Obsah (6)

§ 1027§ 1035§ 1028§ 82§ 94§ 113

2-11-3106 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mai 2011. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-3106 Tsiviilasi Östervall Inte

§ 1027

ja 1028 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kostjale makstud hüvitis, kui õigusliku aluseta saadu. Hageja sai teada kostja poolt alusetult rikastumise asjaoludest oktoobris 2010, kui jõustus töövaidluskomisjoni otsus. Kostja on pikka aega kasutanud tasuta hageja raha, seega tuleb kostjal maksta intressi

§ 1035lg 1-3 lähtuvalt.

Intressimäär on 8% aastas. 04.04.2011 kohtule esitatud hagi täienduses tõi hageja välja oma nõude netosummana, mis on 8627 krooni (551,37 eurot) põhinõue ja intress 9,93 eurot perioodi 04.11.2010-24.01.2011 eest ning alates 25.01.2011 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 8% aastas. Hageja nõue ei ole aegunud, sest nõue muutus sissenõutavaks alates 04.11.2010, kui jõustus TVK otsus. Seega ei saa kohaldada aegmust vastavalt kostja taotlusele. 2 Hageja esitas tõendina kostja palgalehe /tl 10/, hageja konto väljavõtte /tl 11, 47/, Töövaidluskomisjoni otsuse /tl 12-13/, elektronkirja koos tõlkega /tl 49-51/, e-kiri /tl 53/. Kohtuistungil 30.03.2011 jäi hageja esitatud hagi juurde. Kostja kirjalikud vastuväited hagile ja kostja seisukoht kohtus ning esitatud tõendid Kostja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud tööleping on lõppenud alates 22.07.

1. TVK otsus jõustu küll 04.11.2010, kuid on jõus alates selle tegemisest 21.09.
2. Kostja on seisukohal, et hagejal tulnuks oma nõue esitada alates 22.07.2010 ITVS § 6 lg 1 alusel 4 kuu jooksul. Nõude esitamise viimane päev oli 22.11.
3. Hageja on nõude esitanud tunduvalt hiljem. Hageja nõue on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) 143 järgi palub kostja kohaldada aegumist. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. kuulanud ära kostja, leiab, et esitatud Võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 1027 sätestab, et isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.

§ 1028

lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus nõustub hagejaga, et hageja poolt 22.07.2010 kostjale makstud hüvitis töölepingu lõpetamisel summas 8627 krooni on käsitletav vastavalt

§ 1028lg 1 kui alusetult saadu, sest kohustus on hiljem ära langenud.

Kohustus langeb hiljem ära, kui see algselt küll eksisteerib, kuid langeb teatava hilisema sündmuse tagajärjel tagasiulatuvalt ära. Kohtu hinnangul eksisteeris hagejal kohustus kostja vastu, kui hageja lõpetas kostjaga 22.07.2010 töölepingu koondamise tõttu. Vastavalt Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 100 lg 1 töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja täitis oma kohustuse kostja ees. Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) otsusega

1. septembrist 2010 tuvastati hageja ja kostja vahel 12.05.2003 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 89 lg 1 järgi 22.07.2010 ja juhindudes TLS § 107 lg 2 lõpetati tööleping 22.07.2010.a. TVK otsus jõustus hageja väidetel 04.11.2010 /tl 63/. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud TVK otsuse jõustumise ajale, mistõttu kohus loeb selle väite kostja poolt omaksvõetuks TsMS § 231 lg 4 alusel. TsMS § 231 lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus nõustub hagejaga selle, et TVK otsusega langes ära hageja kohustus maksta kostjale hüvitist koondamise eest. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 6 lg 1 kohaselt töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi
2. ja
3. lõikes ettenähtud juhul. Käesoleval ajal hageja poolt esitatud nõue ei tulene töölepingust. Poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes 22.07.
4. TVK otsusest /tl 54-55/ 3 nähtub, et kostja vaidlustas TVK-s töölepingu ülesütlemise TLS § 89 lg 1 järgi
5. juunil 2010a. Eeltoodust tuleneb, et poolte vahel oli vaidlus töölepingu lõpetamise aluste üle. Töölepingu lõpetamise erinevad alused toovad kaasa erinevad hüvitised. TVK otsusega tuvastatud töölepingu ülesütlemise tühisus tõi endaga kaasa kohustuse äralangemise. Eeltoodu alusel tuleb kohaldada hageja nõudele TsÜS § 151 lg 1 sätestatut, mille kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 147 lg 1 ja 2 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TVK otsus jõustus 04.11.2010 ja sellest ajast hakkab kulgema aegumistähtaeg vastavalt TsÜS § 151 lg
6. Hageja nõue ei ole aegunud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjale 22.07.2010 üle kandnud 8627 krooni ehk 551.37 eurot. Kostja muid vastuväiteid peale aegumise nõudele esitanud ei ole. Kohtu hinnagul ei tõenda hageja poolt esitatud elektronkiri 29.12.2010 /tl 67-68/, et kostja on lubanud tagasi maksta koondamishüvitise, sest kirjas puudub selgitus, millist raha lubatakse tagasi maksta. Seega ei ole tegemist kostja poolt omaksvõetud asjaoluga. Kohtu hinnangul ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks asjaolu, et hageja ei teinud kostjale avaldust tasaarvestuseks enne, kui hageja maksis kostjale välja summa, milleks kohustas teda TVK otsus. Algselt esitas hageja kohtule põhinõude summas 718,05 eurot (11 235 krooni). Hageja on oma nõuet vähendanud põhinõude osas 551,37 euroni 04.04.2011 kohtule esitatud hagi täienduses. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi põhinõude osas osaliselt. Algsest nõudest rahuldab kohus 76.78 %. Hageja esitas hagis nõude, milles palus kostjalt välja mõista intress summas 12,91 eurot alates 04.11.2010 – 24.01.2011 eest ning alates 25.01.2011 kuni põhivõlgnevuse 718,05 € täieliku tasumiseni seaduses sätestatud intressimääraga 8% aastas. 04.04.2011 hagi täienduse kohaselt vähendas hageja oma intressinõuet ning palus välja mõista intress 04.11.2010 kuni 24.01.2011 9,93 eurot. Alates 25.01.2011 palub hageja välja mõista intressi kuni põhivõlgnevuse tasumiseni intressimääraga 8% aastas.

