Obsah (7)

§ 100§ 91§ 71§ 105§ 86§ 92§ 95

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 21. novembril 20

§ 100

lg 4 alusel summas 834,05 eurot Tsiviilasja hind 834,05 eurot Menetlusosalised Hageja VK(ik XXX elukoht XXX) Hageja esindaja Thea Rohtla (Tööõigusbüroo Labour Consulting OÜ, Tõnismägi 3a, 10119 Tallinn) Kostja KÜ XXX(rk XX, asukoht XXX) Kostja esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm (AB Leppik ja Partnerid, Veetorni 4, Tallinn) Resolutsioon. 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista KÜ XXX VK kasuks

§ 100

lg 4 sätestatud hüvitise katteks 278,02 (kakssada seitsekümmend kaheksa eurot ja 02 senti) eurot. Menetluskulude jaotus.

1. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Menetlusosalistel on õigus taotleda asja menetlenud kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja nende põhjendused, menetluse varasem käik.
2. 01.08.2010.a. sõlmisid VK ja KÜ XXX töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja juurde tööle valvurina. Kokkulepitud töötasu suuruseks oli 27.- krooni tunnis ning öötöö koefitsent 1,
3. Palgapäev oli töölepingu kohaselt hagejal
4. kuupäev.
5. Hagiavalduses väidetu kohaselt vahetus 13.09.2010.a. ühistu juhatus ning 15.09.2010.a. oli hageja viimane töötamise päev, sest alates 16.09.2010.a. hagejat oma töökohale tööülesandeid täitma ei lubatud. Kostja juhatuse pr P teatas hagejale 16.09.2011.a., et hagejat tööle rohkem ei vajata. 19.09.2010.a. saatis hageja kostjale e-kirja, milles küsis augustikuu töötasu kohta. Selle peale vastas tööandja, et kuna poolte vahel puudub tööleping pole hagejal alust ka töötasu saada. 21.09.2010.a. pandi trepikoja seinale ühistu juhatuse teatis, mille kohaselt 07.09.2010 toimunud juhatuse koosolek oli otsustanud anda kõikidele endistele töölistele kätte teatised töölepingute lõppemise kohta. Hagejale töölepingu ülesütlemiseavaldust ei antud ega augustikuu ja septembrikuu palka ei makstud.
6. 30.11.2010.a. esitas hageja kostjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

§ 91lg 2 alusel ning 16.12.2010.a.

esitas hageja kostjale täiendava avalduse, milles palus välja maksta ka hüvitis

§ 100lg 4 alusel.

Kostja ei vaidlustanud hageja üleütlemise avaldust ega maksnud ka palka. Töövaidluskomisjoni 16.11.2010.a. otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasud, millised talle ka detsembris 2010.a. välja maksti. 4. 27.12.2010.a. esitas Valeri Kuznetsov töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus lugeda pooltevaheline tööleping lõppenuks 01.12.2010.a., välja mõista kostjalt kasutamata puhkusehüvitis

§ 71

järgi summas 1548.- krooni, hüvitis

§ 100

lg 4 järgi 13.050.krooni, ja viivis palga maksmisega viivitamise aja eest 2956.- krooni. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjon jättis 25.01.2011.a. otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-2/3778-10 rahuldamata hageja nõuded lugeda tööleping ülesöelduks

§ 91lg 2 alusel 01.12.2010.a.

ja hüvitise väljamõistmiseks

§ 100lg 4 alusel.

Hageja nõuetes puhkusehüvitise väljamõistmiseks ja viiviste väljamõistmiseks õigeaegselt väljamaksmata töötasudelt lõpetas töövaidluskomisjon menetluse. 5. Hageja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas 07.03.2011.a. kohtusse hagi, milles palus lugeda temaga tööleping üles öelduks 01.12.2010.a.

§ 91

lg 2 alusel ning mõista kostjalt välja hüvitis

§ 100lg 4 alusel summas 824,05 eurot kuus.

