3-11-298/31

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 06.07.2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-298 Haldusasi J.T. kaebus Tartu Vangla 29.11.2010 käskkirjale nr 14/2729 Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: J.T. Vastustaja: Tartu Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud poolte kanda.
3. Sekretäril edastada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD
4. Tartu Vangla 29.11.2010 käskkirjaga nr 1-4/2729 karistati kinnipeetava J.T.d distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks vangla justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) § 82 lg 3, vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra (edaspidi TVK) p 12.5.4 nõuete süülise rikkumise eest. J.T. rikkumine seisnes selles, et 30.10.2010 kella 11.45 paiku omas suus kilesse pakitud tubakat ca 3 sigareti jagu. J.T. esitas 22.12.2010 Tartu Vanglale vaide Tartu Vangla 29.11.2010 käskkirja 1-4/2729 tühistamiseks. Tartu Vangla jättis 21.01.2011 vaideotsusega E5 643-1 J.T. vaide rahuldamata ja leidis, et käskkirja andmine oli õiguspärane.
5. Tallinna Halduskohtusse saabus 04.02.2011 J.T. kaebus Tartu Vangla 29.11.2010 käskkirjale nr 1-4/
6. Kaebaja taotleb ka riigilõivust vabastamist ning vastustajalt vaideotsuse väljanõudmist seoses sellega, et tal endal on koopiate tegemise võimalus piiratud. Kohus jättis 08.02.11 kohtumäärusega kaebuse käiguta ning kohustas kaebajat esitama kohtule vaideotsuse ärakirja. Riigilõivust vabastamise taotluse jättis kohus lahendamata kuni on selge, kas kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. 1
7. Kaebaja edastas 11.02.11 kohtule nõutud vaideotsuse koos lisadega.
8. 22.02.2011 määrusega jättis kohus kaebuse korduvalt käiguta, kohustades kaebajat tasuma riigilõivu osaliselt.
9. Kaebaja esitas 28.02.2011 määruskaebuse kohtu 22.02.2011 määrusele, millega jäeti kaebaja taotlus riigilõivust vabastamiseks osaliselt rahuldamata.
10. Kohus tegi 01.03.2011 kohtunõude kinnipidamisasutusele, kus kaebaja hetkel viibib, et välja selgitada kaebaja väidetavad muutunud asjaolud.
11. 02.03.2011 saabus kohtusse vastus kohtunõudele.
12. 07.03.2011 kohtumäärusega rahuldas kohus määruskaebuse, vabastas kaebaja täielikult riigilõivu tasumisest kaebuselt, võttis kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu Vangla ja andis viimasele tähtaja oma seisukoha esitamiseks.
13. Vastustaja edastas kohtule 5.04.2011 oma seisukoha, milles nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
14. Kohtu 18.04.2011 määrusega määrati kohtuasja lahendamise vormiks kirjalik menetlus. Menetlusosalistele anti tähtaeg viimaste täiendavate taotluste, tõendite ja oma lõplike seisukohtade esitamiseks hiljemalt 10.05.
16. Kaebaja esitas kohtule 25.04.2011 esialgse õiguskaitse taotluse, mida kohus palus täpsustada.
17. Kaebaja edastas 03.05.2011 kohtule avalduse mille järgi ei soovi enam esialgse õiguskaitse kohaldamist, kuna kandis juba ära karistuse, mille andmise üheks aluseks oli käesolevas kohtuasjas 3-11-298 vaidlustatud käskkiri.
18. Kaebaja väljendas oma 10.05.2011 avaldusega soovi muuta tühistamiskaebus õigusvastasuse tuvastamise kaebuseks.
19. Kohus aktsepteeris oma 25.05.2011 määrusega kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks ja sellest tulenevalt andis pooltele uue aja viimaste täiendavate taotluste, tõendite ja oma lõplike seisukohtade esitamiseks hiljemalt 8.06.
20. Kohtulahendi kuulutamise ajaks määras kohus 06.07.
21. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
22. Kaebaja vaidlustab Tartu Vangla käskkirja nr 1-4/2729 ja soovib selle õigusvastasuse tuvastamist põhjendatud huviga esitada kahju hüvitamise taotlus tulevikus, kuna käskkirjaga määratud karistus on kaebaja poolt juba ära kantud.