§ 1035

lg 3 p 2 sätetel peab

§ 1035

lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel saaja maksma saadud raha eest intressi seadusega sätestatud suuruses. Kohus nõustub hagejaga, et alates 04.11.2010, kui jõustus TVK otsus, teadis kostja, et ta on hageja arvel alusetult rikastunud. Riigikohus oma lahendi nr 3-2-1-42-09 punktis 19 on asunud seisukohale, et ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millal muutus hageja alusetust rikastumisest tulenev nõue sissenõutavaks ning kas ja mis hetkest muutus kostja I pahauskseks

§ 1035mõttes.

Seetõttu on ringkonnakohus kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi. Kuna alusetu rikastumise sätted ei kehtesta aega, millest alates muutub alusetust rikastumisest tulenev nõue sissenõutavaks (s.o mis ajast tuleb täita alusetust rikastumisest tulenev kohustus), tuleb kohaldada

§ 82

lg 7 kolmandat lauset, mille kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist pärast selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja (

§ 82

lg 3) möödumist (s.o mõistlik aeg pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust). Mõistlik aeg eelnimetatud tähenduses 4 algab alusetust rikastumisest tuleneva võlasuhte tekkimisest.

§ 1028

lg 1 järgi tekib alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe olematu või kehtetu kohustuse täitmisest, s.o alusetu rikastumise ajast. Kohustuse täitmiseks mõistlikult vajalik aeg sõltub muu hulgas sellest, millal alusetult rikastunud isik sai või pidi teada saama alusetust rikastumisest tulenevast kohustusest (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-08, p 10). 04.11.2010 jõustus TVK otsus. Kohtule on esitatud hageja poolt hageja konto väljavõte /tl 47/, kust nähtub, et hageja maksis kostjale 25 881 krooni vastavalt TVK otsusele 02.12.
3. Siit tuleneb, et hageja ei täitnud koheselt peale TVK otsuse jõustumist oma kohustust kostja ees temalt kostja kasuks välja mõistetud kolme kuu hüvitise osas. Arvestades poolte vahelisi rahalisi kohustusi on kohtu hinnangul õiglane välja mõista intress kostjalt hageja kasuks alates 05.11.2010 kuni
4. detsembrini 2010 so ajavahemiku eest, mil oli jõustunud TVK otsusega tuvastatud, et kostja on saanud koondamishüvitist, milleks tal tegelikult õigust ei ole. Kohus leiab, et

§ 82

lg 3 sätetel oli mõistlik aeg kostjal oma kohustuse täitmiseks hageja ees alates TVK otsuse jõustumisest kuni hageja poolt oma kohustuse täitmiseni kostja ees.

§-s 1035 lg 3 p 2 nimetatud seaduses sätestatud intressi all mõeldakse

§-s 94 nimetatud intressi. Saadud rahalt arvestatakse intressi kuni saaja poolt alusetult omandatud raha tagastamisega viivitusse sattumiseni, alates viivituse tekkimisest asendub intressi maksmise kohustus

§-s 113 sätestatud viivise maksmise kohustusega. Kohus leiab, et kostja oli viivituses alates 03.12.2010.

§ 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide kohaldatav viimane intressimäär seisuga enne 01.01.2011 oli 1,00 %. Seega intress ajavahemiku 05.11.2010 kuni 02.12.2010 (28 päeva) eest on 6,61 krooni (0,42 eurot). Kuigi hageja on hagis ja hagi täienduses palunud välja mõista intress on tema poolt esitatud arvutustest aru saada, et tegelikult taotleb hageja

§-s 113 nimetatud viivist. Eelpool toodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt välja viivise

1. 12.2010 kuni 31.12.2010 põhivõlgnevuselt 8627 kroonilt 29 päeva eest summas 54,80 krooni, mis eurodes teeb 3,
2. Alates 01.01.2011 kuni 24.01.2011 on viivise summa 2,90 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis 6,66 eurot seisuga 24.01.
3. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 0,42 eurot ja viivise 6,66 eurot. Esialgses hagis esitatud kõrvalnõuetest rahuldab kohus 54,84%. TsMS § 367 sätetel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Nimetatud sätte alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise alates 25.01.2011 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni määraga 8% aastas tasumata põhinõudelt. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena 5 menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades põhinõude ja kõrvalnõude rahuldamise ulatust jätab kohus kostja kanda 75 % menetluskuludest ja hageja kanda 25% kuludest. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS §
4. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2011 kohtuotsusega tühistatud 0.42 eurot intressi väljamõistmise osas ning otsus sõnastatud tervikuna järgmiselt „Välja mõista Tanel Kozlovilt Östervall International Transports OÜ kasuks põhivõlgnevus 551.37 eurot ja viivis 6.66.eurot ning alates 25.02.2011 viivis

§ 113lg 1 lauses 2 sätestatud määras.

6