ebaõigsusest. VÕS § 780 lg 2 kohaselt saatja vastutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel, sõltumata sellest, kas tema kohustuse rikkumine on vabandatav.

Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud hagejale hüvitama t sõitmiseks tehtud kulud ning tasuma seisuaja eest.

7.E T OÜ tegevdirektori selgitus lükkab ümber kostja väite, et laupäeval, 06.11.2010 ei pidanud hageja veok E t sõitma, sest nädalavahetusel dokumentide vormistamist ei toimu. Nimetatud selgitusest nähtuvalt tuli E T OÜ tegevdirektor kostjale vastu ning tuli isiklikult laupäeval, 06.11.2010 terminali, et dokumendid vormistada. Dokumentide vormistamist takistasid kostja esitatud puudulikud dokumendid. E T OÜ tegevdirektor selgituses kinnitab, et dokumendid vormistustööde tegemiseks esitati E T OÜ-le 08.11.2010 kell 17:00 tööpäeva lõpuks ning järgmisel päeval, 09.11.2010 pidi teostatama tollivormistused. Tollivormistused jäid tegemata, kuna autot kohale ei ilmunud.

Kostja ei ole tõendanud, et hagejale pakuti võimalust jätta veok koos kaubaga hoiule E T valvega territooriumile. Hageja väidetel ei olnud ta teadlik, et võinuks kasutada t valvega parklat.

Tunnistaja D sõnul anti talle 05.11.2010 korraldus lahkuda, kuna deklarandid lõpetasid töö.

Samuti anti talle luba lahkumiseks 06.11.2010 pärast seda, kui teatati, et sel päeval dokumentide vormistamist ei toimu. Hageja ja tunnistaja D kinnitasid, et veok sõitis iga kord XXXt tagasi otse hageja veoki alalisele parkimiskohale, valvega parklasse Tallinnas, XXX. Hageja veok on seda vahemaad pidanud läbima vähemalt viiel korral: reedel 05.11.2010 terminalist 6 parkimiskohta, laupäeval 06.11.2010 ja esmaspäeval, 08.11.2010 mõlemal päeval t ja parkimiskohta tagasi. Hageja on transpordikulu arvestamisel arvutanud kilomeetri hinna vastavalt veolepingu tingimustele, jagades veotasu laadimiskoha ja sihtkoha vahele jääva teekonna pikkusega. Kuivõrd tollivormistuseks t sõidud olid tehtud veolepingu raames, on hageja põhjendatult määranud t ja tagasi sõitude hinna veolepingu tingimuste järgi.

Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et arvel nr 253-10 näidatud transpordikulu 3932,50 Eesti krooni (251,33 eurot) on põhjendatud ja kostjal tuleb see hagejale hüvitada.

8.Kohus leiab, et põhjendatud on ka seisuaja eest esitatud nõue 6258,65 Eesti krooni (400 eurot). Veoselepingu punkti 9 esimeses lauses leppisid pooled kokku, et kostja hüvitab seisuaja eest hagejale 100 eurot tööpäeva eest. Kohus leiab, et lepingus sätestatud puhkepäev ei tähenda nädalavahetuse päeva. Lepingust tulenevalt pidi kaup teele minema 05.11.2010 kell 9:30 pealelaadimisest arvates 24 tunni jooksul, seega oleks 06.11.2010 ja 07.11.2010 olnud veokijuhi tööpäevad sellele vaatamata, et need langesid nädalavahetusele. Kostja ei ole esile toonud, et nendel päevadel saanuks täis veokijuhi lubatud töötundide arv ning ta olnuks kohustatud pidama kohustuslikku puhkeaega.

9.Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt laadimise tühistamise eest leppetrahvi 6600 Eesti krooni nõue ei ole põhjendatud. Esitatud tõendite alusel kohus asub seisukohale, et hagejal ei olnud alust lepingu täitmist katkestada (lepingust taganeda). Vastavalt VÕS § 116 lg-le 1 on lepingust taganemise eelduseks teise lepingupoole oluline lepingurikkumine. Hageja ei ole esile toonud, et kostja oleks lepingut rikkunud. VÕS § 774 lg 1 kohaselt on veolepingust tulenevaks tellija põhikohustuseks veo eest tasuda. Hageja ei ole tasu maksmise kohustuse rikkumist pealelaadumise tühistamise põhjusena esile toonud. Lisaks on pooled lepingus kokku leppinud, et veo eest tasutakse 21 päeva jooksul originaal transpordi dokumentide esitamisel. Seega enne veo toimumist ei saanud tellija oma põhikohustust rikkuda.

