lg.1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks.
lg.1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 278.02 eurot.
lg.2 tulenevalt ei vabane vanem alaealise lapse ülalpidamiskohustuses isegi siis, kui see kahjustab tema enese tavalist ülalpidamist. Sellises olukorras vanem peab tema käsutuses olevaid vahendeid kasutama enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja vastuväited oma väikese palga ja toimetulekuraskustega seoses asjakohased. Vastusele lisatud tõenditest nähtub, et kostja viimase 10 kuu keskmine sissetulek on olnud 435.90 eurot, mis võimaldab tal oma alaealisele lapsele seaduses ettenähtud ulatuses elatist anda.
lg.2 kohaselt võib kohus vähendada elatist alla
lg.1 sätestatud määra vaid mõjuval põhjusel, milleks võiks olla muu hulgas vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes elatise väljamõistmise korral osutuks vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Kõnesoleval juhul kostja selliste (ega ka muude) mõjuvate põhjuste olemasolu väitnud ja tõendanud ei ole. Kohus leiab, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt A K ülalpidamiseks välja mõistetud elatisraha tuleb suurendada seaduses ettenähtud miinimumini, mis käesoleval ajal on 139 eurot ja 1 sent. Arvestades asjaolu, et 1 sent on meie praeguses majandusruumis praktiliselt väärtusetu, ümardab kohus väljamõistetava elatise 139 eurole. Kohtunik: Anne Randjärv
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.