ei anna detailplaneeringu käigus võimalust määrata tinglikku korduva üleujutusega ala piiri piiranguvööndite määramiseks. Samuti ei anna
võimalust määrata ühe meetri sammasjoone üldistatud asukohta piiranguvööndite määramise aluseks. Seetõttu on kaebaja seisukohal, et planeeringu menetluse käigus ei ole järgitud
Keskkonnaameti 07.07.2010 kirjaga on
Keskkonnaamet ei ole nõusoleku andmisel kaalunud rannalõugaste säilimise võimalikkust golfiradade rajamisel. Samuti kasvab ehitamisel inimtegevusest lähtuv mõju rannale. Detailplaneering ei arvesta ranna eripäraga. G planeeringuga ei looda uusi juurdepääse rannale, jalgtee on varem planeeritud. Kaebaja väidetel tuleb keskkonna kahju tekkimise vältimiseks kasutada vältimisprintsiipi. Kui tegevuse ohtlikkus ei ole selge, tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist.
lg 4, lg 31 kajastavad vältimisprintsiipi, millest kinnipidamata jätmine võib tekitada keskkonnakahju, mida antud juhul on rikutud. Planeeringu ala puhul on tegemist üleujutatava rannaniiduga, mille koosseisus on rohkesti rannalõukaid, mis kuuluvad esmatähtsate elupaigatüüpide hulka. Haldusorgan on jätnud kaalumata avaliku huvi säilitada loodusdirektiivi I lisasse kuuluvat rannaniitu ja rannalõukaid. Kinni ei ole peetud õiguskindluse põhimõttest ja võrdsest kohtlemisest. Keskkonnaamet on hoolimata negatiivsetest kaalutlustulemustest jõudnud järeldusele, et planeeringu lahendusega on võimalik parandada looduskoosluste seisundit, inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju on minimaalne, tagatakse parem liikumine kaldal ning anti luba ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Haldusorgan on jätnud kaalumata avaliku huvi säilitada rannaniitu ja rannalõukaid. Kinni ei ole peetud õiguskindluse põhimõttest ja võrdsest kohtlemisest. Rikutud on
. Kaebaja selgituste kohaselt on kaebus esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks. Tegemist on omavalitsusele kuuluva kinnistuga, millel asuvad rannalõukad ja rannaniit. Igal EV kodanikul on õigus kaitsta oma elukeskkonda. Loodusväärtused on väärt säilitamist ja hoidmist tulevatele põlvkondadele. Kitsad ärihuvid ei saa kaaluda üles avalikku huvi hoida looduskeskkonda. Kaebaja subjektiivseks õiguseks on nende looduskoosluste tutvustamise võimaluse säilimine kaebaja lastele ja lastelastele. Kaebaja selgituste kohaselt on planeeringu ala puhul tegemist korduvalt üleujutatud rannaniiduga. Üleujutused ei toimu planeeringu alal asuvas rannamännikus. G detailplaneeringu koostamisel ei ole arvestatud 1 meetri samakõrgusjoonega ranna kaitsevööndite määramisel. Seetõttu on planeerija võtnud aluseks suvalise joone, kus mõnes kohas on kõrgemaid kohti. Planeerija määratud joonest sisemaa pool on üleujutatav ala kuhu on planeeringuga ette nähtud ehitiste rajamine. Kaitsevööndid on seadusandja näinud ette veekogude kaitsmiseks hajureostuse eest. Veekaitsevööndis on keelatud majandustegevus, väetiste kasutamine, keemiliste taimekaitsevahendite kasutamine. Üleujutatav ala algab veekaitsevööndi 1 meetrisest samakõrgusjoonest st piisavalt kõrgelt alalt, kus enam pidevaid üleujutusi ei toimu. Antud juhul ei ole piiranguvööndeid määratud õigesti. Kaebajal on õigus juhtida tähelepanu planeerimise käigus tehtud vigadele , et kaitsta oma elukeskkonda. Puhas vesi on seotud turistidega, kelle arvust sõltub maakonna edukus. Maakonna hea käekäik tagab kaebajale ja tema lähedastele majandusliku kindlustatuse ja sotsiaalse turvatunde. Kaebaja oma 23.09.2011 selgitustes märgib, et vaidlustatud detailplaneeringu koostamisel ei ole arvestatud 1 meetri samakõrgusjoonega ranna kaitsevööndite määramisel, mis tähendab, et 3 3-11-29 planeerija on aluseks võtnud suvalise joone. Nimetatud joonest sisemaa poole on üleujutav ala, kuhu planeeringuga on ettenähtud ehitiste rajamine. Kaebaja hinnangul algab üleujutaval alal veekaitsevöönd 1meetrisest samakõrgusjoonest, kust enam pidevaid üleujutusi ei toimu. Kaebaja selgituste kohaselt veedab ta suvel aega Pärnu lahe kaldal päevitades ja ujudes. Kuna Pärnu laht on väga tundlik ökosüsteem, tuleb väga ettevaatlikult suhtuda lahe rannaalal toimuvasse. Pärnu Maavalitsus esitatud kaebust ei toeta. Pärnu maavanem teostas järelevalvet planeeringu üle, materjalid järelevalve teostamiseks esitati kahel korral. Maavanema poolt vajalikuks märgitud kooskõlastused sai T Vallavalitsus enne detailplaneeringu vastuvõtmist ning seega täideti PlanS § 17 lg 2, 4 sätestatud nõuded. Keskkonnaametiga kooskõlastamine aitab tagada looduskeskkonnaga seotud avalikku huvi. Järelevalve teostamine oli antud juhul PlanS § 23 lg2 kohaselt kohustuslik kuna detailplaneering ei olnud vastavuses üldplaneeringuga ning arvesse ei olnud võetud kõiki S. T´i poolt esitatud vastuväiteid. Järelevalve teostamisel 10.09- 12.11.2010 ja heakskiidu andmisel lähtud maavanem PlanS §23 lg 3 sätestatud pädevusest. Järelevalve korras kuulati ära nii vallavalitsus kui ka S. T. Kokkuleppele jõuti planeeringusse täienduse lisamises metsamaa avaliku kasutamise kohta, muudes vastuväidetes kokkuleppele ei jõutud. 12.10.2010 andis maavanem oma seisukoha järelevalves.