23. Kaebaja väidab, et kuigi käskkirja järgi seisnes tema distsipliinirikkumine selles, et 30.10.2010 kella 11:45 paiku jalutuskäigult tulles oli tal suus kilesse pakitud tubakat ca 3 sigareti jagu, ei ole selline väide tõene. Kaebaja väidab, et näris suus üksnes kilejuppi, milles ei olnud tubakat.
24. Kaebaja selgitab, et 30.10.2010 jalutuskäigult tulles oli läbiotsimine teostatud, kuid ametnikku häiris kiletüki närimine ning viimane andis korralduse sülitada kiletükk talle pihku. Kaebaja leidis, et selline käitumine on ametniku suhtes solvav ning karistatav kriminaalkorras karistusseadustiku § 275 järgi. Kaebaja viskas kilejupi korraldust eirates trepile, sest prügikasti ei olnud. Kaebaja väidab, et sellega intsident lõppes, keegi temalt seletust ei nõudnud, aktile allkirja ei soovinud ja tema suundus sektorisse.
25. Kaebaja märgib, et distsiplinaarmenetluse käigus soovis ta videosalvestiste vaatlust, kuid seda ei tehtud. Samuti ei võetud seletusi teistelt läbiotsimise juures viibinud ametnikelt ja seega on läbiotsimist teostanud ametnik iseendale tunnistajaks. Kaebaja lisab veel, et tubakatoodete kokkukorjamise koht ei ole määratletud ning sektori esine ei ole sektor. 2
26. Kaebaja leiab, et kilepakendi tubakaga võis treppidele jätta mõni teine kinnipeetav, kes tuli jalutuskäigult. Samuti võis vanglateenistuja eelnevalt või hiljem trepilt ära võtta kilepakendi ning teadmata põhjusel omistada selle kaebajale. VASTUSTAJA SEISUKOHT
27. Vastustaja leiab, et kaebaja väited, et tema näris suus ainult kilejuppi, on ümber lükatud vanemvalvur K. Koppeli 25.11.2010 antud seletusega, millest nähtub, et korduvatele korraldustele anda ära suust pakike, võttis kaebaja suust paki ja viskas selle koridori. Vastustaja märgib, et vanemvalvur kinnitab seletuses, et teisi kinnipeetavaid koridoris ei olnud ja treppidele visatud pakist avastas ta tubakat. Vastustajal puudub alus kahelda vanglateenistuja poolt koostatud ettekandes, aktis ning seletuses. Ei ole tuvastatud asjaolu, et vanemvalvur K. Koppelil oleks olnud põhjust esitada tõele mittevastavat ettekannet ja seletust. Samuti leiab vastustaja, et kaebaja ei ole toonud välja konkreetseid asjaolusid, mis võiksid viidata võimalikule ametniku pahatahtlikkusele seoses kaebajaga.
28. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et kaebajat on kolmel korral (10.06.2010 käskkirjaga nr 1-4/907; 02.09.2010 käskkirjaga nr 1-4/1804 ja 09.09.2010 käskkirjaga nr 1-4/1874) karistatud suitsetamistarvete hoidmise eest. Kaebajale on antud koheselt võimalus selgituste andmiseks, kuid kaebaja ei ole seda soovinud ning esimesed selgitused andis 22.11.
29. Sellest tulenevalt leiab vastustaja, et kaebajal piisavalt aega läbi mõelda oma selgituste sisu ning anda menetluse käigus selliseid selgitusi, mis võiksid teda vabastada distsiplinaarkaristusest. Seetõttu ei pea vastustaja kaebaja väiteid usaldusväärseteks.
