Obsah (7)
§ 16§ 12§ 18§ 19§ 21§ 22§ 23KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 08. november 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-348 Haldusasi AS Eesti Statoil kaeb
) § 16 lg 3 kohaselt tuleb teavitada 6
(17)3-10-348 keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust liht- või tähtkirjaga muuhulgas ka kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasjade omanikke. Kaebuse esitajale teadet 29.01.2009 avaliku arutelu kohta ei ole saadetud. Ida Regionaalse Maanteeameti planeeringute osakonna peaspetsialisti Marko Aava poolt kaebuse esitajale 21.09.2009 saadetud e-kirjast selgub, et mitmed teekoridoride variantide suhtes esitatud soovitused ja arvamused tulid avalikkuselt just 29.01.2009 toimunud avaliku arutelu käigus. Trassi valiku heakskiitmisest Ida Regionaalse Maanteeameti direktori käskkirjaga sai kaebuse esitaja teada alles 11.01.2010. Seega olid eelnimetatud 29.01.2009 avaliku arutelu hetkeks valminud vähemalt esialgsed alternatiivid ning oli võimalik määratleda kavandatud tegevuse alale jäävate isikute ring, keda arutelust seaduse kohaselt teavitada ning menetlusse kaasata. Seega puudus kaebuse esitajal teiste puudutatud ja huvitatud isikutega võrdne võimalus esitada oma ettepanekuid ja seisukohti menetluse staadiumis, mil esialgsed tee asukoha alternatiivid olid juba väljatöötatud, kuid ükski variant ei olnud veel eelistatud. Ka hilisem kaasamine tee eelprojekti TeeS §-s 19 lg-s 3 sätestatud arvamuse küsimisega toimus kaebuse esitaja tungival nõudmisel. Mitteõigeaegse kaasamisega on rikutud kaebuse esitaja õigust õiglasele menetlusele, sealhulgas olla ärakuulatud ning võrdselt koheldud teiste samaväärseid õiguseid omavate menetlusosalistega. Kaebuse esitajal ei olnud võimalus esitada oma seisukohti ja vastuväiteid eelprojekti selles etapis, mil töötati veel erinevate alternatiividega. Lisas nr 4 toodud Marko Aava e-kirjast aga nähtub, et teistel isikutel selline võimalus oli. Ka Riigikohus on rõhutanud, et diskretsiooniotsuste korral on õiglasel menetlusel tavalisest olulisem roll. Kohtuistungil jäi kaebaja esindaja kaebuses toodu juurde ja selgitas, et kaebajale jääb arusaamatuks, miks valiti välja variant D. Vastustaja Ida Regionaalne Maanteeamet teatab vastuseks kaebusele, et vaidleb kaebusele vastu. Kaebaja väidab kaebuses, et ta oli keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) menetluses puudutatud isikuks
§ 16
lg 3 mõttes, mistõttu tulnuks kaebajat ka personaalselt informeerida KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust liht- või tähtkirjaga kui kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasja omanikku. Sellest väitest lähtuvalt on kaebaja märkinud kaebuses, et mitteõigeaegse kaasamisega on rikutud kaebuse esitaja õigust õiglasele menetlusele, sealhulgas olla ärakuulatud ning võrdselt koheldud teiste samaväärseid õiguseid omavate menetlusosalistega. Kaebuse esitajal ei olnud võimalust esitada oma seisukohti ja vastuväiteid eelprojekti selles etapis, mil töötati veel erinevate alternatiividega. Veel märgib kaebaja kaebuses, et seega puudus kaebuse esitajal teiste puudutatud ja huvitatud isikutega võrdne võimalus esitada oma ettepanekuid ja seisukohti menetluse staadiumis, mil esialgsed tee asukoha alternatiivid olid juba väljatöötatud, kuid ükski variant ei olnud veel eelistatud. Ka hilisem kaasamine tee eelprojekti TeeS § 19 lg-s 3 sätestatud arvamuse küsimisega toimus kaebuse esitaja tungival nõudmisel. Ida Regionaalne Maanteeamet (edaspidi vastustaja) leiab, et kaebaja seisukoht tema puudutatud isikuks olemise kohta
§ 16
lg 3 mõttes on ekslik ja tõendamata ning sellest tulenevalt ei ole kaebaja õigusi rikutud eelnimetatud viisil. Kaebaja ei ole esitanud asjas tõendeid, et ta on kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasja omanik. Asjaolu, et kaebaja ei olnud kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasja omanik, on tuvastatav ka kaebusele lisatud kinnistute nr 3528631ja nr 3528731 registriosade väljavõtetel olevate katastriüksuste andmete ja paiknemise võrdlemisel kaebuse lisaks 3 oleval plaanil olevate andmetega ja katastriüksuste paiknemisega ning kaebusele lisatud plaanilt variant D. Kuivõrd kaebaja ei olnud KMH menetluses puudutatud isikuks, st kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasja omanik ning seega menetlusosaliseks KMH menetluses, siis ei olnud vastustaja ka kohustatud kaebajat personaalselt informeerima KMH algatamisest ega KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust liht- või tähtkirjaga ega kaasama kaebajat KMH menetlusse kui menetlusosalist. Kaebaja saanuks antud juhul osaleda KMH menetluses kui mittepuudutatud isik
-st tuleneva igaühe õigusest lähtuvalt. KMH 7
(17)3-10-348 menetluses eristatakse KMH programmi avalikustamist ja avalikku arutelu ning KMH aruande avalikustamist ja avalikku arutelu. Mõlemas menetluses võimaldab
§16
lg 5 igaühel tutvuda KMH programmi ja aruande ning muude asjakohaste dokumentidega, esitada programmi ja aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid.
§ 12
lg 1 p 1 sätestab, et otsustaja teatab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemisest arvates.
§ 16
lg 1 kohaselt otsustaja korraldab vähemalt 14-päevase kestusega keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku. Seejärel korraldab arendaja programmi tutvustamiseks avaliku arutelu ning lg 2 kohaselt otsustaja teatab arendaja kulul keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul programmi saamisest arvates vähemalt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes, kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus). Ida Regionaalne Maanteeamet (endine nimetus Viru Teedevalitsus) on avaldanud 23.12.2008 Ametlikes Teadaannetes rubriigis „Keskkonnamõju hindamise teated“ teate, et on algatatud juhataja 15.12.2008 käskkirjaga nr 230 Tugimaantee 23 Rakvere-Haljala eelprojekti keskkonnamõjude hindamine (Lisa 1). Nimetatud teates oli muuhulgas ka märgitud, et keskkonnamõju hindamise algatamisotsusega ja keskkonnamõju hindamise programmiga on võimalik tutvuda ajavahemikus alates 14.01.2009 kuni 29.01.2009 Viru Teedevalitsuses Vallikraavi 2, 44306 Rakvere, tel +372 325 8727; Hendrikson & Ko OÜ veebilehel www.hendrikson.ee ja Hendrikson & Ko OÜ kontoris Raekoja plats 8, 51004 Tartu, tel +372 5567 4693. KMH programmi kohta saab esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi kuni 29. jaanuarini 2009 Viru Teedevalitsuse aadressile Vallikraavi 2, 44306 Rakvere või info@virutv.mnt.ee ja Hendrikson & Ko OÜ aadressile Raekoja plats 8, 51004 Tartu või jaak@hendrikson.ee. Keskkonnamõju hindamise programmi ja eelprojekti lähteülesande avalik arutelu toimub 29.01.2009 kell 18.00 Rakvere vallas Tobia külas OG Elektra AS tootmiskompleksi kontorihoone II korruse saalis. Vastustaja oli lisaks avaldanud vastavad teated ka kohalikus ajalehes Virumaa Teataja, millist asjaolu ei ole kaebaja kaebuses eitanud.