lg 3 saab ranna ehituskeeluvööndit vähendada vaid Keskkonnaameti nõusolekul, käesoleval juhul on 07.07.2010 nõusolek antud. Järelevalve teostaja on seisukohal, et 1 m samakõrgusjoon on määratud vastavuses
-ga, mille järgimist kontrollib Keskkonnaamet. Keskkonnamõju strateegilise hindamise üle teostab järelevalvet Keskkonnaamet, kes on 04.11.2010 kirjaga KSH aruande heaks kiitnud. Seega luges maavanem KSH ja koostatud aruande seadusega vastavaks. Vastuväidetel ärakuulatud selgituste kohaselt oli illustreeriv joonis olemas KSH aruande juures ning kättesaadav. Keskkonnaameti Pärnu Viljandi regiooni kirjas toodud selgituste kohaselt on T Vallavalitsus koostöös KSH ekspertgrupiga koostanud ammendavad vastused kõigile KSH väljapanekul laekunud seisukohtadele ning vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40. Järelevalve teostaja hinnangul ei saa asjaolu, et avalikust väljapanekust teavitamise kuulutuses puudus info KSH aruande avalikustamise kohta, pidada selliseks rikkumiseks, et nõuda G detailplaneeringu avaliku väljapaneku kordamist. Järelevalve teostaja leidis, et kogu 18 golfiraja ulatuses ei ole võimalik detailplaneeringut kehtestada. Arvestades seda, et keskkonnaamet jättis 18-nda golfiraja osas ehituskeeluvööndi vähendamata, ei kiitnud ka maavanem selles osas planeeringu lahendust heaks. Maavanem oli seisukohal, et planeeringut on võimalik lähtudes PlanS § 23 lg 7 heaks kiita osaliselt järgmistel tingimustel: metsamaa on avalikult kasutatav; planeeringualast jäetakse välja 18-nes golfirada kogu ulatuses; planeeringusse tuleb kanda KSH aruande heaks kiitmise otsuses toodud kõik tingimused; golfiradade rajamisel tuleb täita kõik KSH aruande ptk-des 4.5.2, 7 väljatöötatud leevendavad meetmed keskkonna säilitamiseks; vastavalt KSH aurande ptk-le 7.3 tuleb teostada kirjeldatud seireliigid ning välja töötada seireprogramm; ehitusprojektid tuleb kooskõlastada keskkonnaametiga; KSH aruande ptk 4.4.3.2 järgi saadakse golfiradade niisutamiseks vajalik vesi rajatavast veehoidlast ja puurkaevust, mille kasutamiseks tuleb taotleda vee erikasutusluba. Samuti leidis järelevalve teostaja, et detailplaneeringu menetlust 18-nda golfiraja osas on võimalik jätkata kooskõlas PlanS-ga. 4 3-11-29 Oluline on, et kehtivas T üldplaneeringus on golfiväljakute planeerimist käsitletud mitmes peatükis, siis polnud antud piirkonda golfiväljakute planeerimisel tegemist üldplaneeringuga vastuolus kavandatava tegevusega. Antud juhul on tegemist detailplaneeringuga, mis järgib kehtivas üldplaneeringus sätestatud põhimõtete, mille kohaselt on R külla ettenähtud golfiväljakute detailplaneeringute koostamine. T Vallavolikogu esitatud kaebust ei tunnista. KSH algatati samaaegselt detailplaneeringu algatamisega. KSH aruanne on koostatud vastavalt nõuetele ning antud soovitusi on arvestatud detailplaneeringu mahus. G detailplaneeringu KSH raames on tehtud Natura hindamine vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele. Euroopa Nõukogu direktiiv nr 92/43/EMÜ eesmärkide täitmiseks on EV-s moodustatud Natura 2000 võrgustiku alad. Kohalik omavalitsus ei pea direktiive eraldi kaaluma oma otsuste tegemisel, vaid järgima siseriiklikke õigusakte. Planeeringuala ümbruses asub Natura 2000 alasid, mis on loodud rannalõugaste ja rannaniitude kaitseks. Lähim neist on Pärnu rannaniidu looduskaitseala – Pärnu roostik-, mille lähim piir on planeeringualast 270 m kaugusel. KSH aruanne tõdeb, et planeeringualal on tegemist rannaniiduga, mis vajab säilitamist. Rannalõukad asuvad peamiselt väljaspool planeeringu ala. Uuring teeb ettepaneku planeerida golfirajad nii, et ainult üksikud taimed peaks ümber istutama. Samuti on tehtud hooldussoovitusi ja pakutud välja leevendavaid meetmeid. Analüüsi käigus erinevaid kriteeriume kaaludes on KSH koostajad leidnud, et 0-alternatiivi korral jättes ala praegusesse seisu on väga suur tõenäosus, et 5-10 aasta pärast on suur osa kaitsealustest taimedest hävinud seoses võsa ja pilliroo kasvamisega. Hinnangu aluseks on Pärnu rannaniidu looduskaitsealal kümne aastaga praeguseks toimunu. Vallavolikogu hinnangul detailplaneeringu realiseerudes ala hooldades suureneb ala looduskatseline väärtus eelkõige just rannaniitudes elupaigatüübi osas ning rannalõugaste elutüüp ei saa kahjustada. Läheduses asub kaitsealune rannaniit koos rannalõugastega, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku ning mille loodusväärtused on hooldatud ja eksponeeritud arvestades avalikke huve. Ehituskeeluvööndi vähendamine kuulub keskkonnaameti pädevusse. Üleujutatav ala on määratud vastavuses