30. Kaebaja väitele, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole üle kuulatud tunnistajaid, märgib vastustaja, et kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluse käigus taotlenud täiendavate tõendite kogumist – tunnistajate ülekuulamise näol ega videosalvestise vaatlusena. Videosalvestistel ei ole jäädvustatud heli, seega ei oleks võimalik videosalvestise vaatlusel kontrollida kaebaja ja vanemvalvuri vahelist vestlust. Samuti ei võimalda videosalvestis tuvastada, millise eseme viskas kaebaja trepile ning kas see kiletükk sisaldas tubakat. Seetõttu ei oleks videosalvestise vaatlust andnud käesoleva distsiplinaarmenetluse juures tõenduslikku väärtust. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et teiste vanglateenistujate ülekuulamine ei annaks samuti tõenduslikku väärtust, kuna tunnistajad saavad anda ütlusi faktiliste asjaolude kohta. Kuna trepilt tõi kilepaki ära just vanemvalvur K. Koppel, ei saa teised vanglateenistujad kinnitada ega ümber lükata kaebaja väiteid, kas vanemvalvur K. Koppel võttis treppidelt ära just selle kileeseme, mille kaebaja sinna viskas. Seega ongi ainsateks menetluse käigus kogutud tõenditeks vanemvalvuri K. Koppeli seletused, akt eseme leidmise/äravõtmise kohta ning kaebaja enda selgitused. Kaebaja selgitused aga ei ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega.
31. Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et kaebaja on toime pannud distsipliinirikkumise ning vastustaja on kaebajat karistanud õiguspäraselt. Ükski kaebaja poolt kaebuses väljatoodud asjaolu ei anna alust distsiplinaarkaristuse kehtetuks tunnistamiseks. Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole rikutud ühtegi menetlusnormi sellisel määral, mis oleks mõjutanud asja otsustamist või oleks aluseks haldusakti kehtetuks tunnistamiseks.
32. Vastustaja palub jätta kaebaja kaebuse Tartu Vangla 29.11.2010 käskkirja nr 1-4/2729 õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT
33. Kohus leiab, et käesoleva asja õigeks lahendamiseks on eelkõige vajalik distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendite kaalumine ja kaebaja ning vastustaja väidete usaldusväärsuse kontrollimine.
34. Kohus leiab, tuginedes talle esitatud materjalidele ja kaebusele, et käesoleval juhul ei ole vaidlust sündmuste põhilises osas. Kaebaja ei vaidle vastu, et ta näris kilest eset, keeldus seda 3 üle andmast vangivalvurile vaatamata viimase korraldusele ja viskas selle läbiotsimise ruumist läbi ukse välja koridori treppidele, kust valvur selle ära tõi.
35. Poolte seisukohad lahknevad põhiliselt osas, kas kaebaja näris paljast kiletükki või oli tegemist kilepakiga, milles oli vastavalt vastustaja dokumenteeritud väidetele umbes 3 sigareti jagu tubakat. Samuti lähevad lahku poolte seisukohad küsimuses, milliseid korraldusi andis vanglaametnik Koppel täpselt toimunud intsidendi käigus ja kas kaebajalt küsiti seletust vahetult peale intsidenti.
36. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb usutavamaks lugeda vastustaja poolt esitatud versioon sündmustest ja põhjendab seda järgmiselt. Nähtuvalt vahetult pärast sündmust koostatud vanemvalvur Kristjan Koppeli ettekandest (tl 18) avastas ta 30.10.2010 kinnipeetav J.T. suust jalutuselt tuleku järgi läbiotsimist tehes kilest paki, milles oli ca 3 sigareti jagu tubakat.
37. Kaebaja ei vaidlusta ei oma kaebuse teisel leheküljel ega ka vaides (tl.20 pöördel) asjaolu, et vangivalvur tõi koridorist treppidelt kilesse pakitud tubakapaki. Hiljem kohtule esitatud täiendavates seisukohtades tõstatab kaebaja küsimuse asitõendi (tubakapaki) hävitamise osas ja seab sisuliselt selle olemasolu kahtluse alla. Kohus leiab, tuginedes dokumentaalsetele tõenditele, kaebaja enda distsiplinaarmenetluse käigus esitatud vaidele ja kaebusele ning Aktile eseme leidmise/äravõtmise kohta (tl. 18 pöördel), et usutavalt on tõendatud umbes kolme sigareti jagu tubakat sisaldanud kilepakikese leidmine ja olemasolu distsiplinaarkaristuse määramise põhjustanud vahejuhtumi toimumise kohas ja ajal ning selle leidmine treppidelt K. Koppeli poolt. Nimetatud asitõend on küll hävitatud vastavalt Aktile 2553 Eseme leidmise/äravõtmise kohta E 3100, kuid see ei muuda olematuks asitõendi kohta fikseeritud andmeid. Kohus küll möönab, et tõendi olemasolul oleks võimalik ilmselt teostada näiteks DNA analüüs, kuid arvestades distsiplinaarmenetluse iseloomu ja olemust, ei ole taolise ekspertiisi läbiviimine ilmselt proportsionaalne ja vajalik, eriti juhul, kui esinevad ka muud tõendid, mis toimunut rekonstrueerida võimaldavad.