§ 16
lg 5 kohaselt igaühel on õigus keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal tutvuda programmi ning muude asjakohaste dokumentidega, esitada programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid. Eeltoodud teadetest ja
sätetest tulenevalt oli kaebajal kui kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasja mitteomanikul kõik õigused edukalt osaleda KMH programmiga tutvumisel ja avalikul arutelul ning muudes KMH menetlustoimingutes, mida aga kaebaja ei kasutanud. Asjaolu, et kaebaja ei kasutanud oma seadusest tulenevaid õigusi või ei kasutanud neid õigeaegselt, ei tähenda, et vastustaja on rikkunud kaebaja õigusi. Kui kaebaja on oma tegevusetusega minetanud oma seadusest tulenevad õigused, siis ei ole seaduslik ja põhjendatud neid õigusi püüda taastada käesolevas kaebemenetluses kaevatud direktori käskkirjade tühistamisega. Vastustaja leiab, et kui kaebaja ei kasutanud oma seadusest tulenevaid õigusi osaleda KMH menetluses ja avalikul arutelul ning tutvuda KMH programmiga seadusest ettenähtud tähtajal, siis on kaebaja minetanud ka õiguse KMH menetlustoiminguid vaidlustada. Vastustaja arvates aga kaebaja just direktori käskkirjade vaidlustamise kaudu püüabki vaidlustada hoopis KMH toiminguid, millede vaidlustamine aga ei ole enam võimalik ning kaebaja on minetanud oma kaebeõiguse pöördumatult. Tulenevalt
§ 18
lg-st 1 esitas vastustaja pärast KMH programmi avalikku arutelu programmi koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste, kirjade koopiate ja avaliku arutelu protokolliga keskkonnamõju hindamise järelevalvajale heakskiitmiseks ning Keskkonnaameti Viru regioon on Ametlikes Teadaannetes avaldanud 24.03.2009 rubriigis 8
(17)3-10-348 „Keskkonnamõju hindamise teated“ teate Tugimaantee nr 23 Rakvere-Haljala eelprojekti KMH programmi heakskiitmise kohta.
§ 18
lg 3 sätestab nõuded, millal keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ei kiida programmi heaks. Kuna Keskkonnaamet kiitis heaks eelprojekti KMH programmi, siis järelikult leidis järelevalvaja, et mingeid rikkumisi ei esinenud.
§ 19
lg 1 sätestab, et keskkonnamõju hindamise järelevalvaja teatab keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ning arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul programmi heakskiitmise otsuse tegemisest arvates. Kaebaja ei ole väitnud, et Keskkonnaamet oleks kaebajale saatnud teate KMH programmi heakskiitmise kohta, mistõttu on ka nimetatud asjaolust põhjendatud järeldada, et ka Keskkonnaamet ei lugenud kaebajat KMH menetluses menetlusosaliseks
§ 16lg 3 mõttes.
Vastustaja on tulenevalt
§-st 21 avaldanud 06.08.2009 Ametlikes Teadaannetes rubriigis „Keskkonnamõju hindamise teated“ teate Tugimaantee nr 23 Rakvere-Haljala eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH aruande avalikust väljapanekust ning avaliku arutelu toimumisest. Nimetatud teates on muu hulgas märgitud: KMH aruandega on võimalik tutvuda ajavahemikus
- august - 10 september
- a Ida Regionaalses Maanteeametis Vallikraavi 2, 44306 Rakvere, tel +372 325 8727 ja Hendrikson & Ko OÜ veebilehel www.hendrikson.ee. Eelprojekti käigus valminud Tulemuslikkuse analüüsi aruandega ja muude projekti materjalidega on võimalik tutvuda projekti kodulehel http://www.destiagroup.ee/rakvere-haljala. KMH aruande kohta saab esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi kuni
- september
- a Ida Regionaalse Maanteeameti aadressile Vallikraavi 2, 44306 Rakvere või info@ida.mnt.ee ja Hendrikson & Ko OÜ aadressile Raekoja plats 8, 51004 Tartu või jaak@hendrikson.ee. KMH aruande avalik arutelu toimub 10.09.2009 kell 17.30 Rakvere vallas Tobia külas OG Elektra AS tootmiskompleksi kontorihoone II korruse saalis.
§ 21
kohaselt keskkonnamõju hindamise aruanne avalikustatakse ning avalikustamise tulemusi arvestatakse käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud korras. Seega tulenevalt
§ 16
lg-st 5 oli kaebajal võimalus ka antud juhul kasutada igaühe õigust tutvuda KMH aruandega ja muude asjakohaste dokumentidega ning esitada aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid. Eeltoodud teadetest ja
viidatud sätetest tulenevalt oli kaebajal kui kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasja mitteomanikul veelkord kõik õigused edukalt osaleda KMH aruandega tutvumisel ja avalikul arutelul ning muudes KMH menetlustoimingutes, mida aga kaebaja järjekordselt ei kasutanud. Asjaolu, et kaebaja ei kasutanud ka antud juhul oma seadusest tulenevaid õigusi või kasutanud neid õigeaegselt, ei tähenda, et vastustaja on rikkunud kaebaja õigusi. Kui kaebaja on oma tegevusetusega minetanud oma seadusest tulenevad õigused, siis ei ole seaduslik ja põhjendatud püüda neid õigusi taastada käesolevas kaebemenetluses kaevatud direktori käskkirjade tühistamisega. Vastustaja leiab, et kui kaebaja ei kasutanud oma seadusest tulenevaid õigusi osaleda KMH menetluses ja avalikul arutelul ning tutvuda KMH aruandega seadusest ettenähtud tähtajal, siis on kaebaja minetanud ka õiguse KMH menetlustoiminguid vaidlustada. Vastustaja arvates aga kaebaja just direktori käskkirjade vaidlustamise kaudu püüabki vaidlustada hoopis KMH toiminguid, millede vaidlustamine aga ei ole enam võimalik ja kaebaja on sellise õiguse minetanud pöördumatult. Tulenevalt
§ 22
lg-st 1 esitas vastustaja pärast keskkonnamõju hindamise aruande avalikku arutelu aruande keskkonnamõju hindamise järelevalvajale heakskiitmiseks ja keskkonnanõuete määramiseks ning Keskkonnaameti Viru regioon on Ametlikes Teadaannetes avaldanud 09.10.2009 rubriigis „Keskkonnamõju hindamise teated“ teate Tugimaantee nr 23 Rakvere-Haljala eelprojekti KMH aruande heakskiitmise ja keskkonnanõuete määramise kohta.