Vallavolikogu on ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemisel keskkonnaametilt arvestanud asjakohaseid seadusi. Detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamisel koostamisel on arvestatud kõigi asjakohaste õigusaktidega. Planeeringu naabruses on kehtestatud Rae osaline Golfi detailplaneering, mis sobituvad kompaktselt G detailplaneeringuga planeeritud golfiradadega, et moodustuks terviklik kompleks. Planeeringuga on kaitstud avalik huvi säilitada väärtuslikke looduskooslusi, pääseda kallasrajale ning avalikele metsa-aladele. T kehtiva üldplaneeringuga on planeeritud golfivälja sellesse piirkonda juba 1998. aastast. Ka T valla arengukava aastateks 2010-2015 näeb golfiväljaku rajamist prioriteedina. Täismõõdus golfiväljak ja juurde kuuluv teenindusstruktuuri rajamine tõstaks T rekreatiivseid võimalusi, suurendaks valla külastatavust ja looks töökohti. Täiendavatele selgitustele antud vastuses jääb vastustaja seisukohale, et samakõrgus joone määramine on teostatud õiguspäraselt. Olemasolev veekaitsevöönd ja detailplaneeringu ehituskeeluvöönd täidavad praegusel juhul oma seadusjärgset eesmärki. Kaebaja selgitused on paljasõnalised ja tõendamata. Täiendavat subjektiivsete õiguste riivet ei ole täiendavates selgitustes välja toodud. On avalikes huvides, et vallale kuuluva maa-ala saaks korrastatud ning pareneksid juurdepääsud üldkasutatavale metsale ja mererannale. 5 3-11-29 Keskkonnaamet kaebust ei tunnista. Keskkonnaameti hinnangul on ameti poolt tehtud toimingud kooskõlas seadusega. Ehituskeeluvööndi vähendamisel on keskkonnaamet lähtunud
lg 1 ning andnud oma seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamiseks igat sättes märgitud asjaolu kaaludes. Lähtunud KSH aruande eelnõust, vallavalitsuse põhjendustest ehituskeeluvööndi vähendamiseks, kohapealse ülevaatuse käigus kogutud andmetest. Ehitamisega kaasnev ajutine negatiivne mõju võib pikemas perspektiivis olla positiivne. Käesoleval juhul on võimalik planeeringulahendusega parandada looduskoosluste seisundit ning tagada varasemast parem liikumine kaldaalal. Ehituskeeluvööndi vähendamisel ei saa lähtuda üksnes sellest, et tegevuste mõju teatud aspektides on hinnatud negatiivselt. Keskkonnaamet on erinevaid asjaolusid hinnates jõudnud otsusele, et vaatamata osalisele negatiivsele mõjule on põhjendatud ehituskeeluvööndi osaline vähendamine. Rannalõukad asuvad peamiselt väljaspool planeeringuala. Kuna ehitustegevust rannalõugaste vahele ei planeeritud, siis keskkonnaamet oma kirjas rannalõugastega seonduvat ei kirjeldanud. Kuna nimetatud elupaigatüüp ei asu otseselt planeeringualal, seda detailplaneering realiseerudes ei kahjusta. Planeeringualal on rannalõugaste ühendus merega katkenud ja veevahetus toimub üksnes suuremate tormide ajal. Rannalõugaste ühenduse taastamist nähakse leevendava meetmena lindude häirimise vähendamiseks. Rannaniitude ja lõugaste kaitseks on vahetus läheduses Pärnu rannaniidu looduskaitseala. Loodusalaga Pärnu roostik on antud piirkonnas piisavalt tagatud rannalõugaste säilimine ja seeläbi tagatud ka kaebaja subjektiivne huvi nimetatud looduskoosluse säilimise osas. Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide osas moodustatakse loodusalad vaid esinduslikemale aladele. Ehituskeelu vähendamise osas tehtud otsust ei mõjuta rannalõugaste paiknemine planeeringuala ja mere vahelises piirkonnas.
