Obsah (6)

§ 102§ 31§ 86§ 90§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 05.12.2011.a kell 14.00, Kentmanni kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-51453 Tsiviilasi OÜVpankrotimenetlus M

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada OÜV juhatuse liiget UEd (ik XXX) kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 20.12.
2. a kell 10.
3. Kui võlgniku juhatuse liige vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
5. Määrata OÜV ajutise halduri Raivo Piirla tasuks 2 128 eurot (koos sotsiaalmaksuga) ning hüvitada büroole vajalike kulutuste katteks 43,50 eurot.
6. Välja mõista OÜV Raivo Piirla kasuks ajutise halduri tasu 2 128 eurot ja Õigusbüroo Edikte OÜ-le kulutuste hüvitis 43,50 eurot.
7. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja avaldus 24.10.2011 esitas OÜV kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtuvalt on võlgnik maksejõuetu ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 03.11.2011 määrusega algatas kohus OÜV pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Raivo Piirla. Ajutise halduri aruanne Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on varasid bilansilises väärtuses 40 731,07 eurot ja teadaolevaid kohustusi 110 839,99 euro ulatuses. Ajutine haldur märgib aruandes, et OÜ V põhiliseks tegevusalaks oli pagari-ja kondiitritoodete transpordi- ja logistikateenuste osutamine. 2008.a ja 2009.a tegi äriühing olulisi muudatusi majandusstrateegias, mis väljendus autopargi seisukorra parandamises. Selleks kasutas ettevõte vabu käibevahendeid, mis vaatamata 2008.a majanduskriisile tagas veomahtude suuruse säilitamise. Seetõttu tuleks lugeda 2009.a majandustegevust üldiselt edukaks. Äriühing pakkus
8. a põhimõtteliselt uut täisteenust pagari- ja kondiitritoodete tootjatele. Kasutati laopindasid ja jaotusmeeskonda Tallinnas, Pärnus, Kuressaares, Tartus ja Jõhvis. 2009.a käive kasvas 8%, tööjõukulud kasvasid ligikaudu samas tempos, muud tegevuskulud vähenesid. Probleemid tekkisid 2009.a lõpus, mis kandusid edasi 2010.a ja 2011.aaastasse. Seetõttu on ajutine haldur andnud ülevaate 2010.a. ja 2011.a. põhiliste majandusnäitajate osas, millest selguvad võlgniku makseraskuste tekkimise põhjused. Käive, kulud, kasum, kahjum 2010.a. ja 2011.a. majandustegevuse perioodil (eurodes) Majandusaasta aruanded koond. Äritulud kokku 2010 523268 01.01.
9. 07.11.
10. 371673 Ärikulud tegevusest kokku Aruandeaasta puhaskasum (kahjum) 511535 395427 -7764 -38458 Majandusaasta aruanded koond. Osakapital 2010 2011 3196 3196 Omakapital kokku -36915 -75373 Omakapital 2010.a moodustas võlgniku bilansi maht 96 596 eurot, müügitulu 371 673 eurot, materjalide ja toorme kulu 289 976 eurot, tööjõukulu -221 559 eurot. Eeltoodud kulud kaeti kasumi ja osaliselt käibevahendite arvelt, mis tõi kaasa aasta lõpuks kahjumi -7 764 eurot. Võlgniku makseraskused tekkisid seoses Maksu-ja Tolliameti ees tekkinud kohustusega 28 345,65 eurot (443 513 krooni), kohustus tekkis septembris 2009.a. Detsembris 2009 sõlmiti maksude ajatamise kava, mille kohaselt tasus võlgnik alates 27.12.2009 kuni 27.05.2011 igakuuliselt lisaks korrapärastele riigimaksetele kuus 1 574,78 eurot (24 640 krooni). 2011.a majandusaastal osutus riigimaksete võlgnevuse tasumine võlgnikule liialt koormavaks, mis kajastub võlgniku majandusnäitajates, nimelt sellega kaasnesid käibevahendite puudus ja hilisemalt kahjum, mis 07.11.2011 moodustas – 38 458 eurot. Seepärast otsustati majandustegevus lõpetada ja esitada pankrotiavaldus, tehtud otsuse õigsust kinnitavad halvad finantsnäitajad, mille kohta on ajutine haldur välja toonud 2010.a ja 2011.a finantssuhtarve, mis on järgmised:
11. Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad/lühiajalised kohustused. Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe krooni käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Ettevõttel peab olema normaalseks funktsioneerimiseks lühiajaliste võlgade tähtajaliseks tasumiseks vajalikud käibevahendid. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul oli näitaja vaadeldud aastatel mitterahuldav, olles 31.12.2010 seisuga 0,49 ja 07.
