lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
Pooled ei vaidle, et 04.12.2009.a. tasus hageja kostjale 2 500 krooni ehk 159.78 eurot ettemaksuna maastikuprojekti teostamise eest. Vaidlust ei ole, et 28.02.2010.a. andis kostja hagejale üle töö (t.l. 2, 4-6, 28, 60-79, 93-98, 101-158) ning kostja tasus hagejale ülejäänud kokkulepitud 2 500 krooni ehk 159.78 eurot tehtud töö eest. Hageja on kohtule esitanud lepingust ülesütlemisavalduse, kus palub tagastada endale 5 000 krooni kuni 25.06.2010..a ja 31.01.2011.a. maastiku kujundamise projekti ülesütlemisavalduse, mille kohaselt hageja palub tagastada talle 5 000 krooni, sest kostja ei ole täitnud lepingu tingimusi ja andnud hagejale projekti täies mahus (t.l. 3, 27, 29). Kostja on esitanud hageja ülesütlemisavalduse vastuväite, mille kohaselt ei ole võimalik lepingut üles öelda kui leping on lõpetatud seoses hageja poolt töö vastuvõtmisega. Kohus leiab, et kostja on veenvalt põhjendanud, et hageja poolt teise osa tasumisega summas 2 500 krooni ehk 159.78 eurot töö - maastiku kujundamise projekti vastuvõtmisel tuleb pooltevaheline töövõtuleping lugeda täidetuks ja lõpetatuks. Tuvastatud on, et 28.02.2010.a. andis kostja hagejale töö üle sellisel moel nagu kostja oli tööd teostanud ja hageja täitis oma 3 2-11-9383 töövõtulepingulise kohustuse maksta kokkulepitud tasu töö eest.
Kuna töö oli hagejale üle antud ja töö eest makstud tasu, siis on pooltevaheline leping lõppenud ja hagejal ei ole võimalik lõppenud võlasuhet veel kord lõpetada. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tehtud töö vastas lepingutingimustele või mitte. Kohtu arvates asja lahendamisel ei oma tähtsut kuidas pooled üleaantud tööd nimetavad, kas eskiisiks nagu hageja või projektiks nagu kostja, oluline on kokkulepitud tinigmused, millele töö pidi vastama. Kohus tuvastas, et suulise töövõtulepingu sõlmimisel pooled ei ole kokku leppinud milleski muus peale selle, et kostja teostab hagejale maastiku kujundamise projekti ja hageja maksab kostjale selle töö eest 5 000 krooni, milles 2 500 krooni tasutakse ettemaksuna.
Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kuna pooled ei olnud kokku leppinud lepingutingimustes, millele peab vastama maastikuprojekt, mille tegemist hageja nõudis kostjalt ja hageja ei ole põhistanud, millest tulenevalt ei vasta kostja poolt teostatud töö lepingutingimustele, siis ei ole hageja nõue tõendatud, et kostja ei ole hagejale andnud üle just sellist tööd, mille tegemises pooled olid kokku leppinud. Kostja on veenvalt põhjendanud, et tööde teostamiseks sellisel kujul nagu põhiplaan, eraldus- ja istutusliinid koos kõigi konkreetsete mõõtmistega, pooled kokku leppinud ei olnud. Hageja palub tagastada temale 5 000 krooni ehk 319.56 eurot seoses sellega, et pooled pidasid läbirääkimisi ka maastikuprojekti alusel tööde teostamiseks, mille kohaselt oleks hageja pidanud tasuma kostjale 100 000 krooni ettemaksu taimede tarnimiseks, sellise summa tasumine oleks hagejale käinud aga üle jõu. Hageja arvates 100 000 krooni tasumata jätmine ei saanud takistada kostjal maastikuprojekti ettte valmistada. Kohtu arvates on hageja väited 100 000 krooni tasumise nõudmise või mittenõudmise või läbirääkimised sellise summa kohta tööde teostamiseks ei puutu asjasse ja ei oma käesoleva vaidluse lahendmisel tähtsust. Poolte vahel ei ole vaidlust, et mingites täiendavates töödes pooled kokku leppinud ei ole.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 2 järgi töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. 4 2-11-9383
lg 1 alusel loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
lg 3 järgi § 647 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks
§-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Pooled ei vaidle, et kui hageja 28.02.2010.a. töö kostjalt vastu võttis, ei olnud tal kostjale tehtud töö kohta pretensioone, ta vaatas töö üle ja maksis kostjale tehtud töö eest. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja poolt vastuvõetud töö ei vastanud hageja ootustele. Samuti ei ole hageja tõendanud, et peale töö vastu võtmist hageja oleks mõistliku aja jooksul kostjale teatanud väidetatavalt lepingutingimustele mittevastavast tööst ja palunud lepingus kokkulepitud tingimustel väidetavad puudused kõrvaldada määrates selleks töövõtjale täiendava tähtaja. Hageja on esitanud väite, et tema ei teadnud nõuda ja ei pidanudki midagi kostjalt nõudma. Kohus sellise hageja väitega ei nõustu, hagejale pidi vähemalt töö tellimisel ja seega ka töö vastuvõtmisel olema selge, milleks talle tööd vaja on. Kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud kostja tööle mingeid tingimusi, tõendatud ei ole, et pooled oleksid kokku leppinud töö teatud omadustes, siis kohus leiab, et kostja on veenvalt põhjendanud ja kostja esitatud maastiku kujundamise projektiga on tõendatud, et kostja teostatud töö järgi on võimalik hageja aed kujundada, on märgitud taimede nimetused, millised aeda istuda ja nende arvud ning määratletud taimede istutusalad, rohealad ja kivialad. Seega kohus ei tuvastanud, et kostja töö ei oleks vastanud poolte vahel kokkulepitud tingimustele. Kuna vaidlust ei ole, et töö on hagejale kostja poolt üle antud, siis oli ja on hagejal kohustus kostja tehtud töö eest kostjale tasuda ja hageja nõue tagastada talle tehtud töö tasu 5 000 krooni ehk 319.56 eurot ei tulene seadusest, on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei hinda tõendina koopiaid plaanides ja skeemidest, mis on koostatud firma Rima poolt, sest sest neil tõenditel ei ole käesoleva vaidluse lahendmisel tähtsust. Kohus ei anna hinnangut käesolevas vaidluses tööle ja töö tingimustele, millise on hageja tellinud teisest firmast. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 kohaselt, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetlukulud hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.