lg 1 p 2 kohaselt on mererannal ehituskeeluvööndi ulatus 100 meetrit.
lg4 kohaselt koosnevad korduva üleujutusega veekogude ranna või kaldapiiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja
-39 sätestatud vööndi laiusest.
lg 31 kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. T valla üldplaneeringuga ei ole määratud korduva üleujutusega ala piiri.
lg 31 teise lause kohaselt kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. Samakõrgusjoon e horisontaal on joon topograafilisel plaanil, mis ühendab 1-meetrise absoluutkõrgusega punkte plaanil. Looduses mõõdistatakse geodeetide poolt reljeefi kõrguspunktid ning seejärel arvutatakse matemaatiliselt samakõrgusjoonte asukohad plaanil. Ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon on määratud geodeetilisel alusplaanil. Sõltuvalt maastiku iseärasustest ei ole geodeetilisel alusplaanil arvestatud tegelikku looduses olevat olukorda. Planeeringu ala puhul on tegemist ebatasase reljeefiga üleujutatava alaga. Kuna tervet planeeringuala ei ole võimalik piisava detailsusega ära mõõdistada, kasutatakse mõõdistatud punkte ligikaudse samakõrgusjoone leidmiseks, st pannakse paika 1-meetrise samakõrgusjoone üldistatud kulgemine antud maa-alal. Kogu informatsiooni ei ole võimalik ühe kaardi või plaani peal esitada ning seetõttu kasutatakse üldistamist kaardi või plaani koostamisel. Põhijoonisel ei ole joon nimetusega üleujutusala piir – 1 meeteri kõrgusjoon planeeringu koostaja omal valikul määratud korduva üleujutusala piir. Teatud kohtades on keskkonnaamet üleujutusala piiri täpsustanud võrreldes geodeetilisel alusplaanil toodud ligikaudse 1 meetri samakõrgusjoonega ning ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse lahendamisel sellest ka lähtunud. 6 3-11-29 Kolmas isik oma arvamuses palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole kaebuse selgitanud, kuidas toimub kaebaja hinnangul seadusele vastava 1 meetri samakõrgusjoone fikseerimine, kui seda ei ole määratud üldplaneeringuga. Kaebaja viide majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.08.2007 määrusele on arusaamatu. Nimetatud määrus reguleerib mõõdistamistöid mõõtkavadele 1:500-1.2000, mida kasutatakse detailplaneeringute koostamisel. Kaebaja ei ole vaidlustanud geodeetiliste mõõdistuse tööd ning jääb arusaamatuks kaebaja viide T Vallavalitsuse 21.08.2007 määrusele nr 6 § 1 lg
on määratud, et maa-alale ei ole võimalik ehitustegevust planeerida, siis on kaebajal õigus eeldada, et seda ei tehta. Kaebaja seletuse kohaselt rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet üldises plaanis (tl 124 pöördel).
sätestab ranna ja kalda kasutamise kitsendused, kuid sellest ei saa teha järeldust ega isikul tekkida õiguskindlust, et piiranguvööndites on igal juhul ehitustegevus välistatud, kuna
lg 3 kohaselt on ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine Keskkonnaameti nõusolekul võimalik. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt tuleb samasuguseid olukordi käsitada ühtemoodi. Kuna kaebaja viitab võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele üldises plaanis, ei saa kohus võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise võimalikkuse osas hinnangut anda, sest kaebaja ei ole kirjeldanud olukorda, eeldusi ega isikuid, mida omavahel võrrelda. Kaebaja on seisukohal, et planeeringu menetluse käigus ei ole järgitud
Kaebaja hinnangul ei anna looduskaitseseadus detailplaneeringu käigus võimalust määrata tinglikku korduva üleujutusega ala piiri piiranguvööndite määramiseks ning samakõrgusjoone üldistatud asukoht ei saa olla aluseks piiranguvööndite määramisel. Kaebaja kinnitusel ei käi vaidlus G OÜ poolt 2008. aastal tehtud planeeringuala geodeetilise mõõdistuse õigsuse üle. Nimetatud mõõdistuse käigus on mõõdistatud planeeringuala kandes plaanile ühe meetri samakõrgusjooned, mis peaks kaebaja hinnangul olema antud alal aluseks ranna ja kalda kasutamise kitsenduste määramisel. Mere äärset kallast kaitstakse looduskaitseseadusega. Looduskaitseseaduse § 35 sätestab kitsendused ranna ja kalda kasutamisel. Lähtudes viidatud paragrahvi lg 1 on rannal või kaldal piiranguvöönd; ehituskeeluvöönd; veekaitsevöönd. Nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on põhikaardile kantud veekogu piir (tavaline veepiir). Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlus selle üle, et mere äärse ala osas on tegemist korduvalt üleujutava alaga. Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse käsitletud paragrahvi lg 31 kohaselt üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. T valla üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud, seega tuleb antud juhul korduvalt üleujutatud ala piiriks lugeda ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. Lähtudes HMS § 60 lg 2 on igaühele kohustuslik kehtiva haldusakti resolutiivosa. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. 9 3-11-29 Haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. T Vallavolikogu 25.11.2010 otsusega nr 60 on kehtestatud osaliselt G detailplaneering ( tl 11). Seega ei ole vaidlustatud otsusega määratud korduva üleujutusega ala piiri ega ühe meetri kõrgust samakõrgusjoont. Asjaolu, et otsuses on toodud selgitus 1 m samakõrgusjoone määramise täpsuse osas sõnastuses: …“ korduvalt üleujutatava ala piir on määratud vastavuses looduskaitseseadusele …“, ei tähenda vaidlustatud otsusega korduva üleujutusega ala piiri ega ühe meetri kõrgust samakõrgusjoont kindlaks määramist (tl 10 pöördel). Lähtudes
võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile vastava taotluse. Viidatud paragrahvi lg 5 kohaselt hindab Keskkonnaamet ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule. Ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse ja detailplaneeringu esitas T Vallavalitsus Keskkonnametile 06.05.2010 (tl 100 pöördel). Keskkonnaamet on nõusoleku andmisel lähtunud 1 meetrisest samakõrgusjoonest (tl 54). Vastuses kaebusele kinnitab Keskkonnaamet, et tal ei ole alust seada kahtluse alla vaidlusaluse detailplaneeringu joonisele kantud 1 meetri samakõrgusjoone õigsust ( tl 144 pöördel). Asjas esitatud OÜ G geodeesiainseneri kirjaliku selgituse kohaselt ei ole G planeeringu ala osas üldist kogu maa-ala läbivat 1 meetrist samakõrgusjoont geodeetilisele alusplaanile kantud, kuna tegemist on ebatasase reljeefiga üleujutatava alaga ning seetõttu tuleb samakõrgusjoone leidmiseks kasutada üldistusmeetodit, mida antud juhul on planeerija teinud ( tl 122, 123). Kaebaja ei ole esitanud tõendeid ega väiteid, mis seaksid kahtluse alla Keskkonnaameti väited ja tõendi (OÜ G geodeesiainseneri kirjaliku selgituse) vaidlustatud juhul üldistusmeetodi kasutamise vajaduse kohta samakõrgusjoone tuvastamisel. Kaebaja on lisanud kaebusele oma väidete tõendamiseks plaanid, kuhu on kaebaja hinnangul õigesti peale kantud ühe meetri samakõrgusjoon ja looduskaitseseadusest tulenev piiranguvöönd; ehituskeeluvöönd; veekaitsevöönd (tl 23, 24). Arvestades seda, et kaebuse lisas toodud kaartidel puuduvad märkused selle koostaja ning meetodite kohta, mille alusel kanti piirangud kaartidele, ei ole võimalik tuvastada kaardi sisu vastavust tegelikkusele. Tulenevalt eeltoodust ei kinnita asjas esitatud tõendid kaebaja väiteid selle kohta, et vaidlusaluse detailplaneeringu kohta koostatud kaardil on ranna ja kalda kasutamise kitsendused märgitud ebaõigesti. Kaebaja vaidlustab kaebaja Keskkonnameti 07.07.2010 antud nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks põhjusel, et vaatamata negatiivsetest kaalutlustulemustest on antud luba ehituskeeluvööndi vähendamiseks golfiradadel nr 15-17. Asjaolu, et golfirajad nr 15-17 asuvad ehituskeeluvööndis, ei välista sellel territooriumil majandustegevust ja ehitamist, kuna lähtudes
lg 3 võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Kooskõlas
lg 1 võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Lähtudes eelpool käsitletud sättest on
lg 3 nimetatud nõusoleku andmisel planeeringu kehtestamiseks Keskkonnaametil ulatuslik kaalutlusruum, mille kasutamisel tuleb arvestada
eesmärke. G detailplaneeringu menetluses on keskkonnamõjude hindamine teostatud ning Keskkonnameti poolt heaks kiidetud ( tl 57-59). KSH on esitatud koos ehituskeeluvööndi vähendamise taotlusega Keskkonnaametile ning tulenevalt 07.07.2010 10 3-11-29 kirjast nr PV 14-9/21866-3 on nõusoleku andmisel kaalutud ja arvestatud kavandatava ehitustegevuse mõju keskkonnamõjude hindamise aruandest lähtuvalt (tl 53-56). Kaebaja väidetel ei ole kaalumisel arvestatud, et detailplaneeringu alal asuvad Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisa esmatähtsad elupaigatüübid. Keskkonnaamet ei ole kaalunud rannikulõugaste säilimise võimalikkust golfiradade ehitamisel ega arvestatud, et on tegemist niidu-kuremõõga olulise levikualaga. Nimetatud kaebaja väide ei ole täpne. Keskkonnaamet on nõusoleku andmisel arvestanud, et planeeringuala asuval rannaniidul kasvavad looduskaitse alla kuuluvad taimeliigid