2-11-38914 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2011. a Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-11-3

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 400 krooni. Asjaolud ja avaldus 19.08.2011 esitas BOÜ avalduse LIOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud avalduse kohaselt sõlmisid võlgnik ja võlausaldaja 18.06.2010.a. ostu-müügilepingu , mille järgi kohustus võlausaldaja müüma võlgnikule viis bussi ning võlgnik kohustus tasuma busside eest 150 000 eurot hiljemalt 15 päeva jooksul lepingu sõlmimisest. Võlgnik tähtaegselt ostuhinda ei tasunud. 30.06.2011.a. edastas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid võlgnik ei ole kohustusi täitnud. Lisaks nähtub AS Krediidiinfo maksuvõlgade raportist, et võlgnikul on maksuvõlg summas 289 960 eurot, mis viitab täiendavalt võlgniku maksejõuetusele. Võttes arvesse asjaolusid, et võlgnik ei ole võlanõuet tasunud 30 päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse saamist, võlausaldaja võlanõue võlgniku vastu on eksisteerinud pikema ajavahemiku jooksul ja võlgnikul on suur maksuvõlg, leiab võlausaldaja, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 13.10.2011.a. rahuldas kohus avalduse ning nimetas LIOÜ ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Võlgniku vastus Pooled sõlmisid lepingu, mille kohaselt võlgnik pidi võlausaldajalt busse ostma, kuid kahjuks ei olnud võlgnikul lepingus kokkulepitud päeval võimalik busse välja osta. Nimelt loobus investor viimasel hetkel tehingu finantseerimisest, mistõttu ei olnud õigeaegselt võimalik müügihinda tasuda. Vastavast asjaolust informeeriti ka võlausaldajat, mistõttu võlausaldaja oli teadlik põhjustest. Võlgnik on kätte saanud võlausaldaja leppetrahvinõude, tegutseb intensiivselt investorite otsimisega ning loodab, et saab peatselt müügilepingust tulenevad kohustused täita. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlausaldaja esindaja, võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (491 383,60 eurot) ei 2

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et LIOÜ maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eelkõige juhatuse poolne ebapiisav rahavoogude prognoosimine, pikaaegne tegevus suurtes maksuvõlgnevustes ja majandustegevuse väär hindamine võlgniku tegevusalal kiiresti muutunud majanduskeskkonnas. Võlgniku juhatus on pannud toime raske juhtimisvea ning võib vastutada maksuvõla ees, mis on tekkinud maksejõuetus olukorras tegutsedes. Maksu- ja Tolliameti info kohaselt on

1. aastal tasunud võlgniku eest maksukohustusi OÜ SG ning samas on võlgniku maksvõlad kasvanud aastaga 99 402,24 eurot. Võlgniku arvelduskonto oli juba aasta aega olnud blokeeritud ning rahavood maksuvõlgade tasumiseks olid lõppenud, seega tegutseti maksejõuetus olukorras mille tulemusena kohustused kasvasid vähemalt 99 402,24 eurot. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tegevusega on juhatuse liige pannud tahtlikult toime raske juhtimisvea. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et LIOÜ juhatus on rikkunud Äriseadustiku § 171 ja 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt juhatus kutsub kokku osanike koosoleku kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 180 lg 5¹ järgi kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitama, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et äriühingu juhatus on põhjendamatult jätnud pankrotiavalduse esitamata. Võlgniku maksejõuetus oli välja kujunenud juba
2. aasta lõpus. Võlgniku juhatuse liikme tegevus vastab ka KarS § 3851 sätestatud teo tunnustele, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik loovutanud oma nõude AS TT vastu kokku summas 2 453 804,83 krooni OÜ’le F . OÜ F juhatuse liige ja ainuosanik on TV, kes on ise samal ajal AS TT nõukogu liige. Ajutise halduri hinnangul esineb alus nimetatud tehingu tagasivõitmiseks. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul on vara 30 eurot. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt

§ 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.

Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse 3

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 080 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 95 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue on põhjendatud. Võlgnikul vahendid kulude kandmiseks puuduvad, mistõttu kuuluvad pankrotimenetluse kulud väljamõistmisele võlgnikult ja võlausaldajalt ajutise halduri kasuks. Võlgnikul rahaliste vahendite puudumise korral peab võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel arvestama võimalusega, et pankrotimenetluse kulud võivad jääda tema kanda.

§ 150lg 4 ja Ts

MS § 146 lg 1 p 2 alusel kuuluvad pankrotimenetluse kulud võlgnikult ja võlausaldajalt väljamõistmisele ajutise halduri kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule AK. Karin Sonntak Kohtunik 4