Obsah (4)

§ 430§ 428§ 168§ 150

2-11-14108 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-14108 Tsiviilasi AS

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. 2-11-14108

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Poolte vahel kohtuistungil sõlmitud kompromiss kuulub kinnitamisele järgmistel tingimustel:

1. Kostja tasub hagejale kompromissi korras kokku 4 171,62 eurot, millest 3 000 eurot on põhinõue, 900 euro hageja õigusabi kulud ja 271,62 eurot hagiavalduselt tasutud riigilõiv.
2. Kostja tasub hagejale hiljemalt 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest 900 eurot, ülejäänud 3 271,62 eurot tasub kostja hiljemalt 60 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.
3. kompromissis kokkulepitud summad tuleb kanda hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.
4. Kostja tasub hageja menetluskulud 1 171,62 euro ulatuses, ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
5. Hageja palub tagastada poole tema poolt tasutud riigilõivust hageja arveldusarvele Swedbank AS-s. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja kanda jääb pool hageja tasutud riigilõivust, ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte enda kanda.

§ 150

lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (

§ 150lg 4).

Hageja palus 11.11.2011.a istungil poole riigilõivu tagastamist ning kandmist hageja arveldusarvele. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning AS-le BA tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-11-14108 tasutud riigilõivust. AS BA tasus 28.03.2011.a hagiavalduselt 2-11-14108 riigilõivu summas 543,24 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „riigilõiv hagiavalduselt XXX)“. Anu Uritam Kohtunik