sh on nimetatud niidu-kuremõõga olemasolu. Samas on tuvastatud, et niidu-kuremõõga kaardistatud asukohad jääavad siiski ehituskeeluvööndi vähendamise alast välja. Golfirajad nr 13-17 on paigutatud nii, et kaitsealuste taimede kasvukohad ei jää radade alla (tl 54-55). Golfirajale nr 18 jäävad kaitsealused taimed, kuid kuna antud raja osas Keskkonnaamet ehituskeelu vähendamisega ei nõustunud, ei ole raja nr 18 osas tuvastatud asjaolud olulised kaebuse lahendamisel. Keskkonnameti selgituste kohaselt paiknevad rannikulõukad peamiselt planeeringu ala ja mere vahelises piirkonnas. KSH-s on tuvastatud, et planeeringu alale jäävad erineva suurusega rannikulõukad, mis on kinnikasvanud ja millel puudub merega sisuliselt ühendus. Planeeringu seletuskirja kohaselt ei ole kavatsust rannikulõukaid likvideerida, vaid taastada ning seetõttu ei pidanud Keskkonnaamet 07.07.2010 kirjas kaalutlema rannikulõugaste säilitamisega seonduvat. Keskkonnaamet esitas toimikusse oma väiteid kinnitava illustratsiooni ( tl 143 pöördel, 144, 147 ). Kaebaja ei ole vaidlustanud Keskkonnaameti poolt esitatud väiteid rannikulõugaste kohta. Arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning asjaolu, et rannikulõukad loetakse esmatähtsateks elupaigatüüpideks, oleks Keskkonnaamet pidanud nõusoleku andmisel hindama planeeringualale jäävate rannikulõugaste olukorda ning kaaluma võimalikke muutusi tulevikus, olenemata sellest, et planeeringu seletuskirja kohaselt on planeeritud rannikulõukad taastada. Samas arvestades esitatud tõendite alusel rannikulõugastiku osas tuvastanud asjaolusid: planeeringu alale jäävad erineva suurusega rannikulõukad, mis on kinnikasvanud ja millel puudub merega sisuliselt ühendus; planeeringuala asuvad rannikulõukaid ei likvideerita, vaid planeeritakse taastada; oluline osa rannaniidust ja lõugastest jääb G planeeringualast välja, ei too kohtu hinnangul rannikulõugaste säilimisega seonduva tuvastamata jätmine nõusoleku andmise motiveerimisel, endaga kaasa Keskkonnameti nõusoleku õigusvastasust. Kaebaja väidetel ei arvesta planeering ranna eripära ning ehitustegevus toob kaasa inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju rannale. Vaatamata negatiivse mõju tuvastamisele, anti nõusolek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Kaebaja väidetest saab järeldada, et kaebaja eesmärgiks on olemasoleva olukorra säilitamine. Keskkonnaamet on nõusoleku andmiseks esitatud taotluse lahendamisel võtnud aluseks G detailplaneeringu, KSH aruande ja T Vallavalitsuse põhjendused ehituskeeluvööndi vähendamiseks ( tl 87). KSH aruande(http://www.T.ee/detailplaneeringud/KSH%20aruanne20G%) kohaselt võivad G detailplaneeringuga avalduvad mõjud olla nii positiivsed: turismi mõju suurenemine, uute töökohtade loomine, piirkonna turvalisuse tõstmine, korrastatud rannaala, uued puhkemajanduslikud objektid, säilinud loodusliku mitmekesisuse säilitamine ja selle mitmekesisuse suurendamine, kui ka negatiivsed: oht kaitsealuste liikide säilimisele, võimalik müra, reostuse tekkimise oht, liikluse intensiivistumine jms. Oluline on siinkohal märkida, et KSH aruandes on antud ka hinnang olukorrale juhul, kui jätta ala praegusse seisu. Aruande p 8.2 ala p 16 märgib, et jättes ala praegusse seisu (0-alternatiiv) 11 3-11-29 tähendab see seda, et lähiaastatel eeldatavalt väheneb oluliselt G planeeringualal kaitsealuste taimede isendite ja kasvukohtade arv ning rannaniit, kui kaitsealuste liikidega kooslus (praegu veel üle 1000 isendiga II kaitsekategooriaga niidu-kuremõõga populatsioon + kuuest taimeliigist ligi 1000 isendiga III kaitsekategooria taime), on looduslikult praktiliselt likvideerumas. Aruandes asutakse seisukohale, et G planeeringualale kavandatud arendustegevusega on võimalik alustada piirkonnas kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade kaitsmist ja säilitamist. Koos golfiradade rajamisega kaasnev niitmine ja võsa raiumine golfiradade vahelt ning radade merepoolses lähipiirkonnas võimaldab alustada jätkusuutlikkuse tagamist G planeeringu- ja selle lähialas asuvale rannaniidule. G golfiradade vahelise looduslikku seisundisse jäetavatel aladel kavandatakse ainult niitmist, mille kordade arv ja ajad lähtuvad kaitsealuste liikide elupaikade säilitamise nõuetest. Kaebaja ei ole kaebuses esiletoonud selliseid ilmseid asjaolusid, mis osutaksid läbiviidud keskkonnamõjude hindamise ebapiisavusele. Nõusoleku andmisel planeeringu kehtestamiseks on Keskkonnaametil ulatuslik kaalutlusruum.