§ 22
lg 3 sätestab nõuded, millal keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ei kiida keskkonnamõju hindamise aruannet heaks ega määra keskkonnanõudeid. Kuna Keskkonnaamet kiitis heaks eelprojekti KMH aruande ja määras keskkonnanõuded, siis järelikult leidis järelevalvaja, et mingeid rikkumisi ei esinenud. 9
(17)3-10-348
§ 23
kohaselt keskkonnamõju hindamise järelevalvaja teatab keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest ja keskkonnanõuete määramisest käesoleva seaduse §-s19 sätestatud korras. Seega tulenevalt
§ 19
lg-st 1 oli Keskkonnaamet kohustatud teatama KMH aruande heakskiitmisest ja keskkonnanõuete määramisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ning arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul aruande heakskiitmise ja keskkonnanõuete määramise otsuse tegemisest arvates. Kaebaja ei ole väitnud, et Keskkonnaamet oleks kaebajale saatnud teate KMH aruande heakskiidu ja keskkonnanõuete määramise kohta, mistõttu on ka nimetatud asjaolust põhjendatud järeldada, et ka Keskkonnaamet ei lugenud kaebajat ka selles KMH menetluses menetlusosaliseks
§ 16lg 3 mõttes.
Vastustaja leiab, et kõik eeltoodu kinnitab üheselt, et kaebajat ei olnud põhjendatud antud KMH menetluses lugeda menetlusosaliseks
§ 16
lg 3 mõttes ning seega ei ole kaebaja õigusi sellest tulenevalt ühelgi kaebuses kirjeldatud juhul rikutud ega vabadusi piiratud. Asjaolu, et kaebajat kutsuti seoses tema pöördumisega avalikule arutelule või et vastustaja palus kaebajalt arvamust, ei teinud kaebajat veel puudutatud isikuks ja menetlusosaliseks. Seega ei saanud eeltoodust tulenevalt ka vaidlustatud vastustaja direktori ja direktori asetäitja käskkirjad rikkuda kaebaja õigusi KMH menetluses. Vaidlustatud käskkirjadega ei reguleeritud enam mingeid menetlusi ega tehtud otsustusi KMH menetluse kohta, vaid käskkirjaga nr 2 kinnitati Tugimaantee nr 23 Rakvere-Haljala eelprojekt ja käskkirjaga nr 20 valiti esitatud kavandatava trassi variandiks Variant D. Eeltoodust tuleneval ei ole ka põhjendatud kaebaja väide, et teda ei kaasatud KMH menetlusse õigeaegselt. Vastustajal puudus kohustus kaebajat individuaalselt KMH menetlusse kaasata, vaid kaebajal oli seaduse alusel õigus kasutada igaühe õigust KMH menetluses osalemiseks. Samadel põhjustel ei ole ka põhjendatud kaebaja väide, et tema poolt esitatud arvamusega ei arvestatud. Kaebaja arvamusega ei olnudki võimalik enam arvestada, kuna kaebaja ei esitanud oma arvamust seaduses sätestatud avaliku arutelu ajal, vaid pärast arvamuste esitamise tähtaja möödumist. Kaebaja väidab kaebuses, et teda tulnuks kaasata kõnesoleva tee eelprojekti menetlusse tulenevalt TeeS § 19 lg-st 3. Sellest väitest lähtuvalt on kaebaja märkinud kaebuses: tee eelprojekti menetlusse kaasamise kohustus tuleneb TeeS § 19 lg-st 3, mille teise lause kohaselt küsib eelprojekti koostamise käigus tee omanik planeerimisseaduse tähenduses puudutatud isikute arvamust. PlaS § 16 lg 4 kohaselt on puudutatud isikuks kinnisasja omanik, kelle senist maakasutust või krundi ehitusõigust planeeringuga kavandatu muudab omaniku tahte vastaselt; planeeritava maa-ala naaberkinnisasja omanik ja planeeritava maa-ala ümbruses asuva kinnisasja omanik, kui tema kinnisasja kasutamistingimusi mõjutab oluliselt planeeringuga kavandatu. Vastustaja leiab, et kaebaja seisukoht tema puudutatud isikuks olemise kohta TeeS § 19 lg 3 ja PlanS § 16 lg 4 mõttes on ekslik ja tõendamata. Kaebaja ei ole esitanud asjas tõendeid, et ta on kinnisasja omanik, kelle senist maakasutust või krundi ehitusõigust planeeringuga kavandatu muudab omaniku tahte vastaselt või et kaebaja on planeeritava maa-ala naaberkinnisasja omanik või planeeritava maa-ala ümbruses asuva kinnisasja omanik, kui tema kinnisasja kasutamistingimusi mõjutab oluliselt planeeringuga kavandatu. Asjaolu, et kaebaja ei olnud eeltoodud tingimustele vastav kinnisasja omanik, on tuvastatav ka kaebusele lisatud kinnistute nr 3528631 ja nr 3528731 registriosade väljavõtetel olevate katastriüksuste andmete ja paiknemise võrdlemisel kaebuse lisaks 3 oleval plaanil olevate andmetega ja katastriüksuste paiknemisega ning kaebusele lisatud plaanilt variant D. Vaatamata eelöeldule on kaebaja viide PlanS § 16 lg 4 kohaldamiseks ja sellest tulenevalt enda tee eelprojekti menetluses puudutatud isikuks lugemiseks põhimõtteliselt väär. Nimelt TeeS § 19 lg-st 3 tuleneb, et eelprojekti koostamise käigus küsib tee omanik arvamust nendelt isikutelt, keda loetakse planeerimisseaduse tähenduses puudutatud isikuteks. TeeS § 19 lg 6 kohaselt teeehitusprojekt koostatakse kehtestatud üldplaneeringu või kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel. Seega saavad tee eelprojekti koostamise menetluses olla puudutatud isikuteks isikud, 10
(17)3-10-348 keda loetakse PlanS kohaselt puudutatud isikuteks üldplaneeringu või maakonnaplaneeringu mõttes. PlanS § 16 lg 1 p-st 2 tulenevalt on maakonnaplaneeringu puhul puudutatud isikuks planeeritava maa-ala kohalikud omavalitsused, planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate maakondade maavanemad ja ministeeriumid, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb ning p-dest 3 ja 4 tulenevalt on üldplaneeringu puhul puudutatud isikuteks planeeritava maa-ala naabrusesse jäävad kohalikud omavalitsused ja maavanemad ning planeeritava maa-ala elanikud ja teised huvitatud isikud. Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud tõendeid, et ta vastab mõnele eelnimetatud puudutatud isiku mõistele – kaebaja ei olnud tee-ehituseks planeeritava maa-ala suhtes huvitatud isik, kuivõrd tugimaantee 23 Rakvere-Haljala ei kulge üle kaebaja kinnistute ja kaebaja ei ole tee-ehituseks planeeritavate kinnisasjade naaber, mistõttu tulevase maakonna- ja/või üldplaneeringumenetlusega ei muudeta kaebaja kinnistute senist planeeringut. PlanS § 16 lg 4, millele kaebaja tugineb, reguleerib puudutatud isikuid detailplaneeringu menetluses. Nagu eelpool märgitud, ei koostata tee-ehitusprojekti ega ka eelprojekti detailplaneeringu alusel, vaid koostatakse kehtestatud üldplaneeringu või kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel. Seega ei oma käesolevas vaidluses tähtsust, kas kaebaja on PlanS § 16 lg 4 mõttes kinnisasja omanik, kelle senist maakasutust või krundi ehitusõigust planeeringuga kavandatu muudab omaniku tahte vastaselt või et kaebaja on planeeritava maa-ala naaberkinnisasja omanik või planeeritava maa-ala ümbruses asuva kinnisasja omanik, kui tema kinnisasja kasutamistingimusi mõjutab oluliselt planeeringuga kavandatu. Kuivõrd kaebajat ei olnud eeltoodud põhjustel põhjendatud käsitleda tee eelprojekti menetluses puudutatud isikuna TeeS § 19 lg 3 mõttes ning seega menetlusosalisena selles menetluses, siis ei olnud vastustaja ka kohustatud kaebajalt küsima tee eelprojekti koostamise menetluses mingit arvamust. Ebaõige on kaebaja väide, et tal ei ole võimalust edasistes teeprojekti menetluse etappides enam osaleda ning seega ka oma õigusi kaitsta. Vaidlustatud käskkirjadega ei ole tehtud lõplikult siduvalt kindlaks uue tee rajamine, vaid käskkirjadega üksnes valiti uue tee asukoht eelprojektist lähtuvalt enne maakonna- ja/või üldplaneeringu muutmist. Asjaolu, kas maakonna- ja/või üldplaneeringu muutmisega jääb kavandatud tee eelprojektiga kavandatud kohta või mitte, ei ole täna üheselt õiguslikult siduvalt veel määratud. TeeS § 19 lg-st 3 tulenevalt on eelprojekt uue planeeritava tee ehitamisel koostatava projekti esimene etapp, millega määratakse kindlaks üksnes planeeritava tee asukoht. TeeS § 17 lg 6 kohaselt tee-ehitusprojekt koostatakse kehtestatud üldplaneeringu või kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole eelprojekt koostatud kehtestatud maakonna- ja/või üldplaneeringu alusel, vaid tugimaantee 23 Rakvere-Haljala teeehitusprojekti koostamiseks ja ehitusloa saamiseks ning ehitamiseks tuleb kehtestatud Rakvere valla üldplaneeringut ja/või maakonnaplaneeringut hakata alles muutma, siis nimetatud planeerimismenetlustes saab kaebaja vajadusel osaleda ja oma vastuväited esitada. Vaidlusaluse tee-ehituse lõplik projekt läheb koostamisele alles peale kehtestatud maakonna ja/või üldplaneeringu muutmist ja muudetud kujul kehtestamist. Eeltoodud põhjustel on ekslik ka kaebaja seisukoht, et vaidlustatud käskkirjadega kinnitati lõplikult ja õiguslikult siduvalt uue tee asukoht ning edasise menetluse käigus, sealhulgas nii uue tee tehnilisel kavandamisel kui ehitusloa väljastamisel lähtutakse eelprojektiga kinnitatud asukohast, st käskkirjaga on osaliselt kindlaks määratud lõpphaldusakti (ehitusloa) sisu. Sellel põhjusel loeb kaebaja vaidlustatud käskkirju eelhaldusaktideks. Vastustaja viimatinimetatud kaebaja seisukohaga ei nõustu ja leiab, et vaidlustatud käskkirjade näol ei ole tegemist eelhaldusaktidega, millega määrati õiguslikult siduvalt uue tee asukoht. Nagu vastustaja eelpool juba märkis, ei ole planeeritava uue tee eelprojekt kinnitatud kehtestatud maakonnaja/või üldplaneeringu alusel, vaid vastav planeerimismenetlus hakkab alles toimuma eelprojekti järgselt ja tee-ehitusprojekti saab koostada ning uue tee asukoha lõplikult teha siduvaks alles vastava maakonna- ja/või üldplaneeringu muudatusega. Vastustaja leiab, et antud juhul tuleb arvestada ka asjaolu, et avalik huvi kaalub üles kaebaja erahuvi. TeeS § 17 11
(17)3-10-348 lg 2 kohaselt tee ehitamise eesmärk on muuta liiklemine ohutumaks, suurendada tee läbilaskevõimet ja seega soodustada transiitliiklust, parandada keskkonnaseisundit või soodustada piirkonna arengut ning tee ehitamise tulemus on uus tee, tee klassi muutumine, uus ristmik või lisarada. Käesoleval juhul täidab tugimaantee 23 Rakvere-Haljala ehitamine just eelnimetatud eesmärki. Tegemist on olulise avaliku huviga. Kui tee-ehitusel lubataks antud juhul erahuvil domineerida, siis ei oleks praktiliselt üldse võimalik uusi teid ehitada, kuna eeldatavalt on igal maatükil olemas kellegi erahuvi. Väidet, et tee-ehitusel on oluline avalik huvi, kinnitab ka näiteks asjaolu, et juhul, kui maaomanik ei nõustu riigi tee ehitamisega üle oma maatüki ja vajaliku maaosa võõrandamisega riigile, on seadusest tuleneval võimalik avalikes huvides ka vastava maa-ala sundvõõrandamine riigile. Kaebuses AS Eesti Statoil leiab, et kaevatud käskkirjad rikuvad tema PS §-st 31 tulenevat ettevõtlusvabadust, mis seisneb selles, et uue planeeritud tee rajamisega juhitakse tulevased liiklusvood kaebaja teenindusjaamast mööda ja see toob kaebajale kaasa käibe languse teenindusjaamas ja võtab otseselt ära transiitliiklusvoogude teenindamise võimaluse, millised asjaolud omakorda võivad viia teenindusjaama sulgemiseni ning kaebuse esitaja kui tulu eesmärgil tegutsev ettevõtja on kohustatud leidma võimalusi teenindusjaama ümberpaigutamiseks uude kohta, võimalusel rajatava uue tee äärde. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjad ei piira ega saagi piirata kaebaja ettevõtlusvabadust. Käskkirjaga, millega kinnitatakse tulevikus planeeritava tugimaantee eelprojekt, ei saa kuidagi rikkuda antud juhul kaebaja õigusi ja piirata ettevõtlusvabadust. Vaidlustatud käskkirjad ei ole suunatud reguleerima kaebaja majandustegevust (ettevõtlust) ega ole sellega kuidagi puutumuses. Kaebaja väiteid tema tulevase käibe languse ja transiitliiklusvoogude teenindamise võimaluse äravõtmise kohta ning teenindusjaama ümberpaigutamise vajaduste kohta on oletuslikud ning põhjendamata ja tõendamata. Uue tee projekteerimisega ei likvideerita olemasolevat Rakvere-Haljala maanteelõiku ja uuelt teelt on ette nähtud mahasõidud ning säilivad kõik juurdepääsud Põhja Kaubanduskeskusesse, sh kaebaja teenindusjaama. Ka praeguselt Rakvere-Haljala maanteelt tuleb kaebaja teenindusjaama sõitmiseks sõita maha olemasolevalt tugimaanteelt. Vastustaja on oma 02.10.2009 vastuses kaebaja pöördumistele kinnitanud, et liikluses kaebaja teenindusjaama piirkonnas prognoositakse isegi kerget kasvutendentsi tulevikus ning praegu olemasolev maantee ei jää kergliiklusteeks, vaid see tuleb kõrvalmaanteeks ning teenindusjaamale juhitakse tähelepanu viitadega ja alles jääb olemasolev teenindusjaama ristmik ning nimetatud kõrvalmaantee ei jää tupikteeks, vaid Päide eritasandilisest liiklussõlmest avatuks. Samas peab vastustaja vajalikuks märkida, et oma ettevõtluse planeerimisel peab äriühing arvestama ka igasuguste äririskidega, sh tulevikus tekkida võivate äririskidega ja selliste äririskidega, millised võivad kaasneda planeerimistegevusega ja riigi huvidega teede ehitusel. Käesoleval juhul ei ole vastustaja arvates kaebajal kahju tekkimine tõenäoline. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega halduskohtumenetluses on kaebeõigus üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Seadus ei anna isikule õigust vaidlustada haldusakti või toimingut, mis ei riku tema õigusi või piira vabadusi. HKMS § 7 lg 1 seostab halduskohtusse pöördumise õiguse otseselt isiku enda subjektiivsete õiguste tegeliku rikkumisega. Haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab osaliselt või täielikult õiguse kasutamise, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Vastustaja leiab, et käesolevas vastuses toodud põhjustel on igati põhjendatud asuda seisukohale, et vaidlustatud käskkirjad ei rikkunud kaebaja õigusi ega piiranud vabadusi. Kuivõrd vaidlustatud käskkirjad ei rikkunud ega saanudki rikkuda kaebaja õigusi ega piirata vabadusi ning kui ka halduskohus sellisele järeldusele jõuab, siis puudub halduskohtul alus hakata kohtumenetluse käigus hindama kaebuse põhjal vaidlustatud käskkirjade seaduslikkust muude kaebuse väidete põhjal 12
(17)3-10-348 (käskkirjade motiveerimatus, kaalutlusvead, proportsionaalsus jm). Viimatinimetatud järeldus tuleneb HKMS § 7 lg-st 1 ning selline järeldus on leidnud põhistamist kohtupraktikas (Riigikohtu erikogu 20.12.2001 otsus haldusasjas nr 3-3-1-15-01 ning Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2001 määrus haldusasjas nr 3-3-1-64-00, 29.01.2001 määrus haldusasjas nr 3-3-1-65-00, 25.05.1999 määrus haldusasjas nr 3-3-1-25-99). Vaidlustatud haldusaktile õigusliku hinnangu andmisel on primaarne kaebaja õiguste rikkumise olemasolu. Eeltoodud põhjustel ei pea vastustaja vajalikuks anda seisukohta muude kaebaja väidete osas, kuivõrd vastustaja leiab, et AS Statoil Eesti kaebus tuleb jätta rahuldamata juba ainuüksi vastustaja vastuses kaebusele toodud põhjustel. Antud juhul puudub kaebajal seadusest tulenev õigustatud huvi vaidlustatud käskkirjade seaduslikkuse kontrollimist ja tühistamist nõuda. Vastustaja leiab ka, et vaidlustatud käskkirjade tühistamine ei tooks tagajärjena ühelgi juhul kaasa ega taasta tee eelprojekti või KMH menetluse taastamist, kuivõrd need menetlused on lõppenud seaduses sätestatud toimingute tulemusena ning seega vaidlustatud käskkirjade tühistamine ei tooks kaasa muude KMH ja tee eelprojekti menetluses tehtud toimingute tühisust. Eelöeldut arvesse võttes palub Ida Regionaalne Maanteeamet jätta AS Statoil Eesti kaebus täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub vastustaja jätta kaebaja kanda. Vastustaja nõustaja Jüri Allikalt jäi kohtuistungil vastuses kaebusele toodu juurde. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebusest nähtuvalt on kaebaja põhiseadusest tulenevaid õigusi rikutud sellega, et kaevatavate haldusaktidega on kinnitatud tee eelprojekt, mille kohaselt viiakse tee teise kohta, eraldades transiitliikluse ja kohaliku liikluse. Olemasoleva tee asemele jääb kergliiklustee funktsiooniga tee. Kaebuse esitajale kuulub selle tee ääres tankla/teenindusjaam, mis ei asu Rakvere kesklinna piirkonnas ning on mõeldud teenindama lisaks kohalikule tarbijale ka olemasoleva maantee liiklusvoogusid. Kõnealuse teenindusjaama puhul on just transiitliiklusvoogude teenindamise võimalus kriitiliseks teguriks majandustegevuse planeerimisel ja selle jätkamise kaalumisel. Liiklusvoogude teenindusjaamast möödajuhtimine toob kaebuse esitajale kaasa mitte üksnes käibe languse teenindusjaamas, vaid võtab otseselt ära transiitliiklusvoogude teenindamise võimaluse. See võib omakorda viia teenindusjaama sulgemiseni ning kaebuse esitaja kui tulu eesmärgil tegutsev ettevõtja on sunnitud leidma võimalusi teenindusjaama ümberpaigutamiseks uude kohta, võimalusel rajatava uue tee äärde. Kaebaja viitab PS §-le 31, mis sätestab õiguse tegeleda ettevõtlusega. Selle kaitsealasse kuulub tulu saamise eesmärgil toimuv tegevus ning ettevõtlusvabadus laieneb PS § 9 lg 2 alusel ka juriidilistele isikutele. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse kaitseala on riivatud, kui seda vabadust mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt (Riigikohtu lahend 3-4-1-1-02). Kaebaja leiab, et haldusorgan on teinud otsustuse, mis mitte üksnes ei mõjuta kaebaja ettevõtlusvabadust ebasoodsalt, vaid piirab seda oluliselt, võttes talt täielikult ära transiitliiklusvoogude teenindamise. Sellise teenuse osutamine ja sellest tulu saamine ongi kaebuse esitaja peamine majandustegevuse eesmärk. Samas kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta on kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasja omanik. Eelpooltoodu on tõendatud kinnistute nr 3528631 ja nr 3528731 registriosade väljavõtetel olevate katastriüksuste andmete ja paiknemise võrdlemisel kaebuse lisaks 3 oleval plaanil olevate andmetega ja katastriüksuste paiknemisega ning kaebusele lisatud plaanilt variant D (t.lk 82). Kuna kaebaja ei olnud KMH menetluses puudutatud isikuks, siis ei olnud vastustaja kohustatud kaebajat personaalselt informeerima KMH algatamisest ja KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust liht- või tähtkirjaga ega kaasama kaebajat KMH menetlusse kui menetlusosalist. Kaebajal on õigus osaleda KMH menetluses kui mittepuudutatud isik
-st tuleneva igaühe õigusest lähtuvalt.
