lg 2 kohaselt, kui pärast menetluse taastamist tehakse kostja kahjuks uus tagaseljaotsus, võib kostja uue otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. Hageja nõue Kohtule 19.10.2010 esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista veolepingu-tellimuse nr 220600 alusel osutatud veoteenuste eest summas 3055 eurot ja viivised 431,49 eurot, kokku summas 3486,49 eurot ning menetluskulud. Menetluse käik 08.02.2011 rahuldas kohus hagiavalduse tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud hagiavaldusele ja hageja taotles hagiavalduse rahuldamist tagaseljaotsusega. 25.03.2011 esitas kostja tagaseljaotsusele kaja põhjendusel, et esitas kohtule digitaalallkirjastatud vastuse e-posti teel 15.12.2010. 05.08.2011 rahuldas kohus kaja ja taastas käesoleva tsiviilasja menetluse. Kohus määras kohtuistungi ajaks 20.09.2011 kl 14.00. Kostja on 09.08.2011 e-posti teel kinnitanud, et kohtukutse on kostjale kätte toimetatud. 20.09.2011 esitas kostja kohtule taotluse, milles teatab, et kostjal ei ole võimalik kohtuistungil osaleda. Hageja esindaja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.
lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Lõike 3 punkti 2 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemine on põhjendatud ja lubatud. Kostja ei ole istungile ilmumata jätmist põhistanud. Kohtule esitatud taotlusele ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks
Samuti puuduvad muud
Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.
lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt
lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt
¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja ei ole esitanud kohtule lõplikku kohtukulude nimekirja. Juhindudes
lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud Vastavalt
p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt
§-le 174 lg 1 on kostjal õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lukiina Vismann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.