12. 2011 seisuga 0,
14. Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused/ koguvarad. Üldine võlasuhe näitab, kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0,7 – 0,8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul on see suhe sõltuvus võõrkapitalist olnud 31.12.2010 1,39 (suur) ja 07.11.2011 0,35 (suur). Hinnates ettevõtte kohustuste ja varade seisu, võlgniku poolt esitatud bilansse ja kasumiaruandeid ning 2010.a ja 2011.a finantsnäitajaid, hindab ajutine haldur püsiva maksejõuetuse ajaks oktoobrit 2011.a, märkides samas, et 31.12.2010 seisuga oli võlgniku omakapital negatiivne -36 915 eurot, kuid võlgnik oli 2011.a esimese poolaasta jooksul võimeline täitma jooksvaid kohustusi teenitud käibevahendite arvelt. Arvestades äriühingu finantsmajanduslikku seisundit, on ajutine haldur seisukohal, et edasise majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused puuduvad. Teadaolevalt on töölepingud töötajatega lõpetatud 22.11.
15. Kokkuvõtval märgib ajutine haldur, et võlgniku kohustused 110 839,99 eurot ületavad varade bilansilise väärtuse 40 731,07 eurot 2,72 kordselt. Hinnates menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis on tõendatud võlgniku maksejõuetus. Esialgselt kindlad õiguslikud võimalused tehingute tagasivõitmiseks puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on saanud alguse ettevõtte finantsvahendite vähesusest. Ajutine haldur hindab püsiva maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ettevõtte juhatuse juhtimisvigu kulude ja tulude tasakaalus hoidmisel, mis põhjustas Maksu –ja Tolliameti ettekirjutise ja hilisemalt makseraskuste tekkimise. Ajutine haldur ei ole võlgniku majandustegevuses tuvastanud kuriteo tunnustele viitavaid tegusid. Kohtuistung Kohtuistungil 23.11.2011 jäi võlgniku esindaja avalduse juurde ja tal ei ole vastuväiteid ajutine halduri aruandele. Ajutine haldur jäi esitatud aruande juurde ja palub välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine haldur palub välja mõista võlgnikult ajutise halduri tasu ja tasu vajalike kulutuste katteks. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestusega ja väljamõistmisega võlgnikult. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜV pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Raivo Piirla. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31

lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lõike 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku varade mahuks on 40 731,07 eurot ja kohustuste mahuks 110 839,99 eurot. Arvestades võlgniku majanduslikku seisundit, edasise majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused puuduvad. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ole ilmnenud. Küll aga hindab ajutine haldur püsiva maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ettevõtte juhatuse juhtimisvigu kulude ja tulude tasakaalus hoidmisel. Ajutises menetluses ei ole haldur tuvastanud tehingute tagasivõitmise võimalusi. Kohus leiab, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimalustele ja juhatuse tegevusele.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

§ 90

kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse

§-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige UE (ik XXX).

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 20 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 600 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 528 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasust 80 eurot. Tehtud kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada büroole 43,50 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastu vaielnud.

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 2 128 eurot ja kulutuste hüvitis 43,50 eurot välja mõista võlgnikult, OÜV. Tiia Mõtsnik kohtunik