sätetest tulenevalt on keskkonnaorganitele antud kaalutlusruum majandusliku tegevuse iseloomu ja ulatuse üle otsustamisel. Kaalumisel on oluline arvestada, et majandustegevus ja muu inimtegevus tohi ehituskeelu vähendamisega kaasa tuua ehituskeelualal keskkonnaomaduste muutmise tõttu nendel aladel kasvavate kaitstavate liikide või asuvate elupaikade olulist kahjustamist. Praeguses kohtuasjas ei ole kaebaja esitanud väiteid ega tõendeid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et Keskkonnaamet on talle antud kaalutlusõigust kasutanud vääralt, mille tulemuseks oleks ranna või kalda kaitse eesmärkide saavutamise kahjustamine. Kaebuses sisalduvad viited direktiivile 92/43 /EMÜ ning konkreetsele Euroopa Kohtu lahendile on suunatud Natura 2000 valikualade kaitseregulatsiooni eesmärkide selgitamisele. Kohtu hinnangul võimaldavad siseriiklikud õigustloovad aktid (looduskaitseseadus, planeerimisseadus) tagada ranna kaitse eesmärgid ning ranna ja kalda piiranguvööndile Euroopa Liidu õigusele vastava kaitse. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivide eesmärk ei ole igasuguse majandustegevuse välistamine/keelamine kaitseregulatsiooni alla kuuluvatel aladel, vaid eelkõige nendel aladel keskkonda säästvate arengute toetamine. Kaebaja väidetel ei muuda G mittetarastamine paremaks olemasolevat situatsiooni vaba liikumise ja juurdepääsu osas, kuna jalgtee oli varem planeeritud ning ala ei olnud ka planeeringu eelselt tarastatud. Õigus vabalt liikuda kaitseb eelkõige võimalust jõuda takistuseta sihtkohta.
ei sea nõusoleku andmisel tingimuseks parema/enamate juurdepääsu võimaluste tagamist kinnistule, vaid märgib, et nõusoleku andmisel tuleb arvestada olemasolevaid teede- ja tehnovõrgustikku. Juurdepääsu tee loomine/parendamine ranna – ja kaitse vöönditesse ei ole ka
iseseisvaks eesmärgiks. Kaebaja väide selle kohta, et rannale juurdepääs jääb samaks, nn juudi ausamba tee kaudu (tl 125 pöördel) ning uusi juurdepääsuvõimalusi planeeringuga ei looda, ei ole täpne. KSH aruande(http://www.T.ee/detailplaneeringud/KSH%20aruanne20G%) p 3.2.4 kohaselt on kogu golfiala juurdepääs (varem koostatud kehtiva OÜ G golfikeskuse detailplaneeringu kohaselt) Pärnu linnast Kalevi puiestee ja Männimetsa tee kaudu ning Kure tee kaudu Pärnu-Ikla maanteelt. Golfikeskuse väljaehitamisega saab oluliseks liiklussuunaks põhja-lõunasuunaline praegune metsatee (jääb Klubi kinnistu idapiirdele), mis saab alguse Pärnu linnapiirilt ja jõuab golfialast lõunasse jäävate elamualadeni. Käesolev detailplaneering seda liikluslahendust ei muuda ega täienda. Planeeringuga tehakse ettepanek nimetada antud tee, linnapiirist Rae teeni (sealt edasi on tegemist juba Käära teega), G teeks. Kure tee ja Rae tee Pärnu - Ikla maantee ristmikelt võib arvestada võimalusega ühel suunal maha ja 12 3-11-29 pealesõiduks parempööretega. Põhiliseks juurdepääsuks golfikompleksile ja kogu Rae kinnistu puhke ja elualadele on menetluses oleva üldplaneeringu kohaselt Posti tee ristmik Pärnu - Ikla maanteel, millelt on planeeritud ühendus põhjalõunasuunalise metsateega (G teega). KSH aruande kohaselt on liikluse osas kogu golfikompleksi juurdepääsuteede ehitamiseks 2004. aastal AS K poolt koostatud põhiprojekt. G planeeringualasse jääb sellest ida-lääne suunaline projekteeritud teelõik (ca 250 m), mis on avalikuks pääsuks randa. Projekteeritud kruusakattega tee laiuseks on 4 meetrit. G detailplaneeringualast välja mere poole on AS K projekteerinud kolm parkimiskohta kokku 16 autole. Randa viiv tee lõpeb ümberpööramise platsiga, mis jääb G planeeringualast välja ca 110 m mere poole. Ümberpööramise platsist rannapiirini on ca 120 m. Tee on projekteeritud kruusakattega. Lisaks AS K projekteeritud juurdepääsule merele oli varem G planeeringuala idapiiri lähedale planeeritud ka jalg- ja jalgrattatee. Seega ei muuda ega täienda vaidlusalune detailplaneering olemasolevat liikluslahendust, kuid arvestades golfialale erinevaid juurdepääsu võimalusi, on rannale juurdepääs tagatud oluliselt suuremas ulatuses, kui seda väidab kaebaja (KSH aruande joonis 17). KSH aruande p 2.1.1 kohaselt on detailplaneeringuala suurus ca 33 ha. Arendustegevuseks kavandatav ala asub Pärnu lahe rannikuvööndis, endise ja praeguseni säilinud luitemetsa ja rannajoone vahel. Golfiväljaku alla planeeritava ala suuruseks on ca 8,9 ha ( tl 111 pöördel). Planeeringu alal asuv metsamaa on avalikult kasutatav. Arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid kinnistule planeeritud liikluse ja juurdepääsu osas ning arvestades asjaolu, et golfiväljakut ei tarastata, on tagatud inimeste ja loomade vaba läbipääs rannale ning seega ei ole takistatud planeerigu elluviimisel õigust vabalt liikuda. Kaebaja taotleb tunnistada õigusvastaseks Pärnu maavanema poolt 12.11.2010 järelevalve läbiviimisel tehtud ettepanek detailplaneeringu kehtestamise kohta. Kaebuse kohaselt on ebaõige Pärnu Maavalituse 12.11.2010 kirjas toodud väide, mille kohaselt on samakõrgusjoon määratud vastavalt looduskaitseseadusele. 