§ 12
lg 1 p 1 sätestab, et otsustaja teatab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul keskkonnamõju 13
(17)3-10-348 hindamise algatamise otsuse tegemisest arvates.
§ 16
lg 1 kohaselt otsustaja korraldab vähemalt 14-päevase kestvusega keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku. Seejärel korraldab arendaja programmi tutvustamiseks avaliku arutelu ning lg 2 kohaselt otsustaja teatab arendaja kulul keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul programmi saamisest arvates vähemalt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes, kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus). Ida Regionaalne Maanteeamet (endine nimetus Viru Teedevalitsus) avaldas 23.12.2008 Ametlikes Teadaannetes rubriigis „Keskkonnamõju hindamise teated“ teate, et on algatatud juhataja 15.12.2008 käskkirjaga nr 230 „Tugimaantee 23 Rakvere-Haljala eelprojekti keskkonnamõjude hindamine“. Nimetatud teates oli muuhulgas ka märgitud, et keskkonnamõju hindamise algatamisotsusega ja keskkonnamõju hindamise programmiga on võimalik tutvuda ajavahemikus alates 14.01.2009 kuni 29.01.2009 Viru Teedevalitsuses Vallikraavi 2, 44306 Rakvere, tel +372 325 8727; Hendrikson & Ko OÜ veebilehel www.hendrikson.ee ja Hendrikson & Ko OÜ kontoris Raekoja plats 8, 51004 Tartu, tel +372 5567 4693. KMH programmi kohta saab esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi kuni 29. jaanuarini 2009 Viru Teedevalitsuse aadressile Vallikraavi 2, 44306 Rakvere või info@virutv.mnt.ee ja Hendrikson & Ko OÜ aadressile Raekoja plats 8, 51004 Tartu või jaak@hendrikson.ee. Keskkonnamõju hindamise programmi ja eelprojekti lähteülesande avalik arutelu toimub 29.01.2009 kell 18.00 Rakvere vallas Tobia külas OG Elektra AS tootmiskompleksi kontorihoone II korruse saalis. Vastustaja oli lisaks avaldanud vastavad teated ka kohalikus ajalehes Virumaa Teataja. Eeltoodud teadetest ja
sätetest tulenevalt oli kaebajal kui kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasja mitteomanikul õigus osaleda KMH programmiga tutvumisel ja avalikul arutelul ning muudes KMH menetlustoimingutes, mida aga kaebaja ei kasutanud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kuna kaebaja ei kasutanud oma seadusest tulenevaid õigusi osaleda KMH menetluses ja avalikul arutelul ning tutvuda KMH programmiga seaduses ettenähtud tähtajal, siis minetas kaebaja õiguse KMH menetlustoiminguid vaidlustada. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et kaebaja püüab direktori käskkirjade vaidlustamise kaudu vaidlustada hoopis KMH toiminguid, millede vaidlustamine aga ei ole enam võimalik. Keskkonnaameti Viru regioon avaldas Ametlikes Teadaannetes 24.03.2009 rubriigis „Keskkonnamõju hindamise teated“ teate Tugimaantee nr 23 Rakvere-Haljala eelprojekti KMH programmi heakskiitmise kohta.
§ 18
lg-s 3 on loetletud, millistel juhtudel ei kiida keskkonnamõju hindamise järelevalvaja programmi heaks. Arvestades, et Keskkonnaamet kiitis heaks eelprojekti KMH programmi, siis see tähendab, et järelvalvet teostav asutus ei tuvastanud selles rikkumisi. Keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest teavitab järelevalvaja liht- või tähtkirjaga menetlusosalisi ning avaldab teate arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul programmi heakskiitmise otsuse tegemisest arvates. Kuna Keskkonnaamet ei saatnud kaebajale teadet KMH programmi heakskiitmise kohta, siis pidi kaebaja sellest aru saama, et Keskkonnaamet ei lugenud teda KMH menetluses menetlusosaliseks
§ 16lg 3 mõttes.
Tulenevalt
§-st 21 avaldas vastustaja 06.08.2009 Ametlikes Teadaannetes rubriigis „Keskkonnamõju hindamise teated“ teate Tugimaantee nr 23 Rakvere-Haljala eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH aruande avalikust väljapanekust ning avaliku arutelu toimumisest. Teates on oli märgitud, et KMH aruandega on võimalik tutvuda ajavahemikus 27.08.2009 kuni 10.09.2009 Ida Regionaalses Maanteeametis ja Hendrikson & Ko OÜ veebilehel www.hendrikson.ee. Eelprojekti käigus valminud tulemuslikkuse analüüsi aruandega ja muude projekti materjalidega on võimalik tutvuda projekti kodulehel http://www.destiagroup.ee/rakvere-haljala. KMH aruande kohta saab esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi kuni 10.09.2009 Ida 14
(17)3-10-348 Regionaalse Maanteeametile aadressile Vallikraavi 2, 44306 Rakvere või info@ida.mnt.ee ja Hendrikson & Ko OÜ aadressile Raekoja plats 8, 51004 Tartu või jaak@hendrikson.ee. KMH aruande avalik arutelu toimub 10.09.2009 kell 17.30 Rakvere vallas Tobia külas OG Elektra AS tootmiskompleksi kontorihoone II korruse saalis (t.lk 83). Tulenevalt
§ 16
lg-st 5 oli kaebajal võimalus kasutada igaühe õigust tutvuda KMH aruandega ja muude asjakohaste dokumentidega, esitada aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid. Tulenevalt eeltoodust olid kaebajal kui kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasja mitteomanikul kõik õigused edukalt osaleda KMH aruandega tutvumisel ja avalikul arutelul ning muudes KMH menetlustoimingutes, mida kaebaja ei kasutanud. Kaebaja ei ole väitnud, et Keskkonnaamet oleks kaebajale saatnud teate KMH aruande heakskiidu ja keskkonnanõuete määramise kohta, mistõttu saab sellest järeldada, et ka Keskkonnaamet ei lugenud kaebajat ka selles KMH menetluses menetlusosaliseks
§ 16lg 3 mõttes.
