) § 7 lg 1 alusel tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning R.E.ile on14.
) § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis 2 viibida. R.E.i puudub peale kinnipidamiskohast vabanemist seaduslik alus Eestis viibimiseks ning temale on 14.10.2011 tehtud koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi
) § 7 lg 1 alusel tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks.
lg 1 p 7 alusel lahkumisettekirjutuse põhjenduses avaldatakse üksnes õiguslik alus ega avaldata faktilist alust, sellega seotud asjaolusid ja asjassepuutuvaid kaalutlusi, kui välismaalasel, kes vabastatakse tingimisi karistuse kandmisest või tingimisi vangistusest enne tähtaega või seoses vangistuse ärakandmisega, ei ole elamisluba või elamisõigust.
lg 2 alusel lahkumisettekirjutuses ei määrata lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega ja lahkumiskohustus sundtäidetakse kohe, kui see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks. 6.
lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Halduskohus andis 14.10.2011
lg 1 alusel loa isiku paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse, kuna väljasaatmist ei olnud võimalik lõpule viia seaduses sätestatud tähtaja jooksul ja oli alust arvata, et isik võib väljasaatmisest kõrvale hoiduda. 7.
sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni sama seaduse § 24 lõigete 1.1, 2 või 3 järgi.
lg 1.1 kohaselt vabastatakse väljasaadetav väljasaatmiskeskusest, kui 18 kuu jooksul välismaalase väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud; välismaalase väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja hulka ei loeta välismaalase poolt esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. Käesoleval juhul ei ole väljasaatmise eesmärgil toimuv kinnipidamine muutunud tähtaja tõttu ebaproportsionaalseks.
lg 2 sätestab väljasaadetava vabastamise väljasaatmiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel ning lõike 3 kohaselt lahkumisettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või isikule viibimisaluse andmise otsuse alusel. Selliste aluste olemasolu kohus tuvastanud ei ole. Isiku kinnipidamine väljasaatmiskeskuses ei ole muutunud ebaproportsionaalseks ka muudel põhjustel. 8. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine näiks perspektiivitu või kui väljasaatmise perspektiiv on küll olemas, kuid väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine Põhiseaduse § 20 lg 2 p-ga 6 kaitstud õigusesse. Käesoleval juhul selliseid põhjusi ei esine.Arvestades, et isik ei ole viisa kehtivusaja lõppedes Eestist lahkunud ega teinud seda ka tagasipöördumistunnistuse saamisel, on piisav alus kahtluseks, et isik võib väljasaatmiskeskusest vabastamisel väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Kahtlust isiku seaduskuulekuses süvendab lisaks asjaolule, et isikut on korduvalt karistatud kriminaal- ja haldusõiguskorras ka temapoolne koostöö puudumine väljasaatmise täideviimiseks. Käesoleval ajal on isiku väljasaatmine viibinud isiku enese tegevusetuse ja kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu, kuid isiku väljasaatmine ei ole muutunud võimatuks. Kohtuistungil on R.E.ile selgitatud, et menetluse kiirendamisele on isikul võimalik kaasa aidata ka sellega, kui ta oma kodakondsuse kindlaks tegemiseks pöördub Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonna poole Tallinnas avaldusega kontrollida tema kodakondsust. 9.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus Politsei- ja Piirivalveameti taotluse ning annab loa R.E.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks veel kuni kahe kuu võrra. Väljasaatmise võimaluse tekkimisel tuleb isik väljasaatmiskeskusest vabastada. Varasema kohtumäärusega 14.oktoobrist 2011 on antud luba isiku paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni. Samas sätestatakse
§-s 23, et kui väljasaatmist ei ole võimalik 3 lõpule viia seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Seega tulenevalt eeltoodust saabub kahekuuline tähtaeg 14.detsembril ning järelikult tuleb käesoleva määrusega R.E.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks loa andmisel tähtaega arvata sellest ajast alates. Lea Kuuse Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.