VÕS § 785 lg 1 ja lg 2 sätete kohaselt veose saatjal on õigus ka pärast veolepingu sõlmimist anda veosega toimimise kohta juhiseid. Vedaja peab nimetatud juhiseid järgima üksnes niivõrd, kuivõrd juhise täitmisega ei kaasne kahjulikke tagajärgi tema majandustegevusele ega tema poolt veetavate teiste veoste saatjatele või saajatele. Vedaja võib saatjalt nõuda juhise järgimisega seotud kulude hüvitamist ning täiendava mõistliku veotasu maksmist. Vedaja võib juhise järgimiseks nõuda mõistliku ettemaksu tasumist. Eelnevast nähtub, et pärast veoselepingu sõlmimist oli kostjal õigus anda hagejale juhiseid näiteks ilmuda tollivormistusele hiljem, kui lepingus näidatud. Saatedokumentide ja tollivormistusega venimine andsid hagejale aluse nõuda tekkivate kulude hüvitamist ja ettemaksu tasumist, mitte katkestada lepingu täitmist ja kaupa tagasi maha laadida (lepingust taganeda).

10.Kohus leiab, et hageja rikkus VÕS § 785 lg-s 2 sätestatud saatja juhise järgimata jätmisest viivitamata teatamise kohustust. Asjas esitatud faksidega ja poolte selgitustega on tõendamist leidnud, et hageja laadis 09.11.2010 kauba maha pärast seda, kui oli kostjalt saanud teate, et dokumendid on olemas, ning juhise jätkata veolepingu täitmist ja anda veok koos kaubaga tollivormistuseks E terminali. Kohtule esitatud faksiraportist (tl 35) nähtuvalt kostja saatis hageja faksile nr 6215862 09.11.2010 kell 9:46:54 pretensiooni (tl 34, tõlge lk 33) selle kohta, et 09.11.2010 hommikul ei olnud hageja veokit tollideklarandi juures. Kostja selgitab, et tollivormistuseks vajalikud dokumendid olid olemas 08.11.2010, kuid deklarant otsustas jätta tollivormistuse järgmisele päevale. Pretensioonis kostja palus hagejal kiiremas korras ilmuda tollideklarandi juurde, et viia lõpuni kaubadokumentide vormistamine, sest kostja ei ole hagejale teatanud, et soovib lõpetada lepingut nr XXX. Kostja hoiatas hagejat, et kui hageja ei jätka koostööd, siis kostja ei kompenseeri seisuaega ning hageja poolt kauba mittekohaletoimetamisega kaasnevad kliendipoolsed trahvisanktsioonid suunab kostja hagejale.

09.11.2010 kell 10:18 faksiga (raport lk 38) kostja saatis hagejale uue pretensiooni nr 29 (tl 3637), milles teatab, et sai tellijalt informatsiooni, et auto reg nr XXX asub nende territooriumil ja 7 nõuab kauba maha laadimist. Kostja hoiatab, et käsitleb sellist tegutsemise viisi veoselepingu rikkumisena ning rakendab hageja suhtes leppetrahvi 20 % teenuse hinnast ehk 6600 krooni.