Enne kohtu poolt hagi menetlusse võtmist teatas hageja, et tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt tööandjale esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldust

§ 105

lg 1 sätestatud korras, on hagejapoolne töölepingu ülesütlemine

§ 105

lg 2 kohaselt kehtiv ja tööleping lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud kuupäeval. Kuna tööleping on 2 hageja poolt üles öeldud

§ 91

lg 2 p 2 alusel, ei pea hageja esitama kohtule töölepingu lõppenuks tunnistamise nõuet ja palub kostjalt välja mõista üksnes

§ 100

lg 4 sätestatud hüvitise 13.050.- krooni ( 3 x 4350 ) ehk 834,05 euro suuruses summas.

1. Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte vahel sõlmitud töölepingu, hageja avaldused tööandjale
2. novembrist 2010.a. ja
3. detsembrist 2010.a., maksekorralduse koopia, millega kostja on tulenevalt 16.11.2010.a. töövaidluskomisjoni otsusest hagejale üle kandnud 5743.- krooni, töövaidluskomisjoni otsuse
4. novembrist 2010.a., KÜ XXX vastuse hagejale
5. septembrist 2010.a. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
6. Kostja leiab kõigepealt, et kuivõrd on jõustunud töövaidluskomisjoni otsus, millega jäeti rahuldamata hageja nõue töölepingu ülesöelduks lugemiseks

§ 91

lg 2 alusel, puudub hagejal alus nõuda

§ 100lg 4 alusel hüvitist.

8. Kostja on seisukohal, et poolte töösuhted lõppesid tegelikult 15.09.2010.a.

§ 86

lg 1 alusel ehk katseajal, sest hageja ka ise kinnitab, et talle helistas 16.09.2010.a. pr P kes teatas, et teda rohkem ei vajata. Hageja pole temaga töölepingu ülesütlemist vaidlustanud

§ 105lg 1 järgi ega ka nõudnud enda tööga kindlustamist.

Eeltoodust tulenevalt puudub alus töölepingu lõpetamiseks

§ 92lg 1 p 2 järgi.

Kui hageja oleks soovinud tööd jätkata, oleks ta pidanud kohe pärast 15.09.2010.a. töölepingu ülesütlemist tööandja poolt talle töölepingu ülesütlemise vaidlustama. Hageja saatis kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks alles 30.11.2010.a., s.o peale mõistliku tähtaja möödumist. Nimetatu on

§ 91lg 4 järgi hagi rahuldamata jätmise iseseisev alus.

9. Kostja on seisukohal, et lisaks nimetatule ei pea töölepingu lõpetamine olema vormistatud kirjalikult. Ülesütlemise kirjalikult vormistamata jätmine ei ole käsitletav erakorralise ülesütlemise alusena

§ 91lg 1 tähenduses.

Töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud töötasu augustikuu ja septembrikuu eest on hagejale üle kantud. Kuna hageja avaldus töölepingu ülesütlemiseks ei kuulu rahuldamisele, ei ole tal õigust saada ka hüvitist

§ 100lg 4 alusel.

10. Juhul kui kohus leiab, et hagejal on alus saada hüvitist, palub kostja hüvitise suurust muuta. Hageja saatis kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks

§ 91lg 2 alusel alles pärast seda, kui Töövaidluskomisjoni otsus 16.11.2010.a.

oli tehtud ja hageja teatas kostjale pangakonto numbri, kuhu raha üle kanda.

1. Kostja esitas töövaidluskomisjonile dokumentaalse tõendina Valeriy Kusnetsovi kirja ühistule milles ta teatab oma arvelduskonto numbri. Kohtuotsuse põhjendused.
2. Pooled ei vaidle selle üle, et - hageja töötas kostja juures valvuri ametikohal 01.08.2010.a. sõlmitud töölepingu alusel; - hageja tunnitasu suuruseks kostja juures töötamise ajal oli 27.- krooni tunnis; -
3. või
4. septembril 2010.a. helistas hagejale uus korteriühistu juhatuse liige pr P , kes teatas talle, et rohkem tööandja hageja tööd ei vaja; - pärast nimetatud kuupäeva hageja kostja juures töötanud ei ole; - 30.11.2010.a. saatis hageja kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks

§ 91lg 2 alusel.

