3-11-353/17

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-353 Otsuse kuupäev

1. juuni 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi D. Ti kaebus Viru Vangla 25.11.2010 käskkirja nr 6-3/2487D tühistamiseks Menetlusvorm Kohtuistung 26.05.2011 Menetlusosalised Kaebaja: D. T /isikukood xxx/, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/. Resolutsioon Jätta D. Ti kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 04.07.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
3. 25.11.2010 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6-3/2487-D (tl 12), millega määrati kinnipeetav D. Tile vangistusseaduse § 67 p 1 sätestatud nõuete rikkumise eest karistuseks kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks kolme kuulise katseajaga ning piirati kartseri karistuse kandmise ajal täielikult vangistusseaduse § 22, § 30-32, § 34-38, § 41, § 43, § 46 ja osaliselt § 48 kohaldamine. 21.01.2011 vaideotsusega nr 6-12/838-3 (tl 16-17) jäeti käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudega vaie (tl 14) rahuldamata.
4. 10.02.2011 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja D. Ti kaebus (tl 1-4), milles ta palus enda distsiplinaarkorras karistamise käskkiri tühistada ning väitis, et pole tööst keeldunud ja vanglaametnikud laimavad teda. Seejuures kirjeldas ta 19.10.2010, 20.10.2010 ja 25.10.2010 toimunut, ei pidanud tööle mitte viimist enda süüks ning märkis, et on üle kahe aasta töötanud, pole tööst kunagi keeldunud, vaid on lisa küsinud ning on asunud paranemise teele, kontaktisikud aga rikuvad ise seadust ja karistavad selgusele jõudmata.
5. Viru Vangla vastuses (tl 40-41) paluti kaebust mitte rahuldada ning märgiti vangistusseaduse § 37 lg 1 ja 67 lg 1 tuginedes, et kinnipeetaval on kohustus töötada, vangla sisekorraeeskirju täita ja vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele alluda. Kaebuse esitaja väiteid 19.10.2010 ja 20.10.2010 toimunu kohta peeti asjasse mittepuutuvateks ning märgiti, et 25.10.2010 anti talle korraldus tööle minna, kuid ta keeldus sellest ning lisati, et kinnipeetavate kaebused vanglaametnike peale on nende töö paratamatu osa ega anna põhjust alusetu ettekande koostamiseks. Veel märgiti, et kinnipeetaval ei ole õigust nõuda enda tööle viimist konkreetsel ajal või päeval, koristajatest abitöölistele ei koostata üldjuhul konkreetset töögraafikut ning nad viiakse tööle vastavalt vajadustele ja võimalustele.
6. Kohtuistungil jäi D. T kaebuse väidete ja nõude juurde ning selgitas täiendavalt, et töötab tavaliselt hommikul, peale lõunat ja õhtul, 25.10.2010 läks ta vastava korralduse alusel tööle õhtul, varem sel päeval korraldusi tööle mineku kohta ei olnud. Viru Vangla kedagi kohtusse ei saatnud ja palus vastavas taotluses (tl 67) asja ilma tema esindajata arutada. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Viru Vangla vaidlustatud käskkirjaga (tl 12) on D. Tile vangistusseaduse § 67 p 1 toetudes süüks pandud seda, et 25.10.2010 keeldus ta täitmast korraldust minna tööle. Kaebaja ise pole seletuskirjas (tl 10), vaides (tl 14) ja kaebuses (tl 1-4) süüdistust omaks võtnud ning väidab, korrapidaja ei viinudki teda välja ja 19.10.10 ütles vanglaametnik talle, et ei jätku inimesi tema järele valvamiseks. Vangistusseaduse § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Sama seaduse § 37 lg 1 tulenevalt peab kinnipeetav reeglina töötama ning juhud, millistel tal see kohustus puudub, on ammendavalt loetletud sama paragrahvi teise lõike neljas punktis. D. T pole väitnud ega tõendanud, et tema puhul esines mõni neist asjaoludest või mistahes muu põhjus, mis takistas tal 25.10.2010 pealelõunal vastava korralduse saamisel koheselt tööle asumast. Asjaolu, et ta on hiljem antud korraldusele allunud ja sellel päeval 1,3 tundi siiski töötanud (tl 56 ja 70 pöördel), ei tähenda, et ta ei saanud samal päeval varem antud korraldust täitmata jätta. Kohtuistungil kinnitas ta ka ise, et käibki tavapäraselt kolm korda päevas koristamas (tl 70 pöördel). Vaidlusaluse käskkirja põhjustanud ettekande (tl 8) tema tööst keeldumise kohta koostas valvur Mikk Meriste, kellega kaebajal enda väidete kohaselt mingeid konflikte ei ole (tl 70). Teda ei ole D. T nimetanud ka karistamise väidetavaks põhjuseks olnud kaebuses (tl 44-46). Kohtul ei ole põhjust kahelda vangla vastuse väites (tl 40 pöördel), et kuigi kinnipeetavate kaebused on vanglaametnike töö sagedaseks ja paratamatuks osaks, pole see põhjuseks kirjutada kaebaja kohta alusetu ettekanne. Iseenesest ei ole niisugune võimalus küll välistatud, kuid on äärmiselt vähetõenäoline, et ebaõige ettekande koostab isik, kelle suhtes ei olegi kaebust esitatud. Käesoleva juhtumi puhul on lisaks oluline ka see, et D. T on vastava käskkirja (tl 42) alusel määratud finants- ja majandusosakonna abitööliseks ja tuli vangistusseaduse § 39 lg 3 tulenevalt rakendada tööle vastavalt selle eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Seega polnud tal mingit õigust nõuda enda konkreetsel ajal tööle viimist ning mitteviimise peale esitatud kaebust ei olnud asjaosalistel põhjust eriti tõsiselt võtta. Veel on tähtsus sellel, et kohtuistungil tunnistas kaebaja ise, et teda on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud (tl 71), mis viitab selgelt, et tegemist pole õiguskuuleka kinnipeetavaga ega anna põhjust tema väiteid vanglaametnike omadest usutavamateks pidada.
8. Nõuded kinnipeetava distsiplinaarmenetlusele on kehtestatud vangistuseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 4’. D. Ti puhul on need kõik järgitud. Talle on teatatud menetluse alustamisest (tl 11) ja võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta (tl 10), menetluse käik on protokollitud (tl 13), 2 karistus on määratud ettenähtud tähtaja ja justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 15 sätestatud pädevuse piires ning seda on käskkirjas ka põhjendatud. Seejuures on käsitletud süüteo asjaolusid ja karistatu seletusi ning on põhjendatud, miks on kartserisse paigutamine tema puhul kõige otstarbekam karistus. Kuna vangistusseaduse § 63 lg 1 p 4 sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale kuni 45 ööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, arvestab korduvaid karistusi omava kinnipeetava viieks ööpäevaks katseajaga kartserisse paigutamine tema isikut, töötamisest keeldumises seisnenud rikkumise tähendust, ei ole ülemäärase raskusega ning võis teiste võimalike karistusvahenditega võrreldes kõige tõhusamalt kaasa aidata õiguskuulekale käitumisele suunamisel.
9. Eeltoodud järeldustel jääb D. Ti kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumäärusega (tl 24) vabastatud riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus 20.12.2011 Tartu Ringkonnakohtu 11.11.2011 määrusega nr 3-11-353, millega jäeti taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja tagastada apellatsioonkaebus. Riina Klemberg Kohtuistungisekretär 3