Hageja väidab, et ta teatas kostjale 08.11.2010 telefoni teel, et kui dokumendid ei ole 08.11.2010 valmis, laaditakse veos 09.11.2010 maha. Asjas ei ole vaidlust, et OÜ V on kostjale saatnud vastava kirjaliku teate faksi teel 09.11.2010 alles pärast kostja fakside saamist, seega pärast kostjalt lepingu täitmise jätkamiseks juhise saamist. Seda asjaolu tõendavad kohtule esitatud hageja OÜ V kirjalik teade nr 29 (tl 9), mis on dateeritud 09.11.2010, teatele on trükitud tekst „Saadetud faksiga 10.11.2010“. Kohtuistungil kostja esitas kohtule ja hagejale tutvumiseks faksi teel hagejalt saabunud dokumendi, mille äärel oli fikseeritud faksi saabumise aeg 09.11.2010 kell 01:38 PM. Hageja kinnitas, et see aeg on õige. Seega hageja saatis kirjaliku teate veose mahalaadimise kohta kostjale alles pärast mahalaadimist. Teates hageja viitab, et sai deklarandilt andmed, et dokumendid on korduvalt ümber tehtud ning sellest hagejal väidetavalt oli tekkinud kahtlus, et dokumendid on ebakorrektsed. Teatest nähtuvalt oli dokumentide eeldatav ebakorrektsus põhjuseks, miks hageja leidis, et lepingujärgsete kohustuste edasine täitmine on muutunud võimatuks ja saatis auto väljalaadimisele. Hageja ei ole viidanud lepingu täitmise katkestamisel mingitele muudele põhjendustele. Sellele, et hageja laadis kauba maha seetõttu, et keeldus kauba edasisest hoidmisest, mitte veo teostamisest, on hageja esmakordselt tuginenud alles 06.12.2010 pretensioonis (tl 7-8). E t tegevdirektori kirjaliku selgitusega ja kostja pretensioonidega on tõendatud, et enne mahalaadimist olid tollivormistuseks vajalikud dokumendid olemas, tollivormistuse lõpuleviimist 09.11.2010 takistas kaubaga veoki puudumine, seega hageja tegevus. Kohus leiab, et hageja on 09.11.2010 teates tagantjärele esitanud otsitud põhjenduse veolepingu täitmise katkestamisele. Hageja väidetavad kahtlused dokumentide korrektsuse kohta on oletuslikud. Kuna hageja veokit tollivormistuseks ette ei andnud, ei ole võimalik tagantjärele väita, et ka 09.11.2010 ei olnud võimalik tollivormistust lõpule viia. Hageja põhjendamatult eiras kostja juhist jätkata lepingu täitmist, ei teavitanud juhise järgimata jätmisest kostjat nõuetekohaselt ning alusetult katkestas lepingu täitmise. VÕS §-st 100 tulenevalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Eeltoodust tulenevalt on hageja pooltevahelist veoselepingut rikkunud ning kostja oli õigustatud hagejalt leppetrahvi nõudma.

11.Pooled on tänaseks loobunud lepingu täitmise nõudmisest: hageja laadis kauba maha ning loobus veo lõpuni teostamisest, kostja ei nõudnud hagejalt kauba uuesti pealelaadimist ja veo teostamist, vaid rakendas veo teostamata jätmise puhuks kokkulepitud sanktsiooni leppetrahvi näol. Kohus leiab, et sisuliselt on kostja 09.11.2010 kell 10:19 saadetud faksiga, milles kostja teatab, et käsitleb kauba mahalaadimist lepingu rikkumisena ning rakendab lepingu punkti 9 alusel leppetrahvi, lepingust taganenud. Kostja viidatud lepingu punkt 9 sätestab hageja kohustuse maksta kostjale leppetrahvi sõiduki pealelaadimisele mitteesitamise või veolepingu tingimuste mittetäitmise korral. Hagejapoolseks rikkumiseks on kauba tagasi maha laadimine ja hageja juhiste järgimata jätmine. Kell 10:19 saadetud faksiteates kostja enam veo jätkamist ei nõua, teade on saadetud pärast seda, kui kostja sai teada, et veos on mahalaadimisel. Hageja kohtuistungil seletas, et teatas kostjale, et on valmis kauba uuesti peale laadima ja vedu jätkama, kui esitatakse vormistatud dokumendid, kuid kostja esindaja Jekaterina teatas hagejale, et hageja autot enam ei vajata, sest kostja klient seda kaupa kostjale viimase lepingurikkumise tõttu enam vedamiseks ei anna. Selline seletus on usutav, kuivõrd kostja ka pärast 09.11.2011 kell 10:19 saadetud faksiteadet ei ole hagejalt enam kauba uuesti pealelaadimist nõudnud. Eelnevast kohus järeldab, et kostja 10:19 faksi saatmise ajaks oli kaotanud huvi lepingu täitmise vastu ja taganes lepingust.