38. Kohus on samuti seisukohal, et usaldusväärsed pole kaebaja väited, et vanemvalvur käskis tal suus oleva kiletüki sülitada vangivalvuri pihku. Kohus peab nimetatud väidet eneseõigustuslikuks, otsituks ja ebausaldusväärseks. Nimetatud väiteid ei ole kaebaja esitanud ka oma esmases seletuses intsidendi kohta 22.11.
39. Pooled ei ole vaidlustanud asjaolu, et korraldused kileeseme, mis oli kaebaja suus, äraandmiseks tehti. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et need korraldused jäeti täitmata. Vaidlust ei ole asjaolu suhtes, et kaebaja võttis korduva korralduse saamise järel kileeseme suust ja viskas selle läbi avatud ukse treppidele, kust vanemvalvur selle kohe üles korjas. Kohus on seisukohal, et arvestades toimunu asjaolusid on usutav, et kaebaja püüdis läbiotsimise käigus avastatud keelatud esemest vabaneda visates selle endast võimalikult kaugele ja lootis, et seda ei õnnestu kohe treppidelt üles leida. Juhul, kui ta tõesti ei soovinud vanglaametniku solvata ja oleks tahtnud teda veenda, et tal ei ole suus midagi keelatut, oleks ta võinud kiletüki oma pihku võtta ja näidata vangivalvurile.
40. Lisaks eeltoodule peab kohus võimalust, et näritud väikest kiletükikest on võimalik visata ruumist välja endast mitme meetri kaugusele, väheusutavaks. Tulenevalt kile eripärast ja füüsikaseadustest ei ole selle väikeste tükikeste viskamine mitme meetri kaugusele eriti tõenäoline.
41. Tulenevalt asjaolust, et kaebaja on ise oma kaebuses märkinud, et temal nimetatud ametnikuga varem pistmist ei ole olnud (tl 1 pöördel), ei pea kohus tõenäoliseks ka vanemvalvuri pahatahtlikkust või kaebaja sihilikku süüstamist ning mingi varem valmispandud tubakapakiki kasutamist selleks. Arvestades vaidlustatud intsidendi toimumisega seotud asjaolusid ning vanemvalvuri viivitamatut minekut eemalevisatud eseme 4 järgi, peab kohus piisavalt usutavalt tõendatuks, et vanemvalvur tõi treppidelt ära just selle eseme, mille kaebaja sinna viskas.
42. Kohus leiab samuti, et kaebaja enda kaebuse ja hiljem lisatud täiendustega on sisuliselt tõendatud, et kaebaja keeldus pärast intsidendi toimumist selle kohta seletuse andmisest. Nähtuvalt nendest dokumentidest, peab kaebaja igasuguste seletuste andmist vangla administratsioonile enne vaide esitamist mõttetuks, kuna nendega niikuinii ei arvestata. Kaebaja veendumuse järgi loetakse neid alles vaide esitamise puhul ja mitte varem (tl 2). Kohus on seisukohal, et sellise vaate omaksvõtuga vähendab kaebaja ise võimalusi, et tema põhjendatud argumendid on usaldusväärsed nende hilisemale hindajale või et neid arvestatakse. Kohtu arvates on kaebaja väitest usaldusväärsem vanemvalvur K. Koppeli 30.10.2011 ettekandes toodud väide, et kaebaja keeldus kirjalike seletuste andmisest.
43. Eelpooltoodud asjaolusid kogumina hinnates leiab kohus, et kaebaja kaebuses esitatud väited on ümber lükatud kogutud tõendite ja nende analüüsiga ning kaebus tuleb HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel halduskohtu poolt jätta rahuldamata.
44. HKMS § 92 kg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole taotlenud kohtult menetluskulude väljamõistmist ja menetluskulud jäävad poolte kanda. Daimar Liiv Kohtunik 5