← Eesti

3-11-2436/14

Obsah (6)§ 71§ 72§ 18§ 23§ 25§ 24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised ja esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Tallinna Halduskohus Lea Kuuse 12.detsember 2011, Tallinn 3

) § 7 lg 1 alusel tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning R.E.ile on14.

  1. 2011 tehtud koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks. 1.2.R.E. saabus Eesti Vabariiki 1994 a. viisa alusel (kasutades reisidokumendina Gruusia rahvuspassi nr xxxxxxx), mille kehtivus lõppes 29.11.1994 a. Viisa kehtivusaja lõppedes isik Eesti Vabariigist ei lahkunud. 28.12.1994 a. on isikule väljastatud Venemaa Föderatsiooni tagasipöördumistunnistus nr 0312 (kehtivusajaga 28.12.1994.a. kuni 31.12.1994.a.), väljaandja Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonna konsulaarosakond Tallinnas. R.E. Eestist ei lahkunud. 1.
  2. Kinnipidamisasutuses viibides esitas R.E. 20.05.2010 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) sooviavalduse nr 2022642992 erandina siseriigis tähtajalise elamisloa taotluse esitamiseks. PPA 21.05.2010 otsusega nr 2022642992/SA rahuldati R.E.i sooviavaldus ning tema tähtajalise elamisloa taotlus võeti menetlusse. PPA 28.03.2011 otsusega nr 15.3-04/117 keelduti R.E.ile tähtajalise elamisja tööloa andmisest. 1.4.R.E.il puuduvad isikuttõendavad dokumendid ning talle on korduvalt mõistetud karistusi kriminaal- ja haldusõiguskorras. 1.5.Kuna isikul puudus kinnipidamisasutusest vabanemisel kehtiv reisidokument, siis puudus võimalus väljasaatmise lõpuleviimiseks 48 tunni jooksul. Lähtudes eeltoodust pidas Ida Prefektuur vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks välismaalase paigutamist väljasaatmiskeskusesse,kuna oli alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Tartu Halduskohus andis Ida Prefektuurile 14.10.2011 loa R.E.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse tema väljasaatmiseni, kui mitte kauemaks kui kaheks kuuks. 1.
  3. Kodakondsus- ja migratsiooniosakonna migratsioonijärelevalve büroo ametniku ja R.E. vahel 18.10.2011 aset leidnud vestluse käigus tehti isikule ettepanek täita Vene Föderatsiooni tagasipöördumistunnistuse saamiseks vajalik ankeet, millest isik keeldus, rikkudes kaasaaitamiskohustust. 1.7.PPA-l puudub R.E. Vene Föderatsiooni kodakondsusesse kuulumist tõendav dokument, mistõttu puudus PPA-l võimalus esitada Vene Föderatsioonile tagasivõtutaotlus tagasivõtulepingu raames .Seetõttu pöördus PPA 21.10.2011 Venemaa Föderaalse Migratsiooniteenistuse poole palvega korraldada R.E. küsitlemine selleks, et teha kindlaks isiku kodakondsus. Eespoolmärgitud kirjale ei ole PPA vastust saanud.
  4. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kehtiva reisidokumendi puudumisel ei ole R.E.i väljasaatmine käesoleval ajal võimalik, taotleb Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna migratsioonijärelevalve büroo R.E.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist kahe kuu võrra. 3.Kohtuistungil kinnitas R.E., et esitatud taotlus on temale arusaadav ja esitatud taotlusele vastu ei vaielnud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  5. Kohus, tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja antud ütlustega, leiab, et PPA taotlus R.E.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on faktiliselt ja õiguslikult piisavalt põhistatud ja tõendatud ning taotlus tuleb rahuldada. 5.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (

) § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis 2 viibida. R.E.i puudub peale kinnipidamiskohast vabanemist seaduslik alus Eestis viibimiseks ning temale on 14.10.2011 tehtud koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi

) § 7 lg 1 alusel tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks.

§ 71

lg 1 p 7 alusel lahkumisettekirjutuse põhjenduses avaldatakse üksnes õiguslik alus ega avaldata faktilist alust, sellega seotud asjaolusid ja asjassepuutuvaid kaalutlusi, kui välismaalasel, kes vabastatakse tingimisi karistuse kandmisest või tingimisi vangistusest enne tähtaega või seoses vangistuse ärakandmisega, ei ole elamisluba või elamisõigust.

§ 72

lg 2 alusel lahkumisettekirjutuses ei määrata lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega ja lahkumiskohustus sundtäidetakse kohe, kui see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks. 6.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Halduskohus andis 14.10.2011

§ 23

lg 1 alusel loa isiku paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse, kuna väljasaatmist ei olnud võimalik lõpule viia seaduses sätestatud tähtaja jooksul ja oli alust arvata, et isik võib väljasaatmisest kõrvale hoiduda. 7.

§ 25

sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni sama seaduse § 24 lõigete 1.1, 2 või 3 järgi.

§ 24

lg 1.1 kohaselt vabastatakse väljasaadetav väljasaatmiskeskusest, kui 18 kuu jooksul välismaalase väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud; välismaalase väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja hulka ei loeta välismaalase poolt esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. Käesoleval juhul ei ole väljasaatmise eesmärgil toimuv kinnipidamine muutunud tähtaja tõttu ebaproportsionaalseks.

§ 24

lg 2 sätestab väljasaadetava vabastamise väljasaatmiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel ning lõike 3 kohaselt lahkumisettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või isikule viibimisaluse andmise otsuse alusel. Selliste aluste olemasolu kohus tuvastanud ei ole. Isiku kinnipidamine väljasaatmiskeskuses ei ole muutunud ebaproportsionaalseks ka muudel põhjustel. 8. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine näiks perspektiivitu või kui väljasaatmise perspektiiv on küll olemas, kuid väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine Põhiseaduse § 20 lg 2 p-ga 6 kaitstud õigusesse. Käesoleval juhul selliseid põhjusi ei esine.Arvestades, et isik ei ole viisa kehtivusaja lõppedes Eestist lahkunud ega teinud seda ka tagasipöördumistunnistuse saamisel, on piisav alus kahtluseks, et isik võib väljasaatmiskeskusest vabastamisel väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Kahtlust isiku seaduskuulekuses süvendab lisaks asjaolule, et isikut on korduvalt karistatud kriminaal- ja haldusõiguskorras ka temapoolne koostöö puudumine väljasaatmise täideviimiseks. Käesoleval ajal on isiku väljasaatmine viibinud isiku enese tegevusetuse ja kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu, kuid isiku väljasaatmine ei ole muutunud võimatuks. Kohtuistungil on R.E.ile selgitatud, et menetluse kiirendamisele on isikul võimalik kaasa aidata ka sellega, kui ta oma kodakondsuse kindlaks tegemiseks pöördub Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonna poole Tallinnas avaldusega kontrollida tema kodakondsust. 9.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus Politsei- ja Piirivalveameti taotluse ning annab loa R.E.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks veel kuni kahe kuu võrra. Väljasaatmise võimaluse tekkimisel tuleb isik väljasaatmiskeskusest vabastada. Varasema kohtumäärusega 14.oktoobrist 2011 on antud luba isiku paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni. Samas sätestatakse

§-s 23, et kui väljasaatmist ei ole võimalik 3 lõpule viia seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Seega tulenevalt eeltoodust saabub kahekuuline tähtaeg 14.detsembril ning järelikult tuleb käesoleva määrusega R.E.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks loa andmisel tähtaega arvata sellest ajast alates. Lea Kuuse Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.