Kostja kliendile vaidlusaluse veose tähtaegselt tarnimata jätmist ja sellega kostja võimalikku kliendi kaotamist ei põhjustanud hageja, veose viibimine oli tingitud puudulikult vormistatud dokumentidest, mille eest hageja ei vastuta. Seega ei vastuta hageja selle eest, et kauba mahalaadimise järel kostja kaotas huvi hagejaga sõlmitud veolepingu edasise täitmise vastu.

VÕS § 188 lg 2 kohaselt taganemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste 8 kehtivust. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks lepingu täitmise ajal hagejale kostjast tingitud põhjustel tekkinud kulude väljamõistmine.

12.Hageja nõuab kostjalt teise, nõuetekohaselt täidetud veoselepingu nr XXX täitmise eest 14.10.2010 esitatud arve nr XXXtasumata osa tasumist ja tasumisega viivitamise eest 06.12.2010 esitatud viivisarve nr XXXsummas 107,37 eurot (1680 krooni) tasumist. Kostja kohtumenetluses väitis, et pidas hageja arve nr XXXtasumisel kinni leppetrahvi 6600 krooni (421,81 euro), st kostja tasaarvestas oma leppetrahvi nõude hageja arvest nr XXXkostja vastu tuleneva nõudega summas 671,07 eurot.

Kuna kohus tuvastas, et hageja rikkus veoselepingust nr XXXtulenevaid vedaja kohustusi, oli kostja lepingu punkti 9 ja VÕS § 161 lg 1 alusel õigustatud nõudma hagejalt leppetrahvi tasumist. Kostja on leppetrahvi nõude summas 6600 krooni tasaarvestanud hageja arvest nr XXXtuleneva rahalise nõudega kostja vastu. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse) pooled on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusel lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 82 lg 7 teise lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kostja esitas 17.11.2010 hagejale leppetrahvi tasumiseks arve nr XXX(tl 32), tasumise tähtajaga 22.11.2010. Eeltoodust tulenevalt tekkis kostjal õigus nõuete tasaarvestamiseks 23.11.2010.

Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 198). Riigikohus on mitmetes lahendites asunud seisukohale, et tasaarvestuse avalduse võib esitada ka vastuväitena kohtumenetluses.

13.Eeltoodut arvesse võttes on vastavalt VÕS § 186 p-le 2 ja § 197 lg-le 2 alates 23.11.2010 tasaarvestamisega lõppenud hageja arvest nr XXX tulenev nõue kostja vastu summas 421,81 eurot ja kostja arvest nr XXXtulenev leppetrahvi nõue summas 421,82 eurot (6600 krooni) hageja vastu. Seega hageja nõue mõista kostjalt välja arvest nr XXX tasumata osa 421,81 eurot ei ole põhjendatud ja kohus jätab selle rahuldamata.

14.Osaliselt on põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja viivis arve nr XXXtasumisega viivitamise eest. Viivisarvest nähtuvalt on hageja arvestanud viivist 0,5 % arve nr XXXsumma 10 500 krooni tasumisega viivitamise eest perioodil 04.11.2010 – 06.12.2010. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist VÕS § -s 94 sätestatud määras, millele lisandub 7 protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Veoselepingus puudub kokkulepe viivise (intressi) määra osas. VÕS § 94 lg-st 1 tulenevalt on seadusjärgseks viivisemääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit. Vaatlusalusel perioodil 04.11.2010 – 06.12.2010 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud viivise määraks 8 % aastas ehk 0,022 % päevas. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja viivise nõue määraga 0,5 % õiguslikult põhjendatud.

15.Hageja on viiviseid arvestanud alates 04.11.2011, st arve nr XXX tasumise tähtpäevast kuni 06.12.2010, mil kostja tasus sellest arvest 249,25 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 7 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäeva, kellaaja või sündmuse toimumisega, saabub tähtpäev sellel kuupäeval, kellajal või sündmuse toimumisel.

Tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. Eeltoodust tulenevalt saabus arve nr XXX tasumise tähtpäev 04.11.2011 kell 24:00. Hagejal tekkis VÕS § 82 lg 7 kohaselt õigus nõuda kostjalt arve tasumist ja kostja oli arve tasumisega viivituses alates 05.11.2011 kell 00:00.

9 Kohus tuvastas, et arvest nr XXX tulenev hageja nõue kostja vastu lõppes osaliselt (summas 421,82 eurot) tasaarvestusega 23.11.2011, mistõttu ei ole õige hageja arvestus, et kostja viivitas kogu arve tasumisega kuni 06.12.2010. Eeltoodust tulenevalt oli kostja arve nr XXX tasumisega viivituses 18 päeva perioodil 05.11.2010 – 22.11.2010 summas 10 500 krooni (671,07 eurot) ja 13 päeva perioodil 23.11.2010 - 05.12.2010 summas 249,25 eurot. Seega on hageja õigustatud kostjalt nõudma arve nr XXX tasumisega viivitamise eest kokku viivist 3,37 eurot ((671,07 eurot x 0,022 % x 18 päeva) + (249,25 eurot x 0,022 % x 13 päeva)). Selle summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja.

16.Tasaarvestamisel loetakse VÕS § 197 lg 2 kohaselt nõuded lõppenuks alates ajast, mil nõudeid võis tasaarvestada. Kostja leppetrahvi tasaarvestamise õigus tekkis ja nõue lõppes tasaarvestamisega 23.11.2011, mistõttu ei olnud hageja leppetrahvi tasumisega viivituses, kuigi faktiliselt on kostja leppetrahvi tasaarvestanud arve nr XXX tasumisel 06.12.2010. Eeltoodu alusel on põhjendamatud kostja väited hagejal leppetrahvi tasumisega tekkinud viivise maksmise kohustuse osas summas 107,37 eurot.

17.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt, summas 654,70 eurot, sh transporditeenuse tasu 251,33 eurot, hüvitis seisuaja eest 400 eurot ja arve nr XXX tasumisega viivitamise eest viivis 3,37 eurot.

18.Hagihinna määramine Hageja on hagiavalduses märkinud hagihinnaks 1651,82 eurot. See summa sisaldab ka arve nr XXX tasumisega viivitamise eest esitatud viivise arve nr XXX summat 107,37 eurot. Kuna hageja nõudis hagiavalduses ka arve nr XXX võlgnevuse tasumist, on viivise näol tegemist kõrvalnõudega, mida Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg 2 kohaselt hagihinna arvutamisel ei arvestata. TsMS § 136 lg 1 teise lause ja lg 4 teise lause alusel kohus määrab käesolevas otsuses tsiviilasja hinnaks 1544,45 eurot, kuna hageja poolt hagiavalduses nimetatud hind ei vasta tegelikkusele.

Tsiviilasja hinna muutmine mõjutab hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurust. Hageja tasus riigilõivu 383,46 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt tuleb tsiviilasja 1544,45 euro suuruse hinnaga hagi esitamisel tasuda riigilõivu 319,55 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 63,91 eurot ettenähtust rohkem. Hagejal on TsMS § 150 lg 1 alusel õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Kohus tagastab riigilõivu üksnes hageja avalduse alusel (TsMS § 150 lg 4).

19.Menetluskulude jaotus TsMS §173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et hageja kohtukulud (riigilõiv) on õige jätta kostja kanda osas, mis vastab rahuldatud nõude summas hagi esitamisel nõutavale riigilõivule. Menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud jäävad kulu kandnud menetlusosalise enda kanda.

TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kohus määrab käesolevas otsuses koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka kulude rahalise suuruse. Kohus määras pooltele menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja. Hageja teatas, et tema menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 383,46 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on kohus rahuldanud nõude summas 654,7 eurot. RLS § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt tuleb sellise hinnaga hagi esitamisel tasuda riigilõivu 191,73 eurot.

Selle summa kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.

10 Heli Käpp Kohtunik 11

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.