08.07.2008 saatis T Vallavalitsus Pärnu Maavalitsusele detailplaneeringu projekti täiendavate kooskõlastuste määramiseks ja 09.09.2010 detailplaneeringu üle järelevalve teostamiseks ( tl 76, 78). Pärnu maavanem teostas järelevalvet G detailplaneeringu üle PlanS § 23 lg 1 p 2 alusel vallavalitsuse taotluse alusel. Pärnu maavanem tegi järelevalvemenetluses 12.11.2010 ettepaneku kehtestada detailplaneering osaliselt, jättes kehtestatavast planeeringu alast välja 18-nda golfiraja maa-ala ( tl 60-64). Lähtudes PlanS § 23 lg 7 võib järelevalve teostaja põhjendatud vajaduse korral teha ettepaneku järelevalveks esitatud planeeringu osaliseks kehtestamiseks. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et detailplaneeringule vajalikud kooskõlastused olid saadud enne planeeringu vastuvõtmist. Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni juhataja kooskõlastas detailplaneeringu oktoobris 2009 ( tl 91). Keskkonnameti poolt nõustuti 07.07.2010 kirjaga ehituskeelu vähendamisega osaliselt golfiradade nr 15-17 osas ja ei nõustunud ehituskeeluvööndi vähendamisega golfiraja nr 18 osas (tl 87-90).
lg 3 võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Seega lahendab Keskkonnaamet ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitatud taotluse, hindab taotluse aluseks olevaid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid ning kujundab oma seisukoha nõusoleku andmise või sellest keeldumise osas. Keskonnameti poolt otsustamisele kuuluvates küsimuses maavanem kontrollib kas vajalik kooskõlastus on olemas. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mille alusel oleks maavanem pidanud kahtluse alla seadma Keskkonnaameti kooskõlastuse ja/või selle aluseks olevad faktilised 13 3-11-29 asjaolud. Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludes 1 meetri samakõrgusjoone osas ei ole leidnud asjas tõendamist kaebaja väited piiranguvööndite ebaõige määramise kohta. Ettevaatusprintsiipi kohaldatakse juhul, kui esineb tõsiste ja taastumatute keskkonnakahjustuste oht. Käesolevas kohtuasjas ei ole tõendatud, et Keskkonnaamet on teostanud kaalutlusõigust vääralt, mille tulemuseks oleks kaitseala eesmärkide saavutamise kahjustamine. Kaebaja hinnangul ei saa kitsad ärihuvid kaaluda üles avalikku huvi hoida looduskeskkonda. Kaevatava otsuse motiivide kohaselt on kavandatava tegevuse eesmärgiks ühendada piirkonnas rajatavate golfiradade süsteem täismõõtmeliseks golfiradade kompleksiks. Samas on otsuses märgitud, et golfivälja rajamisel lähtutakse nii tehnilistest kui ka keskkonnaalastest võimalustest ning välditakse negatiivse mõju tekkimist keskkonnale. Otsuse kohaselt on eesmärgiks võimalikult looduslähedase ja atraktiivse keskkonna loomine aktiivsele ja sportliku eluviisiga inimestele – luua koht vaba aja veetmiseks ja spordi harrastamiseks. Planeeringu ala aitab heakorrastada ranna-ala, taastada rannaniidu taimestikku. Planeeringu elluviimine tõstaks otsuse kohaselt valla rekreatiivseid võimalusi ning koos teiste planeeritavate objektidega kujuneks arvestatavaks lisaväärtuseks tervele Pärnu regioonile. Seega tulenevalt kaevatava otsuse motiividest ei ole otsuse vastuvõtmisel olnud aluseks üksnes ärihuvid, vaid kaalutud on ka avalikke ja kolmandate isikute huve ning arvestatud detailplaneeringu algatamise taotlusega seotud asjaolusid. Samuti on otsuses põhjendatud miks esitatud vastuväiteid pole aktsepteeritud. Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, mille alusel saaks järeldada, et kaevatava otsuse motiivides toodud faktilisi asjaolusid ja/või argumente ei ole väärtustatud õigesti ega selle kohta, et kaalutlusõiguse teostamine ei olnud kooskõlas antud diskretsioonivolituse eesmärgiga. Tulenevalt eeltoodust ei tuvastanud kohus vastustajate poolt läbiviidud menetlustes selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumisi, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustajad vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Annika Vendik Kohtunik 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.