KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-48689 Tsiviilasi AMV hagi J

) § 96 ja 97 p 1, mille kohaselt on poolte alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt.

§ 100

lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha 2 perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1).

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 102

kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka kohustatud isiku varalist seisundit. Tulenevalt tulumaksuseadus § 19 lg 3 p 11 tulumaksuga ei maksustata elatist ega elatisabi seaduse alusel saadud elatisabi. Kohus on tuvastanud, et AMV ema on JV ja isa JV

§ 108

võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja palub elatise välja mõista alates 19.11.2009, kuna kostja ei ole hageja ülalpidamist nimetatud ajast toetanud. Kostja ei nõustu hageja väidetega. Kostja on teinud kulutusi pere ühise kodu rajamiseks, ostnud lapsele vankri, mööbli, mänguasju ja riideid ning on tasunud hageja ülalpidamiseks alates JV pangakontonumbri saamist novembrist 2010 igakuist elatist summas 2 175 krooni. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja on maksnud hagejale ülalpidamist alates novembrist

1. Asjaolu, et kostja on teinud kulutusi lapsevankrile, mööblile, riietele jne., ei tähenda, et kostja on tasunud lapsele ülalpidamist. Laps vajab ülalpidamist igapäevaseks toimetulekuks, lapsel on vaja süüa, hügieenitarbeid ja muud eluks vajalikku, mida kostja ei ole antud juhul lapsele lapse sünnist saati pakkunud, seega on kostja täitnud lapse ülalpidamist ebapiisavalt, mistõttu on tõendatud, et kostja ei ole hageja ülalpidamist hageja sünnist saati toetanud. Seega on põhjendatud elatise väljamõistmine alates 19.11.
2. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatis hageja kasuks summas 153,40 eurot kuus tagasiulatuvalt alates XXX kuni lapse õpingute lõppemiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni, so XXX. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 3 alusel ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Tulenevalt asjaolust, et elatise hagi esitamine kohtusse on riigilõivu vaba, ning, et kostja ei ole varjanud enda sissetulekuid ja varasid ja on teinud koostööd, peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Tsiviilasja hinna määramine. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg, TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on 3 hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kõige eeltoodu alusel on käeoleva tsiviilasja hagihind 1 725,61 eurot ehk 27 000 krooni. Taimi Kollom Kohtunik 4