3 Pooled vaidlevad selle üle - kas hageja on õigustatud nõudma hüvitist

§ 100

lg 4 alusel kui ta ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust, millega jäeti rahuldamata tema nõue lugeda tööleping ülesöelduks

§ 91

lg 2 alusel; - kas tööandja ütles hagejale lepingu üles

§ 86

lg 1 alusel katseajal; - kas töötaja ütles tööandjale töölepingu üles

§ 91

lg 4 kohaselt mõistliku aja jooksul; - kui suures ulatuses on hagejal õigus nõuda hüvitist

§ 100

lg 4 alusel kui kohus tuvastab, et poolte töösuhe lõppes

§ 91lg 2 alusel.

1. Kohus asub seisukohale, et tööandja poolt
2. septembril või
3. septembril 2010.a. väidetavalt töötajale tehtud suuline töölepingu ülesütlemisavaldus

§ 86

lg 1 alusel on tühine tulenevalt

§ 95

lg 1 sätestatust, mille kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud ülesütlemisavaldusega ning vorminõudeid rikkuv ülesütlemisavaldus on tühine. Seega ei lõppenud pooltevaheline töösuhe 15.09.2010.a.

§ 86

lg 1 alusel nagu kostja ekslikult leiab, vaid pooltevaheline töösuhe jätkus ka pärast nimetatud kuupäeva. 14. Pooled ei vaidle selle üle, et 30.11.2010.a. saatis hageja kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks

§ 91lg 2 alusel alates 01.12.2010.a.

(TVK t/l 17) ja 16.12. 2010.a. tööandjale esitatud avaldusega palus töötaja maksta talle muuhulgas ka hüvitist

§ 100lg 4 alusel (TVK t/l 18).

Kohus on seisukohal, et asjaolu, et töötaja ei nõua kohtule esitatud hagiavalduses töölepingu lõppenuks tunnistamist

§ 91

lg 2 p 2 alusel, ei tähenda et ta ei saa nõuda tööandjalt hüvitise väljamõistmist

§ 100

lg 4 alusel, sest pooltevaheline töösuhe ei ole lõppenud

§ 91lg 2 alusel.

Tööandja, olles saanud töötajalt avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

§ 91

lg 2 alusel põhjusel, et tööandja on viivitanud palga maksmisega, oleks pidanud tulenevalt

§ 105

sätestatust vaidlustama 30 kalendripäeva jooksul kui ta leidis, et töötajal puudus alus sellise avalduse esitamiseks. Tööandja seda aga ei teinud. Seega lõppes pooltevaheline töösuhe

§ 91lg 2 alusel.

Asjaolu, et tööandja jättis töötajale palga õigeaegselt välja maksmata on tõendatud töövaidluskomisjoni otsusega 16. novembrist 2010.a., millega kostjalt hageja kasuks 2010.a. augusti ja septembrikuu töötasu välja mõisteti (TVK T7L 20-22) ning maksekorralduse koopiaga, millega kostja hagejale palga üle kandis töövaidluskomisjoni otsuse alusel (TVK t/l 19). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt ka hüvitist

§ 100lg 4 alusel.

Kohus ei nõustu ka kostja seisukohaga nagu oleks töötaja esitanud töölepingu ülesütlemise avalduse tööandjale pärast

§ 91lg 4 sätestatud mõistliku tähtaja möödumist.

Töötaja nõudis tööandjalt töövaidluskomisjonis kõigepealt saamata jäänud palga maksmist. Pärast seda kui töövaidluskomisjon tegi 16.11.2010.a. otsuse millega mõistis hagejale palga välja, esitaski töötaja kahe nädala pärast tööandjale avalduse, mille teatas töölepingu erakorralisest ülesütlemisest. Nimetatud tähtaega ei saa pidada ebamõistlikuks. 15. Juhindudes

§ 100

lg 4 sätestatust, mille kohaselt maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud ning sama lõike teisest lausest, mille kohaselt võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid, asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, sest pooltevaheline töösuhe oli lühiajaline. Hageja väitel oli tema keskmise töötasu suuruseks 4350.- krooni ehk 278,02 eurot. Kostja nimetatut vaidlustanud ei ole. 4 Menetluskulude jaotamine.

1. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu osaliselt vähendades hagetava hüvitise suurust, asub kohus seisukohale, et kummagi poole menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa. Hagihinnaks on seega käesolevas asjas 834,05 eurot. Kohtunik: 5