Eeltoodu kogumis annab tunnistust sellest, et puudus alus lugeda kaebajat KMH menetluses menetlusosaliseks
§ 16
lg 3 mõttes, mis tähendab, et kaebaja õigusi ei ole rikutud ega tema vabadusi piiratud. See, et kaebajat kutsuti seoses tema pöördumisega avalikule arutelule ja ka see, et vastustaja palus kaebajalt arvamust, ei teinud kaebajast veel menetlusosalist ega puudutatud isikut. Eeltoodu tähendab, et vastustajal puudus kohustus kaebajat individuaalselt KMH menetlusse kaasata. Kaebajal oli vaid seaduse alusel õigus kasutada igaühe õigust KMH menetluses osalemiseks. Mis puutub kaebaja väitesse, et tema poolt esitatud arvamusega ei arvestatud, siis väidab vastustaja põhjendatult, et kaebaja poolt esitatud arvamusega ei olnudki võimalik enam arvestada, kuna kaebaja ei esitanud oma arvamust avaliku arutelu ajal, vaid pärast arvamuste esitamise tähtaja möödumist. Samuti ei saa nõustuda kaebaja väitega, et teda tulnuks kaasata kõnesoleva tee eelprojekti menetlusse tulenevalt TeeS § 19 lg-st 3, mille teise lause kohaselt küsib eelprojekti koostamise käigus tee omanik planeerimisseaduse tähenduses puudutatud isikute arvamust. PlanS § 16 lg 4 kohaselt on puudutatud isikuks kinnisasja omanik, kelle senist maakasutust või krundi ehitusõigust planeeringuga kavandatu muudab omaniku tahte vastaselt, planeeritava maa-ala naaberkinnisasja omanik ja planeeritava maa-ala ümbruses asuva kinnisasja omanik, kui tema kinnisasja kasutamistingimusi mõjutab oluliselt planeeringuga kavandatu. Õige on vastustaja seisukoht, et kaebaja arusaam tema puudutatud isikuks olemise kohta TeeS § 19 lg 3 ja PlanS § 16 lg 4 mõttes on ekslik ja tõendamata, sest kaebaja ei ole esitanud asjas tõendeid, et ta on kinnisasja omanik, kelle senist maakasutust või krundi ehitusõigust planeeringuga kavandatu muudab omaniku tahte vastaselt või et kaebaja on planeeritava maa-ala naaberkinnisasja omanik või planeeritava maa-ala ümbruses asuva kinnisasja omanik, kui tema kinnisasja kasutamistingimusi mõjutab oluliselt planeeringuga kavandatu. Vaatamata eeltoodule on kaebaja viide PlanS § 16 lg 4 kohaldamiseks ja sellest tulenevalt enda tee eelprojekti menetluses puudutatud isikuks lugemiseks põhimõtteliselt väär. Nimelt TeeS § 19 lg-st 3 tuleneb, et eelprojekti koostamise käigus küsib tee omanik arvamust nendelt isikutelt, keda loetakse planeerimisseaduse tähenduses puudutatud isikuteks. TeeS § 19 lg 6 kohaselt teeehitusprojekt koostatakse kehtestatud üldplaneeringu või kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel. Seega saavad tee eelprojekti koostamise menetluses olla puudutatud isikuteks isikud, keda loetakse PlanS-e kohaselt puudutatud isikuteks üldplaneeringu või maakonnaplaneeringu mõttes. PlanS § 16 lg 1 p-st 2 tulenevalt on maakonnaplaneeringu puhul puudutatud isikuks planeeritava maa-ala kohalikud omavalitsused, planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate maakondade maavanemad ja ministeeriumid, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb ning p-dest 3 ja 4 tulenevalt on üldplaneeringu puhul puudutatud isikuteks planeeritava maa-ala naabrusesse jäävad kohalikud omavalitsused ja maavanemad ning planeeritava maa-ala elanikud ja teised huvitatud isikud. Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et ta vastab mõnele eelnimetatud puudutatud isiku mõistele, st kaebaja ei olnud tee-ehituseks planeeritava maa-ala suhtes huvitatud isik, kuivõrd tugimaantee 15
(17)3-10-348 23 Rakvere-Haljala ei kulge üle kaebaja kinnistute ja kaebaja ei ole tee-ehituseks planeeritavate kinnisasjade naaber, mistõttu tulevase maakonna- ja/või üldplaneeringu menetlusega ei muudeta kaebaja kinnistute senist planeeringut. PlanS § 16 lg 4, millele kaebaja tugineb, reguleerib puudutatud isikute õigusi detailplaneeringu menetluses. Teeehitusprojekti ega ka eelprojekti ei koostata detailplaneeringu alusel, vaid koostatakse kehtestatud üldplaneeringu või kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel. Seega ei oma käesolevas vaidluses tähtsust, kas kaebaja on PlanS § 16 lg 4 mõttes kinnisasja omanik, kelle senist maakasutust või krundi ehitusõigust planeeringuga kavandatu muudab omaniku tahte vastaselt või et kaebaja on planeeritava maa-ala naaberkinnisasja omanik või planeeritava maa-ala ümbruses asuva kinnisasja omanik, kui tema kinnisasja kasutamistingimusi mõjutab oluliselt planeeringuga kavandatu. Kuivõrd kaebajat ei saanud eeltoodud põhjustel põhjendatud käsitleda tee eelprojekti menetluses puudutatud isikuna TeeS § 19 lg 3 mõttes ning sellest tulenevalt menetlusosalisena selles menetluses, siis ei olnud vastustaja ka kohustatud kaebajalt küsima tee eelprojekti koostamise menetluses arvamust. