) kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu (
lg 1), kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (
Seega iseloomustavad au teotamise õigusvastasust faktiväidete või väärtushinnangute au teotav iseloom ja nende avaldamine. 3 Faktiväite puhul tuleneb au teotav iseloom väite tõele mittevastavusest, väärtushinnangu puhul selle ebakohasusest (RKTKo 3-2-1-161-05). Halduskohus leiab, et tulenevalt vangivalvuri ametikohustustest, on viimasel vanglas korrarikkumise kahtluse korral kohustus teatada sellest asjaomastele ametnikele, olenemata sellest, kas valvur on kindel ettekandes esitatavates andmetes (rikkumise asjaolud), või ei ole. Vastasel juhul tuleks valvuril eelnevalt tõsikindlalt ja üheselt veenduda rikkumise toimepanemises kinnipeetava poolt, mis pole enamasti võimalik ning ei kuulu ka vangivalvuri ametikohustuste hulka. Olukorda, kus vangivalvuril on kahtlused rikkumise toimepanemises, kuid ta ei ole selles kindel, ei saa käsitleda selliselt, et ettekandes eeldatava rikkumise toimepanemise kohta andmete avaldamisel ei ole seaduslikku õigustust ja andmed on arvestatud kahjustama kinnipeetava reputatsiooni, tekitades teistes kinnipeetavates tema suhtes viha, põlastust või naeruvääristades teda. Järelikult on ettekandes andmete avaldamine kinnipeetava väidetava rikkumise kohta, mis küll hiljem osutuvad ekslikuks, õiguspärane. Ettekannetes esitatud andmete õigsuse kontroll viiakse läbi distsiplinaarmenetluses ning vanglaametnik ei tea, kas tema poolt avaldatavad andmed on ebaõiged, st. kas kinnipeetav on rikkumise toime pannud, või mitte. Vanglaametniku poolt ettekandes esitatu näol on tegemist faktiväidetega, mis on põhimõtteliselt kontrollitavad ja nende tõesus või väärus on tõendatav. Antud juhul on vastustaja kaebaja suhtes alustatud distsiplinaarmenetluse raames kontrollinud ettekandes nr. 5059 esitatud väiteid ja leidnud, et kaebaja ei tegelenud millegi õigusvastasega ning on distsiplinaarmenetluse kaebaja suhtes lõpetanud. Tegemist ei saa olla faktiväidete õigusvastase avaldamisega, sest need on esitatud distsiplinaarrikkumise toimepanemise kontrollimiseks.
lg 4 näeb ette ebaõigete andmete avaldamisel kaks õiguskaitsevahendit: andmete ümberlükkamise või andmete parandamise nõude.
lg 2 kohaselt tuleb isikuõiguste rikkumise korral kannatanule rahalist hüvitist maksta üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Halduskohus peab vajalikuks märkida, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kaebaja ei ole tõendanud ühtegi sellist asjaolu, millest kohus võiks järeldada, et vastustaja Viru Vangla ametnikud on talle õigusvastaselt kahju tekitanud. Vastustaja poolt kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse lõpetamist põhjusel, et tõendamist ei leidnud kaebaja õigusvastane tegevus, võib käsitleda kui ebaõigete andmete ümberlükkamist
Järelikult on kaebajale seaduslikult tühisel määral ebamugavust tekitanud olukord vastustaja poolt kõrvaldatud. Teiste kinnipeetavate arusaam asjaoludest ei ole seotud vanglaametniku küsimuse ja ettekande esitamisega, vaid on viimaste subjektiivne arvamus olukorrast, sh. võib see olla ka üle tähtsustatud või moonutatud viimaste poolt. Kui teised kinnipeetavad suhtuvad kaebajasse halvustavalt ning solvavalt, siis võib kaebaja oma õiguste kaitseks pöörduda tsiviilkorras kohtusse isiku vastu, kes tema õiguseid otseselt rikub. Eeltoodu alusel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Menetluskulu jääb menetlusosaliste endi kanda. ( allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.