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et tal ei ole võimalust edasistes teeprojekti menetluse etappides enam osaleda ning seega ka oma õigusi kaitsta. Vaidlustatud käskkirjadega ei ole tehtud lõplikult siduvalt kindlaks uue tee rajamine, vaid käskkirjadega üksnes valiti uue tee asukoht eelprojektist lähtuvalt enne maakonna- ja/või üldplaneeringu muutmist. Asjaolu, kas maakonna- ja/või üldplaneeringu muutmisega jääb kavandatud tee eelprojektiga kavandatud kohta või mitte, ei ole täna üheselt õiguslikult siduvalt veel määratud. TeeS § 19 lg-st 3 tulenevalt on eelprojekt uue planeeritava tee ehitamisel koostatava projekti esimene etapp, millega määratakse kindlaks üksnes planeeritava tee asukoht. TeeS § 17 lg 6 kohaselt tee-ehitusprojekt koostatakse kehtestatud üldplaneeringu või kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole eelprojekt koostatud kehtestatud maakonna- ja/või üldplaneeringu alusel, vaid tugimaantee 23 Rakvere-Haljala teeehitusprojekti koostamiseks ja ehitusloa saamiseks ning ehitamiseks tuleb kehtestatud Rakvere valla üldplaneeringut ja/või maakonnaplaneeringut hakata alles muutma, siis nimetatud planeerimismenetlustes saab kaebaja vajadusel osaleda ja oma vastuväited esitada. Vaidlusaluse tee-ehituse lõplik projekt läheb koostamisele alles peale kehtestatud maakonna ja/või üldplaneeringu muutmist ja muudetud kujul kehtestamist. Eeltoodu tõttu on ekslik ka kaebaja seisukoht, et vaidlustatud käskkirjadega kinnitati lõplikult ja õiguslikult siduvalt kindlaks uue tee asukoht ning edasise menetluse käigus, sealhulgas nii uue tee tehnilisel kavandamisel kui ehitusloa väljastamisel lähtutakse eelprojektiga kinnitatud asukohast, st käskkirjaga on osaliselt kindlaks määratud lõpphaldusakti (ehitusloa) sisu. Nimetatud põhjusel peab kaebaja vaidlustatud käskkirju eelhaldusaktideks. Vaidlustatud käskkirjad ei ole eelhaldusaktid, millega määrati õiguslikult siduvalt uue tee asukoht. Seda sellepärast, et planeeritava uue tee eelprojekt ei ole kinnitatud maakonna- ja/või üldplaneeringu alusel, vaid vastav planeerimismenetlus hakkab alles toimuma eelprojekti järgselt ja tee-ehitusprojekti saab koostada ning uue tee asukoha lõplikult teha siduvalt kindlaks alles vastava maakonna- ja/või üldplaneeringu muudatusega. Õige on vastustaja väide, et käesoleval juhul kaalub avalik huvi üle kaebaja erahuvi. TeeS § 17 lg 2 kohaselt tee ehitamise eesmärk on muuta liiklemine ohutumaks, suurendada tee läbilaskevõimet ja seega soodustada transiitliiklust, parandada keskkonnaseisundit või soodustada piirkonna arengut ning tee ehitamise tulemus on uus tee, tee klassi muutumine, uus ristmik või lisarada. Käesoleval juhul täidab tugimaantee 23 Rakvere-Haljala ehitamine just eelnimetatud eesmärki. Tegemist on olulise avaliku huviga. Kui tee-ehitusel lubataks antud juhul erahuvil domineerida, siis ei oleks praktiliselt üldse võimalik uusi teid ehitada, kuna eeldatavalt on igal maatükil olemas kellegi erahuvi. Väidet, et tee-ehitusel on oluline avalik huvi, kinnitab ka näiteks asjaolu, et juhul, kui maaomanik ei nõustu riigi tee ehitamisega üle oma maatüki ja vajaliku maaosa võõrandamisega riigile, siis on seadusest tulenevalt võimalik avalikes huvides ka vastava maa-ala sundvõõrandamine riigile. Kaebusest 16
(17)3-10-348 nähtuvalt rikuvad vaidlustatud käskkirjad kaebaja PS §-st 31 tulenevat ettevõtlusvabadust kuna uue planeeritud tee rajamisega juhitakse tulevased liiklusvood kaebaja teenindusjaamast mööda ja see toob kaebajale kaasa käibe languse teenindusjaamas ja võtab otseselt ära transiitliiklusvoogude teenindamise võimaluse, mis võib viia teenindusjaama sulgemiseni ning kaebuse esitaja kui tulu eesmärgil tegutsev ettevõtja on kohustatud leidma võimalusi teenindusjaama ümberpaigutamiseks uude kohta (võimalusel rajatava uue tee äärde). Kohus leiab, et vaidlustatud käskkirjad ei saa piirata kaebaja ettevõtlusvabadust. Nimetatud käskkirjad ei ole reguleeri kaebaja majandustegevust (ettevõtlust) ega ole sellega puutumuses. Kaebaja oletused käibe languse kohta tulevikus ja transiitliiklusvoogude teenindamise võimaluse äravõtmise kohta ning teenindusjaama ümberpaigutamise vajaduse kohta on põhjendamatud kuna kaebaja tugineb oletustele. Vastustaja väitel ei likvideerita seoses uue tee projekteerimisega olemasolevat Rakvere-Haljala maanteelõiku ja uuelt teelt on ette nähtud mahasõidud ning säilivad kõik juurdepääsud Põhja Kaubanduskeskusesse, sh kaebaja teenindusjaama. Ka käesoleval ajal tuleb kaebaja teenindusjaama sõitmiseks sõita maha Rakvere-Haljala maanteelt. Vastustaja on oma 02.10.2009 vastuses kaebaja pöördumistele kinnitanud, et kaebajale kuuluva teenindusjaama piirkonnas prognoositakse tulevikus liikluses isegi kerget kasvutendentsi, samuti ei jää olemasolev maantee kergliiklusteeks, vaid kõrvalmaanteeks ning teenindusjaamale juhitakse tähelepanu viitadega ja alles jääb olemasolev teenindusjaama ristmik ning nimetatud kõrvalmaantee ei jää tupikteeks, vaid Päide eritasandilisest liiklussõlmest avatuks. Ettevõtluse planeerimisel peab äriühing arvestama ka äririskidega, st nii tulevikus tekkida võivate äririskidega kui ka selliste äririskidega, millised võivad kaasneda planeerimistegevusega ja riigi huvidega teede ehitusel. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega halduskohtumenetluses on kaebeõigus üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Seadus ei anna isikule õigust vaidlustada haldusakti või toimingut, mis ei riku tema õigusi ega piira tema vabadusi. HKMS § 7 lg 1 seostab halduskohtusse pöördumise õiguse otseselt isiku subjektiivsete õiguste tegeliku rikkumisega. Kuivõrd vaidlustatud käskkirjad ei rikkunud ega saanudki rikkuda kaebaja õigusi ega piirata vabadusi, siis tuleb jätta kaebus rahuldamata. Mare Krull Kohtunik 17
(17)